Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Kestlik areng: komisjon esitab aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Täna avaldas Euroopa Komisjon aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“. Aruteludokument moodustab osa Euroopa tulevikku käsitlevast arutelust, mis algatati komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valge raamatuga.

Tänane dokument toetub president Junckeri 2017. aasta kõnele olukorrast Euroopa Liidus ja väljendab ELi kindlat kohustust täita ÜRO kestliku arengu eesmärke, sealhulgas Pariisi kliimakokkulepet. Selles analüüsitakse Euroopa probleemide ulatust ja pakutakse välja näitlikud tulevikustsenaariumid, et suunata arutelu selle üle, kuidas eesmärgid tuleks 2030. aastaks saavutada ja kuidas Euroopa Liit saab sellele kõige paremini kaasa aidata. Stsenaariumides tuginetakse viimaste aastate tulemustele ja rõhutatakse, et ELi ja kogu maailma jätkusuutliku tuleviku teostumiseks, mis on vajalik kodanike heaolu tagamiseks, on vaja võtta rohkem meetmeid.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Kestlik areng arvestab inimesega ning selle eesmärk on saavutada majanduslik ja ühiskondlik heaolu viisil, mis oleks ühtlasi jätkusuutlik. Seda on vaja selleks, et kaitsta meie eluviisi ning pärandada lastele ja lastelastele parem maailm, mida iseloomustavad võrdsus, tervislik looduskeskkond ning edukas, keskkonnasäästlik ja kaasav majandus. Meie ees seisev ülesanne on vastutusrikas – tagada, et meie planeet oleks kõigi inimeste jaoks elukõlblik. Euroopa on suuteline ja peab olema selles töös esirinnas.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav komisjoni asepresident Jyrki Katainen lisas: „Jätkusuutlikkus on Euroopal veres. See tuleneb soovist tagada, et tulevastel põlvkondadel oleksid meiega võrdsed või meist paremad võimalused, võttes samas arvesse maakera piiratud ressursse. Euroopa investeerimiskava, mis toetab erasektori osalust, ja jätkusuutliku rahanduse tegevuskava, mis lihtsustab uute jätkusuutlike investeeringute turu loomist, aitavad sellele kaasa. Moderniseerides oma ühiskonda kaasaval viisil, võttes täielikult omaks ringmajanduse ja kasutades ära uusi tehnoloogiaid nagu tehisintellekt, saame püüelda kliimaneutraalsuse poole ja anda planeedi tulevastele põlvkondadele üle paremas seisus.

Kuna EL on kehtestanud väga ranged sotsiaalsed ja keskkonnanormid, võitles Pariisi kliimakokkuleppe eest ja toetab innovaatilisi ideesid nagu ringmajandus, on temast aastate jooksul saanud kestva arengu eestvedaja. Junckeri komisjon on võtnud alates ametisse asumisest kõigis poliitikavaldkondades arvesse kestva arengu prioriteete.

Nii nagu ülejäänud maailm, seisab aga ka EL silmitsi keeruliste probleemidega, mis on olemuselt muutlikud ja nõuavad kiiret lahendust. Nimetatud probleemid on eelkõige seotud ökoloogilise võla ja kliimamuutuse, demograafiliste muutuste, rände, ebavõrdsuse, majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning riigi rahandusele avalduva survega. Lisaks näitab üha suurem kaldumine isolatsionismi ja natsionalismi, et liiga paljud eurooplased ei tunne end muutuvas maailmas piisavalt kaitstuna. Nendest faktidest ei saa mööda vaadata, kuid need ei tohiks põhjustada hirmu, vaid peaksid ajendama meid tegutsema.

Tänases aruteludokumendis keskendutakse peamistele poliitilistele alustele, mis peavad toetama üleminekut kestvale arengule. Nende hulka kuuluvad üleminek lineaarmajanduselt ringmajandusele, toidusüsteemi tasakaalustamatuse korrigeerimine, energeetika, ehitiste ja liikuvuse tulevikukindlus ning selle tagamine, et üleminek on õiglane ega jäta ühtegi rühma ega piirkonda kõrvale. Samuti pööratakse dokumendis tähelepanu horisontaalsetele tugisüsteemidele, mis on kestvale arengule üleminekuks vajalikud, sealhulgas haridus, teadus, tehnoloogia, uurimistegevus, innovatsioon ja digiteerimine, rahandus, hinnakujundus, maksundus ja konkurents, vastutustundlik ärikäitumine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ja uued ärimudelid, avatud ja eeskirjadel põhinev kaubandus, juhtimine ja poliitika sidusus kõigil tasanditel. Dokumendi lõpus rõhutatakse, et kestvale arengule üleminekul on tähtis näidata ülejäänud maailmale eeskuju, kuna meie poliitikal on planeedile üksnes piiratud mõju, kui teised liiguvad vastupidises suunas.

Arutelu ergutamiseks selle üle, mida ELis tuleks kestva arengu eesmärkide saavutamiseks teha, esitatakse kolm stsenaariumi. Stsenaariumid on näitlikud: nende eesmärk on välja pakkuda erinevaid ideid ning soodustada arutelusid ja anda mõtlemisainet. Lõplik lahendus hõlmab ilmselt kõigi kolme stsenaariumi elemente. Kolm stsenaariumi on:

  1. kogu ELi hõlmav kestliku arengu eesmärkide strateegia, millest juhinduvad oma tegevuses nii EL kui ka liikmesriigid;
  2. kestliku arengu eesmärkide jätkuv integreerimine kõikidesse asjaomastesse ELi poliitikavaldkondadesse, ilma et liikmesriikidel oleks sama kohustus;
  3. suurem rõhk välistegevusele ja samas praeguste kestlikkuse valdkonna püüdluste konsolideerimine ELi tasandil.

Taust

ÜRO Peaassamblee võttis 25. septembril 2015 vastu 17 kestliku arengu eesmärki, et kestliku arengu tegevuskava (nn 2030. aasta tegevuskava) raames kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja kindlustada kõigi inimeste heaolu. Kõigi 17 eesmärgi puhul on seatud eraldi sihtmärgid (kokku 169 sihtmärki), mis tuleb saavutada 2030. aastaks. EL oli 2030. aasta tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmise eestvedaja.

Vastuseks sellele tegevuskavale võttis komisjon 22. novembril 2016 vastu teatise „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“. Teatises on esitatud ülevaade ELi panusest 2030. aasta tegevuskava elluviimisesse, tuues kõigi 17 kestliku arengu eesmärgi puhul esile, millised ELi poliitikavaldkonnad aitavad kaasa nende saavutamisele. Samuti selgitatakse, kuidas praeguse komisjoni 10 prioriteeti ajavahemikuks 2014–2019 annavad panuse üleilmsesse 2030. aasta tegevuskavasse. Lisaks märgitakse teatises, et käivitatakse mitmeid sidusrühmi ühendav kõrgetasemeline platvorm, mida hakkab juhtima esimene asepresident Frans Timmermans ning mille ülesanne on jälgida kestva arengu eesmärkide rakendamist ja vahetada selle kohta parimaid tavasid.

13. septembril 2017 teatas president oma kavatsusavalduses, mis on lisatud tema kõnele olukorrast Euroopa Liidus, et säästva arengu eesmärkide järelmeetmete, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe kohta esitatakse aruteludokument „Euroopa kestva arengu saavutamine aastaks 2030“.

Täna avaldatud aruteludokumendi juurde kuuluvad üksikasjalikud lisad, milles antakse ülevaade ELi tulemustest kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja hiljutistest meetmetest selles valdkonnas. Lisatud on ka ELi mitmeid sidusrühmi ühendava kõrgetasemelise platvormi panus.

Lisateave

Teabeleht: Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Aruteludokument: Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Aruteludokumendi lisad:

Komisjoni talituste töödokument: Euroopa Liidu 2019. aasta aruanne poliitikavaldkondade arengusidususe kohta

Valge raamat Euroopa tuleviku kohta (1. märts 2017) ja varasemad aruteludokumendid

Eurostati kestliku arengu eesmärkide seirearuanne

Puhas planeet kõigi jaoks: kliimaneutraalse Euroopa majanduse strateegia aastaks 2050

IP/19/701

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar