Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/10/199

Brüssel, 19. mai 2010

Euroopa digitaalne tegevuskava: kuidas see mind mõjutab?

(vt ka IP/10/581ja MEMO/10/200)

Euroopa Komisjon esitas äsja ambitsioonika Euroopa digitaalse tegevuskava, mis kätkeb seitset esmatähtsat valdkonda: digitaalse ühtse turu loomine, koostalitlusvõime parandamine, interneti usaldusväärsuse ja turvalisuse suurendamine, oluliselt kiirema internetiühenduse pakkumine, teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute suurendamine, digitaalse kirjaoskuse ja e-kaasatuse edendamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ühiskonna ees seisvate probleemide, näiteks kliimamuutuse ja elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks. Nendes seitsmes valdkonnas on digitaalse tegevuskava kohaselt ette nähtud võtta ligikaudu 100 järelmeedet, millest 31 oleksid seadusandlikud. Digitaalne tegevuskava on esimene Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektist, mille eesmärk on tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (vt IP/10/225). Üldiselt keskendutakse digitaalses tegevuskavas 21. sajandi tehnoloogiale ja võrguteenustele, mis aitavad Euroopas edendada töökohtade loomist ja majanduslikku jõukust ning parandada mitmel eri viisil ELi kodanike ja ettevõtete igapäevaelu. Järgnevalt esitatakse mõned praktilised näited selle kohta, kuidas inimesed ja ettevõtted saavad kasu digitaalse tegevuskava rakendamise meetmetest.

Tarbijad: elujõuline digitaalne ühtne turg ja kiire internetiühendus

Digitaalne maailm peaks olema kõigile kättesaadav! Kuid praegu on paljud eurooplased hädas aeglase internetiühendusega, kuna digitaalne ühtne turg ei ole piisavalt arenenud, inimesed ei usalda võrguteenuseid või neil puudub juurdepääs kiirele internetiühendusele.

Tarbijad ei saa ikka veel täielikult kasu konkurentsivõimelistest hindadest ja laialdasest valikust Euroopa digitaalsel ühtsel turul. Internetioste on sageli kergem teha USAs asuvast ettevõttest kui teises ELi riigis asuvast ettevõttest. Kuni 60% juhtudest teisest ELi riigist tehtavate internetiostude puhul tekib probleeme: näiteks ei aktsepteerita teie krediitkaarti, kuna see on välja antud „vales” riigis. Teine näide: tarbijad võivad osta CD-plaate igast Euroopa muusikapoest, kuid muusika seaduslik allalaadimine teisest ELi riigist on sageli võimatu, kuna õigused on kaitstud riigiti. Sellise killustatuse tõttu laaditakse USAs seaduslikult alla neli korda rohkem muusikat kui ELis. Tõsiasi on ka see, et ainult 12% ELi veebikasutajatest tunneb end internetioste tehes täiesti turvaliselt.

Telekommunikatsiooni valdkonnas valitseb rändlustasudega seotud ELi meetmetest hoolimata olukord, kus tarbijad hoiduvad välismaal olles mobiilsideteenuseid kasutamast, kuna hinnad on võrreldes samade teenuste hindadega kodumaal kõrged. Eelkõige kehtib see andmeside rändlusteenuste kohta.

Euroopa digitaalse tegevuskavaga püütakse need probleemid lahendada, et inimesed saaksid kasutada kõiki digitaalühiskonna pakutavaid eeliseid.

Näiteks püütakse sellega tagada väga kiire internetiühendus, mille abil saavad kodanikud internetis sisseoste teha, luua infosisu, suhelda ja ühiselt tegutseda; samuti on see oluline majanduskasvu jaoks. Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärk on tagada kõikidele eurooplastele 2020. aastaks vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internetiühendus ning pooltele Euroopa kodumajapidamisele juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s kiirusega internetiühendusele.

Digitaalse tegevuskavaga toetatakse ka raadiospektri haldamise kooskõlastamist ELi tasandil, et edendada innovaatiliste traadita lairibateenuste arengut. Tegevuskavaga kehtestatakse selged eeskirjad, millega toetatakse investeeringuid avatud ja konkurentsivõimelistesse uue põlvkonna võrkudesse, ning aidatakse riiklikel ametiasutustel võtta uus lairibaühenduse infrastruktuur kasutusele piirkondades, kus geograafiliste põhjuste või klientide piiratud arvu tõttu on üksnes turu- või erainvesteeringute abil raske pakkuda kiiret internetiühendust (nt maapiirkonnad).

Digitaalse tegevuskava eesmärk on parandada juurdepääsu seaduslikule võrguinfosisule kogu Euroopas, lihtsustades autoriõiguste andmist, nende haldamist ja piiriülest litsentsimist. Samuti soodustab see riiklike raamatukogude, arhiivide ja muuseumide rikkalike kogude laialdast digiteerimist, et need oleksid kättesaadavad Euroopa digitaalraamatukogude portaali Europeana kaudu (www.europeana.eu, vt MEMO/10/166).

Lisaks soovitakse lihtsustada elektroonilisi makseid ja arveldamist kõikjal Euroopas, et edendada piiriülest internetikaubandust.

Selleks et eurooplased tunneksid end võrgus turvaliselt, tugevdatakse tegevuskavaga isikuandmete kaitset käsitlevaid ELi eeskirju, parandatakse digitaalkeskkonna kasutajate õigustega seotud veebilehte „eYou Guide” (http://ec.europa.eu/information_society/eyouguide/index_en.htm), et muuta see praktilisemaks ja kasutajasõbralikumaks, ning tehakse ettepanek kogu ELi hõlmava võrgupõhise vaidluste lahendamise süsteemi kohta e-kaubanduse tehingute puhul.

Digitaalse tegevuskavaga püütakse ka suurendada inimeste usaldust interneti kasutamise suhtes, kooskõlastades muu hulgas paremini Euroopa reaktsiooni küberrünnakutele, identiteedivargustele ja rämpspostile.

Komisjon kavatseb pärast Euroopa ühtse telekommunikatsioonituru puudumise hinna väljaselgitamist võtta täiendavaid meetmeid, et näiteks tagada rändlustasude ja riiklike hindade vahelise erinevuse kadumine 2015. aastaks.

Töötajad: digitaalajastu jaoks vajalikud oskused

Euroopas on üha vähem IKT valdkonna spetsialiste. 150 miljonit eurooplast – ligikaudu 30% – ei ole kunagi internetti kasutanud ning Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid ei suuda pakkuda praeguse digitaalse tööturu jaoks vajalikke IKT oskusi. Digitaalse tegevuskava eesmärk on suurendada ja arendada kõikide ELi kodanike digitaaloskusi, sõltumata nende vanusest, asukohast või majanduslikust olukorrast, et nad saaksid täiel määral osaleda digitaalühiskonnas ja tööturul.

Suurt kasutamata potentsiaali kujutavad endast miljonid noored ja igas vanuses naised, kes kasutavad IKTd regulaarselt ja kes võiksid olla huvitatud tööst IKT või tehnoloogiasektoris. Seda suurt annete ja ressursside hulka tuleb kasutada Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime arendamiseks. Tegevuskavaga püütakse tagada, et kõik kodanikud ja eelkõige noored teaksid IKT potentsiaalist kõikide elukutsete puhul. EL kutsub liikmesriike üles seadma digitaalkirjaoskus ja -pädevus Euroopa Sotsiaalfondi jaoks esmatähtsale kohale.

IKT oskusi kasutavate ja tehnoloogiasektoris töötavate inimeste puhul aitab digitaalne tegevuskava teha kindlaks ja tunnustada IKT spetsialistide pädevusi, et konkreetsete IKT oskustega töötajaid vajav tööstusharu suudaks nad lihtsalt leida.

Patsiendid ja arstid: IKT jätkusuutliku tervishoiu käsutuses

Tervishoiuga seotud digitaaltehnoloogiasse (e-tervis) investeerimine võib märgatavalt parandada Euroopa patsientidele ja meditsiinitöötajatele kättesaadavate tervishoiuteenuste valikut ja kvaliteeti. Näiteks võivad sellised uued telemeditsiiniteenused nagu veebipõhised meditsiinilised konsultatsioonid ja kaasaskantavad andmekandjad, mis võimaldavad jälgida krooniliste haiguste või puuetega inimeste tervislikku seisundit, pakkuda liikumisvabadust, mida patsiendid ei ole kunagi varem kogenud.

Praktikas saab e-tervise abil minimeerida meditsiiniliste vigade ohtu ja aidata terviseprobleemid juba varases staadiumis kindlaks teha. Südamehaigete teleseire abil saab elulemusmäära parandada 15%, vähendada haiglapäevi 26% ja säästa 10% õendusabi kuludest, mis on majanduslikult rasketel aegadel äärmiselt oluline. E-retseptidega saab vähendada ravimite doseerimisvigu 15%. E-tervis on ülioluline, et tervishoiuteenused oleksid Euroopa vananeva ühiskonna jaoks taskukohased ja kättesaadavad.

Digitaalse tegevuskava eesmärk on tagada eurooplastele 2015. aastaks turvaline juurdepääs veebipõhistele terviseandmetele mitte üksnes kodus, vaid ka ELis reisides. See lihtsustaks arstide tööd ja aitaks patsientidel saada parimat abi nii kodumaal kui ka teises ELi riigis.

Töötlev tööstus: koostalitlusvõimelise digitaalmajanduse võimalused

IKT sektor toetab märkimisväärselt Euroopa majanduse üldist tootlikkust (pool Euroopa tootlikkuse kasvust viimase 15 aasta jooksul on saavutatud tänu IKT-le – vt IP/10/571 – ja see suundumus arvatavasti kiireneb).

Ideaalmaailmas toimiksid digitaalteenused ja -seadmed kenasti koos ning suhtleksid omavahel. Praegu on aga olukord teistsugune. Palju koostalitlusvõime poolest puudulikke seadmeid ja tarkvaraliideseid killustavad turge ja tekitavad puuduvat konkurentsi. Kasutusel on ka standardimisprotsessid, mis ei suuda alati tehnoloogiliste muutustega sammu pidada. Üheskoos muudavad need probleemid tehnoloogia integreeritud kasutuse väga raskeks ja see tähendab, et võrguteenused, sh avalikud teenused, sunnivad kasutajaid sageli töötama konkreetse tarkvara või seadmega, mis tekitab ainult ühe tarnijaga seotuse ja kõrgemate hindade riski. Sellised probleemid takistavad töötleval tööstusel arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning pidurdavad hädavajalikku majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.

Nende probleemide lahendamiseks nähakse tegevuskavaga 2010. aastaks ette Euroopa standardimispoliitika läbivaatamine, mille käigus käsitletakse eelkõige seda, kuidas saaks Euroopa IKT standardimine pidada sammu kiirelt arenevate tehnoloogiaturgudega. Lisaks avaldab komisjon suunised standardimise, IKT lahendustega seotud riigihangete ja koostalitlusvõime eeskirjade kohta.

IKT tööstus: digitaalmajandusega seotud teadus- ja innovatsioonitegevus

Digitaalse tegevuskavaga püütakse eelkõige lahendada põhiprobleemi, milleks on ja Euroopa IKT teadustegevusega seotud investeeringute vähesus ja killustatus. IKT teadus- ja arendustegevuse kulutused Euroopas moodustavad ainult 40% USA vastavatest kulutustest. See on strateegiliselt tõsine nõrkus, võttes arvesse, et IKT on tänapäeva majanduse võtmetehnoloogia.

Tegevuskava eesmärk on hoogustada erainvesteeringuid kommertskasutusele eelnevate hangete strateegilise kasutamise ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse kaudu, kasutades ELi piirkondlikku ja muud rahastamist teadus- ja innovatsioonitegevuseks ning suurendades jätkuvalt Euroopa teadusuuringute raamprogrammides sätestatud ELi IKT teadus- ja arendustegevuse eelarvet vähemalt 2013. aastani.

IKT tööstuses puuduvad ka IKT oskustega kvalifitseeritud spetsialistid, kes suudaksid täita praeguseid ja tulevasi tööalaseid nõudeid. Euroopa digitaalses tegevuskavas käsitletakse kõnealust probleemi, toetades IKT haridust ja esitades meetmeid valdkonna atraktiivsuse suurendamiseks karjäärivõimalusi silmas pidades. IKT spetsialistide kättesaadavus ja parem valmisolek soodustab stabiilset kasvu tööstusharus, mille areng sõltub suurel määral inimeste oskustest ja pädevusest.

IKT oskusi kasutavate ja tehnoloogiasektoris töötavate inimeste puhul aitab digitaalne tegevuskava teha kindlaks ja tunnustada IKT spetsialistide pädevusi, et konkreetsete IKT oskustega töötajaid vajavad ettevõtted suudaks nad lihtsalt leida.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd): e-valitsus lihtsustab VKEde toimimist

Digitaalse tegevuskavaga püütakse vähendada bürokraatiat ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad Euroopa ettevõtetel kasutada täielikult ära digitaalse ühtse turu pakutavaid võimalusi. Üks digitaalse tegevuskava üldeesmärk on, et 2015. aastaks peaks 33% VKEdest ostma või müüma võrgukeskkonnas.

Eelkõige ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomine lihtsustab VKEde jaoks elektroonilisi makseid ja arveldamist piiriüleselt, kasutades selleks turvalisi ja tõhusaid makseviise.

Tegevuskavaga kohustutakse parandama e-valitsuse toimimist, millega püütakse tagada, et VKEd kulutaksid vähem aega haldusprotseduuridele ja leiaksid uusi ärivõimalusi. Eelkõige e-hangete, praktiliste piiriüleste e-identimise ja e-autentimise teenuste täielik rakendamine tekitaks palju uusi piiriüleseid ärivõimalusi. 2011. aastaks peaksid ELi riigid kokku leppima põhiliste piiriüleste avalike teenuste ühises nimekirjas (nt elektroonilised sertifikaadid, mida on vaja hankemenetluses töövõtjana osalemiseks), võimaldades ettevõtjatel asutada ettevõtet kõikjal Euroopas sõltumata oma algsest asukohast. Kõnealused põhilised teenused peaksid olema 2015. aastaks veebis täielikult kättesaadavad.

Kunstnikud, kirjanikud ja muusikud

Internet on ainulaadne vahend kultuurilise infosisu levitamiseks, pakkudes kirjanikele, heliloojatele ja kunstnikele võimalust jõuda suurema publikuni. Euroopa peab kiiresti edendama digitaalse infosisu loomist, tootmist ja levitamist. Selleks on vaja täielikult toimivat Euroopa digitaalset ühtset turgu ning kirjanike ja teiste loovinimeste tasustamise paremat kaitset.

Mitme infosisutüübi puhul on Euroopa ühtne võrguturg praegu killustatud, kuna õiguste haldamine toimub riigipõhiselt ning internetis tegutsev üleeuroopaline muusika- ja videokauplus peaks autoriõiguste üle läbi rääkima eraldi iga 27 liikmesriigi õiguste haldamise organisatsioonidega. Selle tulemusel saavad tarbijad küll osta CDsid igast kauplusest, kuid sageli ei saa nad seda teha internetist kogu ELis, kuna õigused on kaitstud riigiti.

Praegu jäävad loovinimesed võimalikust tulust ilma, kuna loomingulise ja kultuurilise infosisu kasutajatel Euroopas puudub seaduslik juurdepääs sellistele teostele. On paradoksaalne, et piraatkoopiad ringlevad Euroopas vabamalt kui seaduslik infosisu. Vaja on tasakaalustatud lahendust; loomemajandust tuleks ergutada pakkuma rohkem võrguinfosisu, parandades samas nende seaduslikku kaitset. Digitaalse tegevuskavaga soovitakse neid probleeme lahendada, toetades piiriülest ja üleeuroopalist litsentsimist digitaalses keskkonnas. Seda tehakse muu hulgas 2011. aastaks kavandatud uue raamdirektiiviga, mis käsitleb õiguste kollektiivset haldamist, aga ka orbteoseid käsitleva direktiivi ettepanekuga ja jätkuvate arutelude abil sidusrühmadega läbimüüdud teoste küsimuses, samuti vaadatakse läbi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevad ELi eeskirjad. Täiendavate meetmete vajadust hinnatakse 2012. aastal, võttes aluseks 2010. aasta rohelise raamatu, mis käsitleb audiovisuaalsete teoste ja muu loomingulise infosisu internetis levitamise võimalusi ja probleeme.

Keskkond: ökoloogilise jalajälje vähendamine IKT abil

Euroopa võttis kliimamuutustega võitlemisel ülemaailmse juhtrolli ja sillutas sellega teed ambitsioonikale energia- ja kliimamuutuste poliitikale, mille eesmärk on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra. IKT pakutavad võimalused kodanike ja ettevõtete CO2-jalajälje vähendamiseks tuleb täiel määral ära kasutada, et aidata ELil täita oma ülemaailmseid kohustusi.

IKT pakutavad reguleerimissüsteemid, nagu arukad võrgud ja arvestid, mis analüüsivad energiatarbimist, võivad parandada energia säästmist töökohas ja kodus. Valgustus moodustab umbes 20% maailma elektritarbimisest. Ligikaudu 70% elektritarbimisest saab kokku hoida, kasutades IKT-põhiseid arukaid valguse juhtimise süsteeme. Digitaalse tegevuskavaga püütakse 2020. aastaks vähendada valgustusega seotud energiatarbimist 20% võrreldes 2010. aastaga.

Tegevuskava eesmärk on tagada, et riiklikud ametiasutused, IKT tööstus ja peamised heidet tekitavad sektorid teeksid tihedat koostööd, et kiirendada IKT-põhiste lahenduste laialdast kasutuselevõttu energiasäästueesmärkide saavutamiseks.

Teadlased: suurem ja ühendatud IKT teadusuuringute rahastamine

Euroopa liiga väiksed investeeringud IKT teadus- ja arendustegevusse ohustavad Euroopa tootmis- ja teenustesektorit (peamiselt autotööstus, tarbeseadmed, tervishoiu- ja meditsiinitööstus). Investeeringutega seotud mahajäämus on eelkõige tingitud teadus- ja arendustegevuse vähestest kulutustest (vähem kui 5,5 miljardit eurot aastas), liigsest bürokraatiast ja turu killustatusest.

Digitaalses tegevuskavas võtab komisjon kohustuse hoogustada erainvesteeringuid kommertskasutusele eelnevate hangete strateegilise kasutamise kaudu. Komisjon toetab ka kuut IKT-põhist avaliku ja erasektori vahelist partnerlust ELi seitsmendas raamprogrammis kogusummas 1 miljard eurot ning erasektori kulud on ligikaudu 2 miljardit eurot. Samuti suurendab ta jätkuvalt IKT teadus- ja arendustegevuse eelarvet vähemalt kuni 2013. aastani. Digitaalse tegevuskavaga kutsutakse ELi liikmesriike üles kahekordistama 2020. aastaks IKT teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud riiklikke kogukulutusi kuni 11 miljardi euroni.

Tegevuskava sisaldab ka meetmeid liigse paberitöö vähendamiseks, et noorteadlastel ja VKEdel oleks alates 2011. aastast lihtsam ja kiirem juurdepääs IKTga seotud ELi teadusfondidele ning et tugevdada vahendite koordineerimist ja koondamist koos liikmesriikide ja tegevusvaldkonnaga.

Lapsed ja lapsevanemad: turvalisem võrgukeskkond

Noored ja lapsed kasutavad praegu kõige aktiivsemalt internetti: 16–24aastastest 73% kasutab infosisu loomiseks ja jagamiseks regulaarselt arenenumaid võrguteenuseid – see on ELi keskmisest (35%) kaks korda rohkem. Internetti kasutab iga päev 66% kõigist alla 24aastastest eurooplastest, samas kui ELi keskmine näitaja on 43%. Kuigi need noored võivad tunda end võrgus koduselt, on nad siiski altid internetiohtudele.

Digitaalne tegevuskava aitab vanematel ja lastel tunda end võrgukeskkonnas turvaliselt. Eelkõige tänu programmile „Safer Internet” soovitatakse kõikidel ELi liikmesriikidel luua vihjeliinid, kuhu saab teatada sobimatust infosisust, samuti antakse koolides õpetust veebiohutuse alal. Noorema põlvkonna seas kõige populaarsemate võrguteenuste pakkujatel (nt suhtlusvõrkudel ja mobiilsideoperaatoritel) palutakse 2013. aastaks veelgi täiustada laste veebiohutuse alaseid iseregulatsiooni meetmeid.

Lisaks tehakse tegevuskavas ettepanek tugevdada üleeuroopalist ja rahvusvahelist koostööd, et võidelda küberkuritegevusega (nt riiklikud ja ELi tasandi võrgupõhised hoiatussüsteemid seksuaalse ekspluateerimise ja lapspornograafiaga võitlemiseks).

Eakad ja puuetega inimesed: uued võimalused

E-tervis on eelkõige vananevas ühiskonnas oluline innovatsioonivaldkond, millega on puuetega ja eakate inimeste jaoks võimalik saavutada paremaid tulemusi.

Näiteks on tänu ELi rahastamisvahenditele võimalik teha intelligentse elukeskkonna (Ambient Assisted Living, AAL) tehnoloogiate abil IKT kättesaadavaks, sellega tagatakse, et digitaalühiskond võimaldaks iseseisvamat ja inimväärsemat elu neile, kes on nõrga tervisega või põevad kroonilist haigust, ning puuetega inimestele.

AALi programmiga edendatakse innovatsiooni ja IKT kasutuselevõttu sellistes valdkondades nagu kukkumise takistamine (kukkumine ohustab ELis rohkem kui kolmandikku üle 65aastastest inimestest) või tugi dementsuse, mälukaotuse, tähelepanuhäire või probleemide lahendamise võimetuse all kannatavatele (ELis üle 7 miljoni inimese). Digitaalse tegevuskava eesmärk on kahekordistada 2015. aastaks iseseisva elukorraldusega eakate arvu.

150 miljonit eurooplast – ligikaudu 30% – ei ole kunagi internetti kasutanud. Sellesse rühma kuuluvad enamasti 65–74aastased inimesed. Puuetega eurooplastele on probleemiks ka juurdepääs ja kasutatavus. Digitaalse lõhe ületamine võib ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade liikmetel aidata osaleda digitaalühiskonnas võrdsematel tingimustel (sh kasutada neile otseselt huvipakkuvaid teenuseid, nagu näiteks e-õpe, e-valitsus, e-tervis) ja parandada oma tööalast konkurentsivõimet ja elukvaliteeti.

Maa- ja kõrvaliste piirkondade elanikud: kogukondade ühendamine

Digitaalse tegevuskava eesmärk on tagada 2013. aastaks lairiba internetiühendus kõikidele, ka eraldatud piirkondades elavatele inimestele. Uue infrastruktuuri suured ehituskulud koos väikese asustustihedusega tähendavad, et telekommunikatsiooniettevõtted ei soovi rajada vajalikku lairibainfrastruktuuri.

Probleemi lahendamiseks püüab EL koostöös liikmesriikidega tugevdada piirkondlikke ja muid rahastamisprogramme ning suunata neid paremini, et toetada investeeringuid ja võtta vastu meetmed investeerimiskulude vähendamiseks. Tegevuskava sisaldab ettepanekuid, millega püütakse tagada, et osa digitaalsest dividendist – ehk raadiosagedustest, mis vabanevad üleminekul analoogringhäälingult digitaalringhäälingule –, saab kasutada traadita lairibatehnoloogia jaoks. See on eriti oluline, kuna traadita (maapealne ja satelliidipõhine) lairibaühendus mitte üksnes ei tekita võimalusi uute huvitavate teenuste jaoks, vaid on ka oluline selleks, et tagada kõigile kiire internetiühendus, kaasa arvatud kaugetes ja kõrvalistes piirkondades.

Euroopa Komisjon esitab käesoleva aasta teises pooles lairibavõrkude arendamisega seoses Euroopa spektripoliitika programmi, et muuta raadiospektri haldamine tõhusamaks ning suurendada võimalikult tarbijate ja tegevusvaldkonna saadavat kasu.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site