Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2019. aasta talvine majandusprognoos: majanduskasv aeglustub üleilmse ebakindluse tõttu

Brüssel, 7. veebruar 2019

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: Majanduskasv peaks 2019. aastal kõikides liikmesriikides jätkuma, mis tähendab tööhõive ja heaolu kasvu. Oleme siiski oma prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus. Kasvavate riskide arvessevõtmine on aga ainult pool lahendusest. Lisaks sellele on meil endil vaja valida õiged meetmed, näiteks soodustada investeeringuid, hoogustada struktuurireformide elluviimist ja jätkata usaldusväärset eelarvepoliitikat.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas: „ELi majanduskasv saavutas 2017. aastal oma tipu ja peaks ka 2019. aastal aeglustuma, langedes 1,5%-le. Seoses üleilmse kaubanduse ebakindla olukorraga ja suurimaid liikmesriike mõjutavate siseteguritega on langus eriti euroala puhul ulatuslikum, kui eelmise aasta sügisel prognoositi. Samal ajal on ELi majanduse põhinäitajad endiselt head ja eelkõige tööhõive alal on taas oodata rõõmustavaid tulemusi. Selle aasta teises pooles ja 2020. aastal peaks majanduskasv taas järk-järgult elavnema.“

Majanduskasv

Majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika. Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2,4%, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9%-le (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1%).

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Euroopa majandust peaksid endiselt toetama tööturu tingimuste paranemine, soodsad rahastamistingimused ja kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika. Praeguste prognooside kohaselt peaks euroala SKP kasvama 2019. aastal 1,3% ja 2020. aastal 1,6% (sügisprognoos 1,9% ja 1,7%). Kärbitud on ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Suurematest liikmesriikidest on 2019. aasta kasvuprognoosi märkimisväärselt vähendatud Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa puhul. Paljusid liikmesriike toetab tugev sisenõudlus, mis põhineb osalt ELi abirahadel.

Inflatsioon

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon vähenes 2018. aasta lõpus, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon (THHI) 2018. aastal 1,7%ni, võrreldes 1,5%ga 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4%-le ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%ni). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Ebakindluse allikad

Majandusväljavaated on väga ebakindlad ja prognoose mõjutab langusrisk. Kaubanduspinged, mis teravdasid mõnda aega riskitaju, on veidi leevenenud, kuid tekitavad endiselt muret. Hiina majanduse aeglustumine võib osutuda oodatust ulatuslikumaks ning üleilmsed finantsturud ja paljud tekkivad turud on riskitaju ja kasvueelduste järsu muutumise suhtes haavatavad. ELi jaoks tekitab jätkuvalt ebakindlust Brexit.

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. jaanuari 2019. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 31. jaanuari seisuga.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartali SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine täiemahuline prognoos on 2019. aasta kevadine majandusprognoos mais.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2019. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

Eelmine pressiteade: 2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Eelmine prognoos (dokument täies mahus): 2018. aasta sügisene majandusprognoos

IP/19/850

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar