Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/08/36
Brüssel, 23. jaanuar 2008

Küsimused ja vastused süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi ettepaneku kohta

1) Mis on süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine?

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on rida tehnoloogilisi protsesse, mille tulemusena eraldatakse süsinikdioksiid (CO2) tööstusrajatiste poolt õhkupaisatavatest gaasidest ning transporditakse ja juhitakse geoloogilistesse formatsioonidesse.

Peamine rakenduseesmärk süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks on vähendada fossiilkütustel, peamiselt söel ja gaasil töötavate elektrijaamade süsinikdioksiidi heiteid, kuid süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist saab rakendada ka sellistes energiamahukates tööstusharudes, nagu nt tsemendi tootmine, nafta töötlemine, raua ja terase tootmine, naftakeemiatooted, nafta ja gaasi töötlemine jm. Pärast kogumist transporditakse ja juhitakse süsinikdioksiid sobivasse geoloogilisse formatsiooni, et eraldada see pikaks ajaks atmosfäärist.

Lisaks geoloogilisele säilitamisele on muid säilitusvõimalusi, nt säilitamine veesambas ja säilitamine mineraliseerumise teel. Veesambas säilitamist peetakse tõsiseks keskkonnariskiks ja komisjoni esitatud süsinikdioksiidi säilitamist käsitleva direktiiviga keelatakse selle kasutamine Euroopa Liidus. Teadusuuringuid säilitamise kohta mineraliseerumise teel on juba alustatud. Sellekohaseid arenguid jälgitakse.

2) Kuidas toimub geoloogiline säilitamine?

Süsinikdioksiidi püüdmiseks väljavalitud geoloogilistesse formatsioonidesse on neli peamist mehhanismi. Esimene on strukturaalne püüdmine, kus mitteläbilaskev pealpool asuv lasum ise takistab süsinikdioksiidi eraldumist. Teise mehhanismi puhul püütakse süsinikdioksiid kiviformatsioonide tühemikesse, kasutades kapillaarefekte; see toimub umbes kümne aasta jooksul pärast formatsiooni juhtimist. Kolmas mehhanism on lahustumine, mille korral süsinikdioksiid lahustub geoloogilises formatsioonis asuvas vees ja vajub põhja, sest vees lahustunud süsinikdioksiid on raskem kui vesi. See toimub enamasti 10 kuni 100 aasta jooksul pärast formatsiooni juhtimist. Neljanda mehhanismi puhul toimub mineraliseerumine – lahustunud süsinikdioksiid reageerib keemiliselt formatsioonis oleva kivimiga, moodustades mineraale.

3) Miks on süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist vaja?

Kuigi energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on pikas perspektiivis nii varustuskindluse kui ka kliima seisukohast kõige jätkusuutlikumad lahendused, ei saa ELi ja kogu maailma süsinikdioksiidi heiteid vähendada 2050. aastaks 50% võrra, kui me ei kasuta ka muid võimalusi, nt süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine.

Ajastus on otsustava tähtsusega. Euroopas asendatakse järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu kolmandik olemasolevast söeküttel töötavate elektrijaamade võimsusest. Rahvusvahelisel tasandil põhjustab Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja Mehhiko energiatarbimine suure ülemaailmse nõudluse kasvu, mis rahuldatakse peamiselt fossiilkütuste abil. Selliste märkimisväärsete võimalike heitkoguste probleemile tuleks leida võimalikult kiiresti lahendus.

4) Kas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia on kasutusvalmis?

Süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise üksikuid etappe on tutvustatud, kuid nende liitmine ühtsesse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise protsessi ja selle kulude vähendamine seisab veel ees.

Kõige suuremad süsinikdioksiidi säilitamise projektid, milles Euroopa ettevõtted osalevad, on Sleipner-projekt[1] Põhjamerel (Statoil) ja In Salah-projekt[2] Alžeerias (Statoil, BP ja Sonatrach). Mõlemad projektid hõlmavad süsinikdioksiidi eraldamist maagaasist – protsess, mis toimub enne gaasi müümist – ja selle säilitamist maa-alustes geoloogilistes formatsioonides. Sleipner-projekti tingis süsinikdioksiidimaks Norras, mis oli oluliselt kõrgem kui geoloogilistes Sleipner-formatsioonides säilitatud süsinikdioksiidi hind tonni kohta. In Salah-projekti käivitajaks oli BP sisene süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem. Muud käimasolevad tutvustusprojektid on Saksamaal Vattenfalli poolt läbiviidav projekt Schwarze Pumpe[3], mis peaks alustama tegevust 2008. aasta keskpaiku, ja Totali süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt Prantsusmaal Lacq΄i vesikonnas. Komisjoni poolt toetatavas sidusrühmade algatuses – Euroopa tehnoloogiaplatvorm nullilähedast heitkogust eraldavate fossiilkütusel töötavate elektrijaamade (ETP-ZEP) kohta – on määratud kindlaks 15 täiemahulist tutvustusprojekti, mida võiks edasi arendada, kui vajalik majanduslik raamistik on olemas.

5) Kui palju maksab süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine?

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kulud hõlmavad osaliselt kapitalinvesteeringuid süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise seadmetesse ning osaliselt kõnealuste seadmete käitamiskulusid süsinikdioksiidi säilitamiseks, nt süsinikdioksiidi kogumiseks, transportimiseks ja formatsiooni juhtimiseks vajalik energiakogus. Praeguste tehnoloogiahindade juures on esialgsed investeeringud ligikaudu 30–70% võrra (s.o mitusada miljonit eurot käitise kohta) suuremad kui tavapäraste käitiste puhul ja käitamiskulud on praegu 25–75% suuremad kui selliste söeküttel töötavate käitiste puhul, mis ei kogu ega säilita süsinikdioksiidi. Kõnealused kulud vähenevad eeldatavasti oluliselt, kui tehnoloogia on end kaubanduslikult õigustanud.

6) Millal algab tehnoloogia laiaulatuslik rakendamine?

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise alustamine sõltub süsinikuhinnast ja tehnoloogiakuludest. Kui süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega välditava süsinikdioksiidi hind tonni kohta on madalam kui süsinikuhind, hakatakse süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutama. Kuigi mõlemad hinnad on veel võrdlemisi ebaselged, saab neid tänu äsja vastuvõetud kliima- ja energiapaketile teataval määral stabiliseerida.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt ei käsitata kogutud, transporditud ja ohutult säilitatavat süsinikdioksiidi õhkupaisatud heitkogusena. Süsteemi läbivaatamine, et saavutada ELi heitkogustega kaupleva sektori eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra, peaks tagama süsinikuhinna stabiliseerumise.

Teatises fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta on sätestatud komisjoni kohustus tutvustada varakult süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning selles kutsutakse üles võtma õigel ajal julgeid tööstus- ja riiklikke algatusi. Tutvustamise eesmärk on õppida protsessi etappide praktilisest ühendamisest kommertseesmärkidel. Õiguslikku raamistikku süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks kohaldatakse kõigi näidisprojektide ja tulevikus kõigi muude süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide suhtes. Kui näidisprojektid on käivitunud, peaksid tehnoloogiakulud järgmise kümne aasta jooksul oluliselt vähenema.

Mõjuhinnangus, milles käsitletakse ettepanekut süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise direktiivi kohta, esitatud komisjoni prognooside kohaselt alustatakse süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kaubanduseesmärkidel tõenäoliselt 2020. aasta paiku ja pärast seda suureneb selle kasutamine oluliselt.

7) Kes kannab kulud?

Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlev ettepanek ei näe ette lisakulusid peale nende kulude, mis kaasnevad eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra. Kui süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia on kasutusvalmis, otsustavad käitajad ise, kas paisata heitkogused õhku ja maksta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguste eest või kasutada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, et vähendada oma heitkoguseid ja kohustusi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames. Suurim hind, mida käitaja peab maksma, sõltub suuresti süsinikuhinnast: süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse üksnes juhul, kui süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega välditava süsinikdioksiidi hind tonni kohta on madalam kui süsinikuhind. Sellega seoses avaldab süsinikuhind positiivset mõju süsinikdioksiidiheidete kliimaga seotud kuludele. Vastavalt asjaomase turu tingimustele võivad käitajad osa süsinikdioksiidi kuludest jätta tarbijate kanda. (Vt pressiteated kulude jagamise ja heitkogustega kauplemise süsteemi muutmisettepaneku kohta).

Algetapis tuleb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidesse rohkem investeerida, kui on süsinikuturu stiimulitega ette nähtud, sest tehnoloogia praegused kulud on oluliselt suuremad kui süsinikuhind. Selleks et kiirendada kõnealust lisarahastamist on otsustava tähtsusega tööstusettevõtetepoolne rahastamiskohustus, samuti on oluline osa liikmesriikide toetusmeetmetel.

Arvestades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise varase tutvustamise tähtsust elektritootmises ja võttes arvesse, et mitmed neist projektidest nõuavad teatavat riiklikku rahastamist, suhtub komisjon soodsamalt riigiabi andmisesse, et katta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamisega seotud lisakulud elektritootmise projektides. Kõnealune kohustus kajastub läbivaadatud suunistes keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta, mis võeti vastu koos kliima- ja energiapaketiga.

8) Kas süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine muutub kohustuslikuks?

Praeguses etapis ei muutu. Komisjoni ettepanekuga on ette nähtud süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, sätestades raamistiku keskkonnariskidega tegelemiseks ja tõkete kõrvaldamiseks olemasolevates õigusaktides. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtu üle otsustatakse süsinikuhinna ja tehnoloogiakulude põhjal. Iga käitaja otsustab ise, kas süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on kaubanduslikult põhjendatud.

Kavandatava direktiivi mõjuhinnangus uuritakse, millist mõju avaldab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise muutmine kohustuslikuks. Osaliselt hakatakse küll süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist varem kasutama, kuid see on väga kulukas ega anna selget eelist tehnoloogilise arengu soodustamisel ja õhukvaliteedi parandamisel või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise varase kasutuselevõtu edendamisel ELi välistes riikides. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise muutmine kohustuslikuks oleks vastuolus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turupõhise lähenemisviisiga. Lisaks kujutab endast sellise tehnoloogia, mida tuleb alles kaubanduseesmärkidel tutvustada, kohustuslikuks tegemine ohte, mis ei ole praegu õigustatud.

Kuid olukord võib muutuda. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on olulise tähtsusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel pärast 2020. aastat; lisaks on tehnoloogilised võimalused saanud 2015. aastaks selgemaks. Seega kui süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine kaubanduseesmärkidel võtab aega, peavad poliitikakujundajad vaatama uuesti üle süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia kohustusliku rakendamise.

9) Kuidas käsitatakse süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames?

Heitkogustega kauplemise süsteem on peamine stiimul süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks. Heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt ei käsitata vastavalt ELi õiguslikule raamistikule kogutud ja ohutult säilitatavat süsinikdioksiidi õhkupaisatud heitkogusena. Heitkogustega kauplemise süsteemi teine etapp (2008–2012) pakub võimaluse kaasata süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatised. Kolmandas etapis (alates 2013. aastast) oleksid süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise rajatised kaasatud heitkogustega kauplemise direktiivi muutmisettepaneku kohaselt sõnaselgelt heitkogustega kauplemise süsteemi I lisasse.

10) Kui palju aitab süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine kaasa süsinikdioksiidiheite vähendamisele ELis?

Täpne panus sõltub sellest, millises ulatuses süsinikdioksiidi kogutakse ja säilitatakse, kuid kavandatava direktiivi mõjuhinnangus esitatud prognooside kohaselt võiks heitkogustega kauplemise süsteemi alusel võimaldatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega ning eeldusel, et 2020. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaase 20% võrra ja jätkub oluline edasiminek sajandi keskpaiga eesmärgi saavutamiseks 2030. aastaks, koguda seitse miljonit tonni süsinikdioksiidi 2020. aastaks ja mis ulatuks ligikaudu 160 miljoni tonnini 2030. aastaks. Välditav süsinikdioksiid aastal 2030 moodustaks ligikaudu 15% Euroopa vähendamise sihttasemest[4]. Hinnangud võimaliku kogupanuse kohta on sarnased, moodustades ligikaudu 14% aastaks 2030[5].

11) Millist tüüpi säilituskohti valitakse ja kuidas?

Süsinikdioksiidi säilitamiseks võib kasutada peamiselt kahte geoloogilist formatsiooni: tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad ning soolased põhjaveekihid (põhjaveed, mis soolasisalduse tõttu ei sobi joogiveeks ega kasutamiseks põllumajanduses).

Säilitamiskoha valik on oluline etapp säilitusprojektide kavandamisel. Liikmesriikidel on õigus kindlaks määrata piirkonnad oma territooriumil, mida nad lubavad kasutada süsinikdioksiidi säilitamiseks. Kui on vaja korraldada uuringuid, et saada kohavalikuks vajalikku teavet, tuleb uuringuload väljastada võrdse kohtlemise põhimõtet järgides; lubade kehtivusaeg on kaks aastat ja neid on võimalik pikendada.

Võimaliku säilituskoha üksikasjalik analüüs tuleb läbi viia vastavalt ettepaneku I lisas kindlaksmääratud kriteeriumidele, sealhulgas formatsiooni juhitud süsinikdioksiidi oodatava käitumise modelleerimine. Kõnealust kohta võib kasutada üksnes siis, kui analüüsid näitavad, et kavandatud tingimustel kasutamise korral puudub märkimisväärne lekkeoht ega esine tõenäoliselt märkimisväärset ohtu tervisele ja keskkonnale.

Säilituskoha esialgsed analüüsid teeb võimalik käitaja, kes edastab andmed liikmesriikide pädevatele asutustele koos loataotlusega. Pädev asutus vaatab teabe läbi ja koostab loa andmise otsuse kavandi, kui ta leiab, et tingimused on täidetud.

Varasemate säilitusprojektide puhul hõlmab ettepanek täiendavat kaitsemeedet. Selleks et tagada direktiivi ühetaoline kohaldamine kogu Euroopas ja suurendada avalikkuse usaldust süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise vastu, võib komisjon koos teaduskomisjoni tehniliste ekspertidega loa kavandid uuesti läbi vaadata. Komisjoni arvamus avaldatakse, kuid lõpliku otsuse loa kohta teeb riiklik pädev asutus vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele.

12) Kas säilitamine on lubatud väljaspool ELi?

Kavandatava direktiiviga saab reguleerida säilitamist üksnes Euroopa Liidus ja (juhul, kui see on lisatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse, nagu komisjon eeldab) Euroopa Majanduspiirkonnas. Vastavalt kavandatud direktiivile ei käsitata kõnealustes piirkondades säilitatavaid süsinikdioksiidi heitkoguseid heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt õhkupaisatud heitkogustena. Süsinikdioksiidi heitkoguste säilitamine väljaspool Euroopa Liitu ei ole keelatud, kuid selliselt säilitatud heitkoguste eest ei saa heitkogustega kauplemise süsteemilt lisakvoote, seega ei ole süsinikdioksiidi selliseks säilitamiseks erilist stiimulit.

13) Kui suur on lekkeoht? Mis juhtub, kui säilituskohas on süsinikdioksiidileke?

Lekkeoht sõltub suuresti asjaomasest säilituskohast. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta on öeldud:

„vaatlustulemustest võib järeldada, et [kinnipüütud CO2] fraktsioon, mida säilitatakse nõuetekohaselt valitud ja hallatavates geoloogilistes reservuaarides, ületab tõenäoliselt 99% 100 aasta pärast ja 99% 1000 aasta pärast”[6].

Seega on väga oluline säilituskoha nõuetekohane valimine ja haldamine. Säilituskoha valikunõuded on koostatud selliselt, et tagada, et valituks osutuvad üksnes minimaalse lekkeohuga säilituskohad, samuti tagab komisjoni poolt koos sõltumatu teaduskomisjoniga loa andmise otsuse kavandi läbivaatamine veelgi, et nõudeid rakendatakse järjepidevalt kogu ELis.

Tuleb koostada seirekava, et kontrollida, kas formatsiooni juhitud süsinikdioksiidi käitumine on ootuspärane. Kui hoolimata säilituskohas võetud ettevaatusabinõudest esineb leke, tuleb võtta parandusmeetmeid olukorra parandamiseks ja muuta säilituskoht uuesti ohutuks. Süsinikdioksiidi mis tahes lekke korral tuleb saastekvoodid tagastada, et korvata seda, et säilitatud heitkoguseid ei käsitatud heitkogustega kauplemise süsteemi alusel lähtekohas õhkupaisatud heitkogusena. Lisaks kohaldatakse lekke korral keskkonnavastutuse direktiivi[7] nõudeid kohapealsete keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks.

14) Kes vastutab süsinikdioksiidi säilituskohtade kontrollimise eest?

Liikmesriigi pädev asutus peab tagama, et kontrollitakse kavandatud direktiivi sätete järgimist. Korralist kontrolli teostatakse vähemalt kord aastas, kusjuures see hõlmab asjakohaseid sissejuhtimis- ja seireseadmeid ning kõiki olulisi, säilitamiskompleksist tingitud keskkonnamõjusid. Lisaks teostatakse erakorralist kontrolli, kui on teavitatud lekkest, kui pädevale asutusele koostatud aruandest on ilmnenud, et käitis ei järgi kavandatud direktiivi, ja muul juhul, kui on põhjust muretsemiseks.

15) Kuidas tagada vastutus säilituskoha eest pikemas perspektiivis?

Geoloogiline säilitamine kestab palju kauem kui keskmise ettevõtte eluiga. Seepärast tuleb tagada säilituskohtade pikaajaline hooldus. Ettepanekuga on ette nähtud, et liikmesriigid teostavad säilituskohtade üle pikaajalist kontrolli. „Saastaja maksab“ põhimõttega on siiski nõutud, et käitaja vastutab käitise eest seni, kuni püsib oluline lekkeoht. Lisaks on vaja eeskirju, et liikmesriikide eri lähenemisviisid ei põhjustaks konkurentsimoonutusi. Kavandatud direktiivi kohaselt antakse säilituskoht üle riigile, kui kõigist olemasolevatest tõenditest ilmneb, et süsinikdioksiid seotakse täielikult määramata ajani. Kuna see on teine olulise tähtsusega otsus säilituskoha kasutusaja kohta (esimene otsus on säilituskohale loa väljaandmine), tehakse komisjonile ettepanek otsuse läbivaatamiseks.

Lisateave:

Komisjoni veebileht süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta:
http://ec.europa.eu/environment/climat/ccs/index_en.htm

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruanne süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta:
http://arch.rivm.nl/env/int/ipcc/pages_media/SRCCS-final/IPCCSpecialReportonCarbondioxideCaptureandStorage.htm


[1] http://www.statoil.com/statoilcom/technology/SVG03268.nsf?OpenDatabase&lang=en

[2] http://www.colloqueco2.com/IFP/fr/minisiteCO2/presentations2007/ColloqueCO2-2007_Session2_3-Wright.pdf

[3] http://www.vattenfall.com/www/vf_com/vf_com/365787ourxc/366203opera/366779resea/366811co2-f/index.jsp

[4] Direktiivi, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist, mõjuhinnang (SEK(2008)XXX).

[5] Teatise KOM(2007)2 „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga” mõjuhinnang (SEK(2007)8)

[6] Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne, lk 14 (vt joonealune märkus 1).

[7] Direktiiv 2004/35/EÜ


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website