Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/07/5

Brüssel, 10. jaanuar 2007

Biokütuste kasutamine transpordis usaldusväärse alternatiivlahendusena nafta asemel

Arvestades naftahinna märkimisväärset tõusu ning üha suuremat muret energiaga varustamise stabiilsuse, kindluse ja keskkonnasõbralikkuse pärast, on Euroopa poliitika üks põhiülesandeid edendada biokütuste kasutamist transpordis. Praegu on biokütused ainus võimalus märkimisväärselt vähendada transpordisektori sõltuvust naftast. Euroopa energiapoliitika ühe osana on komisjon võtnud kohustuseks soodustada biokütuste tootmist ja kasutamist ning teeb ettepaneku seada eesmärgiks saavutada 2020. aastaks mootorikütuste puhul 10% suurune biokütuste kohustuslik miinimumosakaal.

Transport Euroopas muutub üha intensiivsemaks. Sõidu- ja veoautodega kaasnevate sotsiaalmajanduslike eelisteta on tänast elu raske ette kujutada. Kuid olukord ei saa nii edasi kesta. Transpordiga kaasneb ligikaudu kolmandik CO2 heitkogustest, kusjuures CO2 puhul on tegemist kliimamuutusi enim põhjustava kasvuhoonegaasiga ja eeldatavalt suurenevad selle heitkogused oluliselt. Lisaks sõltub transpordisektor 98% ulatuses naftast, s.o peamiselt imporditavast fossiilkütusest, mille hind tõuseb varude kahanemise tõttu.

EL teeb ettepaneku kiiresti reageerida sellisele olukorrale: ta soodustab diislikütuse ja bensiini asendamist biokütustega. Need on puhtad, taastuvad ja orgaanilistest ainetest valmistatud. Tänu biokütusesektori arendamisele luuakse uued töökohad ja avanevad uued turud põllumajandustoodangule. Biokütused aitavad ka kaasa selliste ulatuslike ühiste probleemide lahendamisele nagu näiteks energiaallikate mitmekesistamine ja Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmine.

2003. aastal vastuvõetud biokütuste direktiiviga seadis Euroopa endale eesmärgi asendada biokütustega 2005. aastaks 2% ja 2010. aastaks 5,75% transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest. 2005. aasta eesmärki ei täidetud. Tõenäoliselt tehakse 2010. aastaks olulisi edusamme, kuid need ei ole piisavad seatud eesmärgi saavutamiseks. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada õigusraamistikku ja kehtestada 10% suurune biokütuste minimaalne turuosa 2020. aastal.

Kuigi enamiku biokütuste kasutamisega on võimalik märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võivad biokütuste tootmisega ikkagi kaasneda kõnealused heitkogused või muud keskkonnaprobleemid. Selle vältimiseks ja nn teise põlvkonna kütuste väljatöötamise soodustamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele stimuleerimis-/toetussüsteem.

Mitmete erinevate poliitiliste tegevuskavadega on võimalik Euroopa tasandil stimuleerida biokütuste kasutamist ja tootmist. Maksuvabastus on juba pikka aega olnud üks biokütuste toetamise viise. Samuti on mitmed liikmesriigid teatanud biokütuseid käsitlevate kohustuste kehtestamisest. Nende kohaselt peavad kütusega varustajad tooma turule teatava osa biokütuseid, tagades investoritele turvavõrgu ja soodustades biokütusesektori arengut.

Praegu on kõige enam levinud biodiislikütus (mida valmistatakse õlitaimedest, näiteks rapsi- ja päevalilleseemnetest) ja bioetanool (mida toodetakse suhkrut ja tärklist sisaldavatest taimedest, näiteks peedist või teraviljast). Kõnealuse kahe transpordis kasutatava vedelkütusega on suures ulatuses võimalik asendada diislikütust ja bensiini. Neid on võimalik kasutada kaasaegsete autode mootoris (automootorit ei ole vaja muuta, kui biokütusesisaldus on väike, või tuleb teha odavaid muudatusi, kui biokütusesisaldus on suur) ning saab turustada olemasolevate infrastruktuuride kaudu. Praegu käivad uuringud seoses selliste nn teise põlvkonna tootmismeetodite väljatöötamisega, mis võimaldavad valmistada biokütuseid puitmaterjalist, heintaimedest ja muud liiki jäätmetest.

Lisa. Liikmesriikide edusammud seoses biokütuste kasutamisega aastatel 2003–2005

Liikmesriik
Biokütuse osatähtsus aastal 2003 (%-des)
Biokütuse osatähtsus aastal 2004 (%-des)
Biokütuse osatähtsus aastal 2005 (%-des)
Liikmesriigi kavandatud eesmärk aastal 2005 (%-des)
Austria
0,06
0,06
0,93
2,50
Belgia
0,00
0,00
0,00
2,00
Küpros
0,00
0,00
0,00
1,00
Tšehhi Vabariik
1,09
1,00
0,05
3,70[1]
Taani
0,00
0,00
Andmed puuduvad
0,10
Eesti
0,00
0,00
0,00
2,00
Soome
0,11
0,11
Andmed puuduvad
0,10
Prantsusmaa
0,67
0,67
0,97
2,00
Saksamaa
1,21
1,72
3,75
2,00
Kreeka
0,00
0,00
Andmed puuduvad
0,70
Ungari
0,00
0,00
0,07
0,60
Iirimaa
0,00
0,00
0,05
0,06
Itaalia
0,50
0,50
0,51
1,00
Läti
0,22
0,07
0,33
2,00
Leedu
0,00
0,02
0,72
2,00
Luksemburg
0,00
0,02
0,02
0,00
Malta
0,02
0,10
0,52
0,30
Madalmaad
0,03
0,01
0,02
2,00[2]
Poola
0,49
0,30
0,48
0,50
Portugal
0,00
0,00
0,00
2,00
Slovakkia
0,14
0,15
Andmed puuduvad
2,00
Sloveenia
0,00
0,06
0,35
0,65
Hispaania
0,35
0,38
0,44
2,00
Rootsi
1,32
2,28
2,23
3,00
Ühendkuningriik
0,026[3]
0,04
0,18
0,19[4]
EU 25
0,5%
0,7%
1,0% (hinnanguline)
1,4%

Allikas: biokütuste direktiivi kohased liikmesriikide aruanded.


[1] 2006
[2] 2006
[3] Koguseliselt 0,03%, mis energiasisalduse poolest on võrdne 0,26%-ga, kui biodiislikütuse osakaal on 100%.
[4] Koguseliselt 0,3%, mis energiasisalduse poolest on võrdne 0,19%-ga, kui nii biodiislikütuse kui ka bioetanooli osakaal on 50%.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website