Navigation path

Left navigation

Additional tools

keelelise mitmekesisuse poliitiline töökava

European Commission - MEMO/07/80   23/02/2007

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA

MEMO/07/80

Brussels, 23/02/2007

keelelise mitmekesisuse poliitiline töökava

Keelelise mitmekesisuse portfell loodi 1. jaanuaril 2007. aastal eraldiseisva haldusalana, et peegeldada keelelise mitmekesisuse mõõdet Euroopa Liidus, võttes arvesse selle tähtsust alushariduses, elukestvas õppes, majanduslikus konkurentsivõimes, tööhõives, õiguses, vabaduses ja julgeolekus.

Keeleline mitmekesisus on Euroopa Liidu igapäevane reaalsus. Euroopa Komisjon on otsustanud seda olulist tegurit säilitada ja edendada. Keelelise mitmekesisuse voliniku peamine ülesanne on määratleda, kuidas saab keeleline mitmekesisus kaasa aidata järgmistes valdkondades:

  • majanduslik konkurentsivõime, majanduskasv ja paremad töökohad
  • elukestev õpe ja kultuuridevaheline dialoog
  • Euroopa poliitilise dialoogi ruumi loomine mitmekeelse suhtluse kaudu kodanikega.

1. Panus konkurentsivõimesse, majanduskasvu ja paremate töökohtade loomisse

Keeleline mitmekesisus aitab palju kaasa Euroopa majanduse konkurentsivõimele Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks. Ühendkuningriigi riikliku keeltekeskuse (CILT) korraldatud uurimuses „Võõrkeelte oskuste puudus ettevõtluses ja selle mõju Euroopa majandusele” ("Effects on the European Economy of Shortages of Foreign Language Skills in Enterprise") väidetakse, et keelteoskuse puudulikkus ettevõtluses laseb ärivõimalustel kaduma minna. Oluline on ka meeles pidada, et keeleline mitmekesisus on iseenesest tähtis majandusharu, mis loob suurel hulgal töökohti.

2007. aasta teisel poolel luuakse keelelise mitmekesisuse ärifoorum, eesmärgiga leida võimalusi suurendada ettevõtete suutlikkust kasutada erinevaid keeli, et aidata neil jõuda uutele turgudele. Keeleoskus võib ka olulisel määral suurendada inimeste võimalusi leida tööd ja tööalast liikuvust. Seetõttu on ärifoorumi ülesanne sügavamalt uurida selles valdkonnas peituvaid võimalusi.

Vaja on paremat arusaamist uute tehnoloogiate potentsiaalist keelõppijate ligitõmbamisel ja õpetamisel ning seetõttu alustatakse 2007. aastal uurimust uute tehnoloogiate ja keelelise mitmekesisuse kohta. Lisaks tuleks julgustada uute tehnoloogiate uurimist keelte õppimiseks ning tehisintellekti kasutamist kirjalikul ja suulisel tõlkel.

2. Elukestva õppe ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine

Kõrgekvaliteedilise keeleõppe edendamiseks peab keelepoliitika põhinema usaldusväärsetel tõenditel. 2007. aastal lõpetatakse kaks aruannet:

  • „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine” (2004.–2006. aasta tegevuskava rakendamine)
  • „ELis pakutava keeleõppe mitmekesisus” (esimese viie aasta aruanne)

Tehakse ülevaade ka Euroopa keeleinspektorite võrgustiku (ELIN) tegevusest.

Elukestva õppe kava kaudu antakse keeleõppe projektidele rahalisi vahendeid; selle kavaga toetatakse kõiki keeli, kaasa arvatud piirkondlikke ja vähemuskeeli. Selles kavas sisalduvate projektide peamiseks prioriteediks on keelelise mitmekesisuse toetamine.

Suurenev nõudlus tõlkide ja tõlkijate järgi Euroopa institutsioonides juba kinnitab vajadust veelgi enam kaasa aidata nende koolitamisele. Samamoodi on kasvav nõudlus tõlkide ja tõlkijate järele eraturul (näiteks on nõudlus tõlkide järele Euroopa Patendiametis, kohtutes või kohalike omavalitsuste tasandil). Komisjon juba toetab tõlkide ja tõlkijate ülikoolijärgset koolitust. Komisjon koondab kokku tõlkide ja tõlkijate koolituse kavad, et tagada neile pidev rahaline toetus ning moodustada hea ettevalmistusega kandidaatide reserv.

Subtiitrite kasutamine on suurepärane vahend, mis aitab õppida võõrkeeli kergel ja meeldival viisil. Tulemas on mitmed koosolekud, kus uuritakse selle potentsiaali kasutamise võimalust meedias keeleõppe eesmärgil.

