Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/08/86

Brüssel, 13. veebruar 2008

Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs

Komisjon on esitanud teatise Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise kohta. Süsteemi peamine eesmärk on hoida ära ebaseaduslik piiriületamine, vähendada ebaseaduslike sisserändajate hukkumist merel ja suurendada ELi sisejulgeolekut, panustades piiriülese kuritegevuse ärahoidmisse.

Probleemid ja eesmärgid

Teatises uuritakse võimalusi algselt ELi lõuna- ja idapiiride jaoks mõeldud Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasiarendamiseks ning esitatakse liikmesriikidele tegevuskava sellise „süsteemide süsteemi“ väljatöötamiseks lähiaastatel. Teatis keskendub piiride valvamise tugevdamisele, et saavutada järgmised eesmärgid:

  • Vähendada kontrollimatult ELi sisenevate ebaseaduslike sisserändajate arvu

Seni katavad riikide piiriseiresüsteemid vaid väheseid osi ELi välispiirist. Tehniliste ja rahaliste piirangute tõttu piirduvad seiresüsteemiga hõlmatud alad seni teatavate lauskmaa- ja rannikualade ning aladega, kus toimuvad piirivalveoperatsioonid.

Liikmesriikide piirikontrolliasutused vajavad õigeaegsemat ja usaldusväärsemat teavet, et märgata, tuvastada ja peatada ebaseaduslikud sisenemiskatsed ELi, vähendades nii kontrollimatult ELi sisenevate ebaseaduslike sisserändajate arvu.

  • Vähendada hukkunud ebaseaduslike sisserändajate arvu, päästes merel rohkem elusid

Paljud ebaseaduslikud sisserändajad ja rahvusvahelist kaitset vajavad isikud reisivad äärmiselt rasketes tingimustes ja üritavad ennast suurde ohtu seades siseneda ELi ebaseaduslikult, peidetuna sõidukitesse, kaubalaevadesse jne. Viimasel ajal leviv tava reisida merekõlbmatutel ja ülekoormatud paatidel on mitmekordistanud Atlandi ookeanil Aafrika ja Kanaari saarte vahel ning Vahemerel hukkunud õnnetute rändajate arvu.

Sellist liiki ebaseadusliku sisserändega seotud traagiliste hukkumiste arv on lubamatult kõrge ning seepärast tuleb seda märkimisväärselt vähendada. Suurendada tuleb võimet avastada avamerel väikepaate, et parandada otsingu- ja päästetööde tulemuslikkust ning seega vältida inimeste hukkumist merel. Pikaajalisi lahendusi rände juhtimisega seotud küsimustele on võimalik saavutada siiski ainult ulatusliku strateegia kaudu, mis hõlmab koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas piiride valvamise valdkonnas.

  • Suurendada kogu ELi sisejulgeolekut, aidates kaasa piiriülese kuritegevuse ennetamisele

Piiride valvamise eesmärk ei ole ainult takistada ebaseaduslikku piiriületamist, vaid ka võidelda sellise piiriülese kuritegevuse vastu nagu terrorism, inim- ja narkokaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus jms.

Selliste ohtudega võitlemine on eelkõige liikmesriikide politsei ja luureteenituste ülesanne. Siiski on tõhus piirihaldussüsteem nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil oluliseks vahendiks piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel.

Üldpõhimõtted

Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) peaks aitama liikmesriikidel saavutada täielik ülevaade olukorrast[1] oma välispiiridel ja suurendada nende õiguskaitseorganite reageerimisvõimet[2].

EUROSUR peaks olema ühine tehniline raamistik igapäevase koostöö ja suhtlemise ühtlustamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel ning hõlbustama tipptehnoloogia kasutamist piiride valvamiseks. Peamine operatiiveesmärk peaks olema teabevahetus, v.a isikuandmed, olemasolevate riiklike ja Euroopa süsteemide vahel.

EUROSURi saaks üles ehitada kolmes paralleelselt toimuvas etapis:

  1. I ETAPP: Selle etapi eesmärk on ühendada omavahel ja ühtlustada olemasolevad seiresüsteemid ja –mehhanismid liikmesriikide tasandil.

Seetõttu tuleks Euroopa välispiiride fondist saadavaid lisavahendeid kasutada riiklike piiriseiresüsteemide ajakohastamiseks ja laiendamiseks ning riiklike piirikontrolli koordineerimiskeskuste loomiseks ELi lõuna- ja idapiiridel asuvates liikmesriikides.

Luua tuleks turvatud elektrooniline sidevõrk, et vahetada andmeid ja kooskõlastada tegevust nii liikmesriikide keskustega kui ka agentuuriga FRONTEX.

Lisaks tuleks uurida, kuidas saaks anda rahalist ja logistilist toetust valitud kolmandatele naaberriikidele, et edendada piiride valvamise alast operatiivkoostööd liikmesriikidega.

  1. II ETAPP: Selle etapi eesmärk on kasutada paremini ära ELi tasandi seirevahendeid.

Kasutades ELi teadusuuringute ja arendusprogramme, saab tõhustada seireseadmeid ja andureid (näiteks satelliite, mehitamata õhusõidukeid jne).

Lisaks annaks seirevahendite ühine kasutamine liikmesriikide ametiasutustele sagedamini ja usaldusväärsemat seireteavet olukorra kohta nende välispiiril ning piirieelsel alal.

Samuti võiks välja töötada luureandmeid ja seirevahenditega saadud teavet ühendava ühise piirieelse ala jälitusteabe kontseptsiooni.

  1. III ETAPP: Selle etapi eesmärk on luua ELi merealade ühine teabejagamiskeskkond. Selleks ühendatakse kõik olemasolevad liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate merealade ja nendega külgnevate avamerealade teabeedastus- ja seiresüsteemid laiemasse võrgustikku, võimaldades piirikontrolliasutustel ära kasutada süsteemide kombineeritud kasutamisest tulenevaid eeliseid.

Võttes arvesse praegust rändesurvet, peaks integreeritud võrgustik piirduma esmalt Vahemere, Atlandi ookeani lõunaosa (Kanaari saared) ja Musta merega ning keskenduma sisejulgeolekule, ühendades omavahel merealade piirikontrolliasutused ning muud julgeolekuhuvide ja -vastutusega asutused.

Hiljem saaks seda integreeritud teabeedastus- ja seiresüsteemide võrgustikku laiendada ELi kõikidele merealadele, hõlmamaks mitte ainult piirivalveaspekte vaid kogu merendustegevust, nagu mereohutus, merekeskkonna kaitsmine, kalavarude haldamine ja õiguskaitse.

Kui esimene ja teine etapp peaks hõlmama välispiire nii merel kui ka maismaal, peaks kolmas etapp keskenduma vaid merealadele. Teatises nimetatud välismerepiiri seiret käsitlevad küsimused moodustavad osa Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika üldisest raamistikust.

EUROSURi rakendamise korral oleks see otsustavaks meetmeks Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärgulises väljaarendamises. Käesolevas teatises kirjeldatud eri meetmete rakendamisel peaks Euroopa välispiirifond olema liikmesriikide jaoks peamiseks solidaarsusmehhanismiks Euroopa Liidu finantskohustuste jagamisel.

Asepresident Frattini tööst saab lisateavet tema kodulehelt: http://www.ec.europa.eu/commission_barroso/frattini/index_en.htm


[1] Ülevaade olukorrast näitab ametiasutuste võimet avastada piiriüleseid liikumisi ning leida põhjendusi kontrollimeetmete võtmisele.

[2] Reageerimisvõime näitab aega, mis kulub jõudmiseks mis tahes piiriülese liikumiseni, mida on vaja kontrollida, ning aega ja vahendeid, mida on vaja ebatavaliste olukordade asjakohaseks lahendamiseks.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website