Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/07/10

Brüssel, 10. jaanuar 2007

Euroopa seisukohad tuumaenergia, ohutuse ja julgeoleku küsimustes

Iga liikmesriik otsustab, kas kasutada tuumaenergiat. Tuumaenergial võib olla oluline osa Euroopa Liidu energiatarbimises, kuid oluline on jätkata tegelemist ohutuse ja julgeolekuga seotud küsimustega. Sellega seoses on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku riiklikest tuumaohutuse reguleerijatest koosneva ELi kõrgetasemelise töögrupi loomiseks, et jätkuvalt arendada ühiseid seisukohti ja Euroopa eeskirju tuumaohutuse ja –julgeoleku valdkonnas.

Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohaselt peab Euroopa Komisjon avaldama regulaarselt selgitava tuumaprogrammi. Seepärast esitas komisjon teatise, milles käsitletakse viimase kümne aasta investeeringuid tuumaenergia valdkonnas, kirjeldatakse tuumaenergia tootmise majanduslikku poolt, tuumaenergia mõju energiatarbimisele, samuti tuumaenergia vastuvõetavuse tingimusi ühiskonnas.

Iga liikmesriik otsustab, kas kasutada tuumaenergiat elektrienergia tootmiseks. Soome ja Prantsusmaa võtsid hiljuti vastu otsuse tuumaenergia kasutamise laiendamise kohta. Teised ELi liikmesriigid, sealhulgas Madalmaad, Poola, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Leedu, Eesti, Läti, Slovakkia, Ühendkuningriik, Bulgaaria ja Rumeenia on taas algatanud arutelu oma tuumaenergiapoliitika üle. Hõlmates 152 reaktorit üle EL-27, moodustab tuumaenergia 30% praegu Euroopas toodetavast elektrist – samas kui kavandatud järkjärguline reaktorite väljalülitamise poliitika mõnedes ELi liikmesriikides jätkub, langeb kõnealune osakaal oluliselt. Et rahuldada prognoositavat energianõudlust ja vähendada Euroopa sõltuvust impordist, võib teha otsuse uute investeeringute tegemise või mõnede tuumajaamade tööea pikendamise kohta.

Tuumaenergia tootmise suurendamine võib samuti olla võimalus süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja aidata sellega kaasa ülemaailmsete kliimamuutuste probleemiga tegelemisel. Tuumaenergia puhul on tegemist süsihappegaasi heitmeteta energiaga, mis moodustab osa komisjoni süsihappegaasi vähendamise kavast, mille üheks eesmärgiks on vähendata energiaga seotud süsinikdioksiidi heitkogust. See võib samuti olla oluline kaalutlus heitkogustega kauplemise tulevaste süsteemide aruteludes.

Kõige olulisem tegur, mis mõjutab tuumaenergia levikut on seotud majanduslike kaalutlustega, kuna tuumajaama ehituseks vajaliku alginvesteeringu suurus on 2 ja 3 miljardi euro vahemikus. Võrreldes fossiilkütustel töötavate elektrijaamadega on tuumaenergia tootmisega seotud suuremad ehituskulud, samas kui alginvesteeringute järgsed tegevuskulud on oluliselt madalamad. Lisaks sellele ei ole tuumaenergia tootmine tundlik tooraine hindade muutuste suhtes, kuna mõõdukate uraanikogustega, mida tarnitakse peamiselt maailma stabiilsetest piirkondadest võib hoida reaktori töös aastakümneid. Seepärast pakuvad uued tuumajaamad enamikes tööstusriikides säästlikku võimalust baaskoormuselektri tootmiseks.

Tuumaenergiatööstuses on alates 1997. aastast tehtud olulisi investeeringuid. EL tunnistab tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamise tähtsust tuumaenergia valdkonnas ja toetab tuumaenergia arenenuima raamistiku edasist arendamist, sealhulgas tuumarelvade leviku tõkestamist, jäätmekäitlust ja vananenud tuumajaamade tegevuse lõpetamist. Alates Euratomi asutamislepingu sõlmimisest on tuumaohutus ja elanikkonna kiirguskaitse olnud Euroopa Ühenduse peamisi eesmärke ning võttes arvesse minevikus toimunud ja praegust laienemist on kõnealused küsimused jätkuvalt olulised.

ELi tasemel peaks keskenduma tuumaenergia arenenuima raamistiku edasisele arendamisele liikmesriikides, kes soovivad tuumaenergiat toota, vastavalt Euratomi asutamislepingus sätestatud kõrgeimatele ohutus- ja julgeolekunõuetele ning tuumarelvade leviku piirangutele. See peaks hõlmama tuumajäätmete käitlemist ja vananenud tuumajaamade tegevuse lõpetamist.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site