Ei tohiks ka unustada, et keeleõpe on oluline tegur kultuuridevahelise teadlikkuse ja mõistmise edendamisel. Seetõttu on vaja tagada, et keeleline mitmekesisus aitaks kaasa kultuuridevahelisele dialoogile. Ainult keelteõpe võimaldab inimesel liikuda multikultuursest ühiskonnast tõeliselt kultuuridevahelisse ühiskonda. 2008. aasta on kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta. 2007. aastal moodustatakse kõrgetasemeline keelelise mitmekesisusega tegelevate intellektuaalide ja sellel alal töötavate inimeste rühm. Selle rühma eesmärk on määratleda, kuidas keeleline mitmekesisus aitaks kaasa kultuuridevahelisele dialoogile 2008. aastal ning ka pärast seda. Rühma töö rajaneb muudele käimasolevatele komisjoni uurimustele.

3. Euroopa poliitilise dialoogi ruumi loomine: mitmekeelne suhtlemine ELi kodanikega

Suuline ja kirjalik tõlge võimaldavad kõigi liikmesriikide kodanikel lugeda ja mõista nende suhtes kohaldatavaid õigusakte. Samuti võimaldab see demokraatlikult valitud liikmesriikide esindajatel kaitsta oma huve ja ideid ilma, et võõrkeele oskus takistuseks oleks.

Seetõttu on kolmest uuest Euroopa Liidu ametlikust keelest kahe puhul[1] (bulgaaria ja rumeenia keel) käesoleva aasta prioriteediks ELi teiseste õigusaktide kirjastamise lõpuleviimine ja konsolideerimise alustamine. Muude ametlike keelte prioriteediks on õigusaktide konsolideerimine. Suhtlemise parandamiseks ELi kodanikega püüab komisjon ressursside piires parandada oma veebisaitide tõlkimist erinevatesse keeltesse.

Mitmeid valdkondi ühendav meede 2007. ja 2008. aastal on kodanikele ligipääsu võimaldamine omakeelsetele elektroonsetele teabeteenustele (nagu EUR-Lex[2] õigusvaldkonna töötajatele, CORDIS[3] neile, keda huvitavad teaduslikud uuringud, TED[4] ELi riigihangete jaoks ja EU bookshop, mis on ELi elektrooniline raamatupood).

Euroopa institutsioonid on välja arendanud mitmeid tööriistu, mis aitavad tõlkijaid ja tõlke nende töös. Need tööriistad peaksid ka üldsusele kättesaadavad olema. Näiteks tehakse käesoleva aasta keskpaiku üldsusele kättesaadavaks institutsioonidevaheline terminoloogia andmebaas IATE[5]. Sellega antakse ettevõtjatele (nt advokaatidele, inseneridele) täpne terminoloogia, mida saab kasutada erinevate valdkondade tehnilistes aspektides.

Lisaks on teabevahetuse kergendamiseks välja töötatud kaasaegseid vahendeid. Suulise tõlke peadirektoraat on välja arendanud mitmekeelse suhtluse kaasaegse tehnoloogilise platvormi. Selle süsteemi abil saab teineteisest eemal viibivad kuulajaskonnad videokonverentsi süsteemi kaudu ühenduses olla ning süsteemis toimib sünkroontõlge. Seda süsteemi tuleks laiendada Euroopa Komisjoni ja teiste institutsioonide tasandil. Sel viisil saaksid liikmesriikide kodanikud olla ühenduses Euroopa institutsioonide ja asutustega.

Uue strateegia suunas

Keelelise mitmekesisuse portfellil on oluline horisontaalne mõõde, mis on lähedalt seotud teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, nagu kultuur, haridus, teabevahetus, sotsiaalpoliitika, tööhõivepoliitika, õigus, vabadus ja turvalisus, jne. Seetõttu tuleks edasi uurida keelelise mitmekesisuse panust ELi poliitika – nii sise- kui välispoliitika - arengusse ja kujundamisse, ning igal võimalusel tuleks edendada seda kasu, mida keeleline mitmekesisus endaga kaasa toob.

Seetõttu on oluline selles valdkonnas ideede ja ettepanekute kogumine liikmesriikidelt ja huvirühmadelt, et uus poliitika peegeldaks nende huve. Ideede ja ettepanekute kogumine toimub keelelise mitmekesisuse kõrgetasemelise rühma töö (rühm esitab oma järeldused 26. septembril) ja keelelise mitmekesisuse küsimuses kokkukutsutava ministrite konverentsi raames. Kõik need ideed saavad aluseks teatisele, milles visandatakse keelelise mitmekesisuse uus strateegia (strateegia esitatakse 2008. aasta teisel poolel).


[1] Iiri keele puhul on kehtestatud 5-aastane erikord alates 01.01.2007, et ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud määrused tõlgitakse iiri keelde.

[2] EUR-Lex on Euroopa Liidu õigusaktidele otsest vaba ligipääsu võimaldav andmebaas.

[3] Ühenduse Uurimis- ja Arendustegevuse Teabeteenistus (Community Research and Development Information Service - CORDIS) on interaktiivne teabeplatvorm, mis annab teavet uudiste, arengu ja algatuste kohta Euroopa innovatsioonis, uurimis- ja arendustöös.

[4] Pakkumiskutsete elektrooniline andmebaas TED (Tenders Electronic Daily) on kõigi Euroopas avaldatud pakkumiskutsete andmebaas.

[5] Inter-Active Terminology for Europe – interaktiivne Euroopa terminoloogia.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website