Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/08/740

Brüssel, 26. november 2008

Teel majanduse taastumise suunas: ühtekuuluvuspakett - Küsimused ja vastused ühtekuuluvuspoliitika osa kohta Euroopa majanduse taastamise kavas

Milline on ühtekuuluvuspoliitika roll majanduse taastamise kavas?

  • Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika moodustab enam kui kolmandiku ELi eelarvest: aastatel 2007—2013 investeeritakse 347 miljardit eurot umbes kahte miljonisse kaasrahastatavasse projekti Euroopa Liidu piirkondades ja liikmesriikides. Need investeeringud kujutavad endast reaalmajanduse turvalist rahastamisallikat, võimaldades tegeleda pikaajaliste väljakutsetega. Projektid keskenduvad jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomisele, toetades selliseid Lissaboni strateegia prioriteete nagu moodsad infrastruktuurivõrgud, juurdepääs lairibaühendusele, väikeettevõtjate toetamine, innovatsioon, keskkond, inimressursid ja koolitus.
  • Ühtekuuluvuspoliitika panus komisjoni taastamispaketti seisneb mitmesugustes õiguslikes ja muudes meetmetes. Peamine eesmärk on kiirendada maksete teostamist liikmesriikidele ja lihtsustada juurdepääsu struktuurifondidele, mis aitab kiirendada projektide rakendamist kohapeal ning lisab Euroopa majandusse usaldust ja dünaamikat.

Kui palju on liikmesriikidele juba ette makstud?

Aastatel 2007—2008 said liikmesriigid struktuurifondide eraldistena 5 % Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist. Ühtekuuluvusfondist said Hispaania, Portugal ja Kreeka ettemaksetena 2 % aastal 2007 ja 3 % aastal 2008. EL 12 liikmesriigid said 2007. aastal 2,5 % ja 2008. aastal 4 %.

Komisjoni eelfinantseerimine
 
 
Suhteline väärtus
Absoluutväärtus (miljardites eurodes)
 
2007
2008
2007-2008
2007-2008 
Struktuurifondid
 
 
 
 
EL 15
2%
3%
5%
 7,60
EL 12
2%
3%
5%
 5,7
ELi piiriülene koostöö
2%
3%
5%
0,39
Ühtekuuluvusfond
 
 
 
 
EL 15 (3 riiki)
2%
3%
5%
 0,51
EL 12
2,5%
4%
6,5%
 3,8
KOKKU



18,0

Majanduse taastamise kava pakub 2009. aastal täiendavaid ettemakseid. Kui suur on ettemaksete summa?

Selleks et võimaldada täiendavaid ettemakseid, teeb komisjon ettepaneku muuta Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja ühtekuuluvusfondi käsitlevaid määrusi järgmiselt:

  • Struktuurifondidest antakse EL 12 liikmesriikidele täiendavalt 2009. aastal 2 % ehk 2,3 miljardit eurot (lisaks juba kavandatud 2 %-le) ja EL 15 liikmesriikidele antakse juurde 2,5 % ehk ligikaudu 3,8 miljardit eurot. ELi piiriülese koostöö programmid saavad samuti 2009. aastal täiendavalt 2 % ettemakseid ehk umbes 155 miljonit eurot.
  • Ühtekuuluvusfondi osas muudatusi ei ole: Hispaania, Kreeka ja Portugal saavad 2009. aastal ettemaksena 2,5 % ja EL 12 liikmesriigid saavad 4 %.

Kokku eraldatakse nende meetmetega 27 liikmesriigile täiendavalt 6,25 miljardit eurot vastavalt iga liikmesriigi jaoks kokkulepitud rahastamispaketile.

Komisjoni eelfinantseerimine aastal 2009
2009. aasta ettemaksed enne taastamiskava, miljardites eurodes (% kogueraldisest)
Taastamiskavaga lisatud 2009. aasta ettemaksed, miljardites eurodes (% kogueraldisest)
2009. aasta ettemaksed kokku, miljardites eurodes
Struktuurifondid
 
 
 
EL 15
0
3,80 (2,5%)
3,80
EL 12
2,29 (2%)
2,29 (2%)
4,58
ELi piiriülene koostöö
0,08 (2%)
0,16 (2%)
0,24
Ühtekuuluvusfond
 
 
 
EL 15
(3 riiki)
0,26 (2,5%)
0
 0,26
EL 12
2,37 (4%)
0
 2,37
Kokku
5,0
6,25
11,25

Millal uued ettemaksed välja makstakse?

2009. aastal makstakse ettemaksed niipea, kui muudetud määrus on vastu võetud; üldiselt peaks see toimuma 30 päeva jooksul pärast määruse vastuvõtmist.

Kuidas ühtekuuluvusmaksete süsteem tegelikkuses toimib?

Komisjon teeb maksed kolmes osas:

  • eelfinantseerimine (ettemaksed)
  • vahemaksed
  • lõppmakse tegemine

Pärast komisjoni otsust rakenduskava kohta eraldatakse eelfinantseering ajavahemikuks 2007—2013. See eraldatakse osamaksetena vastavalt ülalpool esitatud tabelitele. Vahemaksed tehakse liikmesriikide poolt komisjonile saadetud kuludokumentide alusel.

Kuidas saavad liikmesriigid endale lubada Brüsseli ühtekuuluvuspoliitika projektide kaasrahastamist, kui nende riigikassad on juba surve all?

Ettemaksete eesmärk on pakkuda programmiperioodi alguses kohest sularahavoogu, et lihtsustada maksete teostamist toetusesaajatele. Liikmesriigid peavad järgima määrustega kehtestatud minimaalset riigi kaasrahastamise määra (sõltuvalt programmist jääb see vahemikku 15 % kuni 50 %), kuid süsteem on paindlik. Liikmesriigid võivad üksikprojektide puhul programmi raames ühenduse ja riigi toetust varieerida: näiteks võib rahastada 2009. aastal mõnda tegevust 100 % struktuurifondidest, kui see tasakaalustatakse programmiperioodi lõpuks ainult riigi poolt rahastatud tegevustega.

Milliseid õigusaktide muudatusi võib veel kaaluda?

Komisjon on välja pakkunud veel õigusaktide muudatusi, mille peamine eesmärk on kiirendada kohapealset rakendamist. Eelkõige on eesmärk:

  • kiirendada suurprojektide rakendamist, võttes maksetaotlused vastu enne, kui komisjon on projekti ametlikult heaks kiitnud;
  • lihtsustada abikõlblikkuse eeskirju, et võimaldada kindlasummaliste hüvitiste maksmist teatavate üldkulude eest (nt jagatud puhastus- ja turvateenused ettevõtlusparkides). See eeldab struktuurifonde käsitleva määruse artikli 56 muutmist;
  • lihtsustada toetusesaajatele riigiabi vormis makstud ettemaksete käsitlemist. Praktikas tähendab see, et seda liiki ettemaksed võivad ulatuda 100 %-ni toetusest, kui muud tingimused on täidetud.

Kõik õigusaktide muudatused peavad saama enne rakendamist nõukogu heakskiidu.

Millist toetust saavad liikmesriigid Euroopa Investeerimispangalt ja teistelt finantsasutustelt, et projektide ettevalmistamine ei aeglustuks?

Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank ja Kreditanstalt für Wiederaufbau Bank on loonud ühise algatuse nimega JASPERS („Joint Assistance in Supporting Projects in European Regions”), et toetada liikmesriike ja piirkondi nn suurprojektide ettevalmistamisel (projektid, mille kogukulud ületavad 25 miljonit eurot keskkonnaprojektide puhul ja 50 miljonit eurot muudes valdkondades). Komisjon soovib koos oma partneritega märkimisväärselt laiendada JASPERSi kasutamise võimalust, suurendades alates 2009. aastast tehnilise abi tööjõudu 25 % võrra. Selle tulemusena abistab enam kui 70 eksperti (võrreldes praeguse 58 eksperdiga) liikmesriike suurprojektide tehnilise ettevalmistamise juures, et kiirendada nende rakendamist.

Kas komisjon julgustab liikmesriike ühtekuuluvuspoliitika investeeringute prioriteete uuesti määratlema, arvestades praegust keerulist majanduslikku olukorda?

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles analüüsima võimalikke muutusi prioriteetides ja eesmärkides, et soodustada kulutamist suurema kasvupotentsiaaliga valdkondades. See võib tähendada suuremat keskendumist energiatõhususe meetmetele, sealhulgas eluasemete puhul, ning toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on Euroopa majanduskasvu peamised eestvedajad. Seetõttu teeb komisjon algatuse JEREMIE („Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises”) raames tihedat koostööd Euroopa Investeerimisfondi ja muude partneritega, et kiirendada ja laiendada kehtivaid finantskorraldustooteid käsitlevaid sätteid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks käivitab komisjon koos Euroopa Investeerimisfondi, Euroopa Investeerimispanga ja kõigi liikmesriikidega järgmisel aastal teabe, juhiste ja heade tavade vahetamiseks kaks spetsiaalset võrguplatvormi.

Samuti kavandab komisjon teha liikmesriikidega koostööd, et programmide sõnastuse ja sisu lihtsustamisega nende rakendamist kiirendada.

[ ]


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website