Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi 2020. aasta eelarve: komisjoni ettepanek keskendub tööhõivele, majanduskasvule ja julgeolekule

Brüssel, 5. juuni 2019

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku määrata ELi 2020. aasta eelarve mahuks 168,3 miljardit eurot, et toetada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning solidaarsust ja julgeolekut nii ELi sees kui ka väljaspool seda.

See eelarve on praeguse 2014.–2020. aasta ELi pikaajalise eelarve raames seitsmes ja viimane ning lähtub raamistikus seatud piiridest. Selle eesmärk on optimeerida olemasolevate programmide ja uute algatuste rahastamist ning suurendada Euroopa lisaväärtust kooskõlas Junckeri komisjoni prioriteetidega.

Euroopa Komisjoni eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger ütles: „ELi 2020. aasta eelarveprojekt on viimane, mille Junckeri komisjon esitab. Selles toetatakse jätkuvalt ELi prioriteetide elluviimist – töökohtade loomist, majanduskasvu, noori, kliimamuutuse vastast võitlust, julgeolekut ja solidaarsust – ning valmistatakse pinda üleminekuks uuele eelarveraamistikule. Kutsun nõukogu ja parlamendi uut koosseisu jõudma omavahel aegsasti kokkuleppele, et tagada ELile kindel tulevik.“

Komisjon paneb ette keskenduda 2020. aasta eelarves eelkõige järgmistele esmatähtsatele valdkondadele: majanduse konkurentsivõime ja noored, julgeoleku ja solidaarsuse tugevdamine nii ELi sees kui ka väljaspool seda ning võitlus kliimamuutusega.

21% kavandatavast 2020. aasta eelarvest suunatakse kliimamuutuse vastasesse võitlusesse. See on kooskõlas praeguses ELi pikaajalises eelarves seatud ambitsioonika eesmärgiga pühendada 20% vahenditest kliimamuutusega seonduvale.

Investeerimine majanduse konkurentsivõimesse ja noortesse

Majanduskasvu ergutamiseks ning Euroopa piirkondade ja noorte toetamiseks on ette nähtud üle 83 miljardi euro kulukohustuste assigneeringuid. Summa jaguneb järgmiselt:

  • 13,2 miljardit eurot teadus- ja uuendustegevusele kogu Euroopas: see on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ viimane ja suurim eraldis (+6,4% võrreldes 2019. aastaga), sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu viimasele katseetapile, et toetada tipptasemel innovaatoreid, väikeettevõtteid ja teadlasi, kellel on eeldused saavutada kiiresti edu nii Euroopas kui ka ülejäänud maailmas;
  • 2,8 miljardit eurot haridusele programmi „Erasmus+“ raames;
  • 117 miljonit noorte tööhõive algustusele, et toetada noori piirkondades, kus noorte tööpuudus on suur (seega kerkib 2014.–2020. aastal algatusele eraldatav kogusumma 4,5 miljardi euroni);
  • 1,2 miljardit eurot (+75% võrreldes 2019. aastaga) Euroopa globaalsele satelliitnavigatsioonisüsteemile Galileo, et viia selle kasutajate arv üleilmsel turul praeguselt 700 miljonilt 2020. aasta lõpuks 1,2 miljardini;
  • 255 miljonit eurot Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmile, et ergutada Euroopa ettevõtteid tegema kaitsealaste toodete ja tehnoloogia väljatöötamiseks omavahel koostööd. See programm lubab kaitsealast koostööd praeguse finantsraamistiku jooksul katsetada, kuni 2021. aastal luuakse täieulatuslik Euroopa Kaitsefond.

Julgeoleku ja solidaarsuse tugevdamine nii ELi sees kui ka väljaspool seda

Paljud Euroopa väljakutsetest on oma olemuselt piiriülesed. Mitmel korral on ELil tulnud loodusõnnetustele reageerimiseks, rändeprobleemide lahendamiseks ja Euroopa Liidu välispiiride tugevdamiseks kasutusele võtta kõik oma eelarve paindlikkusmehhanismid. Selleks et investeerida jätkuvalt solidaarsusesse ja julgeolekusse nii ELi sees kui ka väljaspool seda, kavatsetakse ELi 2020. aasta eelarves taas kasutada mitmesuguseid vahendeid:

  • 420,6 miljonit eurot (+34,6% võrreldes 2019. aastaga) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex), pidades silmas 2019. aasta märtsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet luua 2027. aastaks 10 000 piirivalvurist koosnev alaline korpus;
  • 156,2 miljonit eurot uuele programmile rescEU, millega täiustatakse senist elanikkonnakaitse mehhanismi, et reageerida paremini maavärinatele, metsatulekahjudele ja muudele katastroofidele. See võimaldab luua ELi tasandil vahendite reservi, kuhu kuuluvad näiteks kustutuslennukid ja -helikopterid ning erakorralise meditsiini rühmad;
  • 560 miljonit eurot Süürias elavatele abivajajatele ning mujal piirkonnas asuvatele pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele. See eraldis põhineb lubadusel, mis anti 2019. aastal toimunud Brüsseli III konverentsil Süüria tuleviku teemal (2019. aastal on ELi eelarvest Süüriale juba ette nähtud 2,01 miljardit eurot);
  • jätkuv toetus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamisele, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile, täiustatud Schengeni infosüsteemile ja Euroopa Kestliku Arengu Fondile, et parandada liidu kodanike julgeoleku tagamiseks üleüldiselt ELi infosüsteemide koostalitlusvõimet;

Tulemustele suunatud eelarve

Komisjoni üks tähtsamaid eesmärke on tagada, et iga ELi eelarvest kulutatud euro annaks liidu kodanikele lisaväärtust. See on ka üks põhilisi eesmärke komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027.

Seepärast avaldas komisjon täna koos eelarveprojektiga ka ülevaate kõikide ELi eelarvest rahastatavate programmide tulemuslikkuse kohta. Ülevaatest ilmneb, et ELi eelarve toob käegakatsutavat kasu nii ELis kui ka väljaspool seda elavatele inimestele.

Taust

ELi 2020. aasta eelarve projektis on iga rahastatava programmi puhul märgitud kaks summat: kulukohustused ja maksed. „Kulukohustused“ osutavad summale, mille piires kõnealusel aastal saab lepinguid sõlmida, „maksed“ viitavad tegelikult väljamakstavatele summadele. ELi 2020. aasta eelarve ettepanek sisaldab 168,3 miljardit eurot kulukohustusi (+1,3% võrreldes 2019. aastaga) ja 153,7 miljardit eurot makseid (+3,5% võrreldes 2019. aastaga).

ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve. See ulatub umbes 1%ni ELi kogurahvatulust ja moodustab ligikaudu 2% kõigist ELi avaliku sektori kulutustest, olles loodud selleks, et täiendada liikmesriikide eelarveid ja rakendada prioriteete, mille osas kõik ELi liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud.

ELi 2020. aasta eelarve on viimane, mis kuulub ELi praegusse mitmeaastasse finantsraamistikku 2014–2020. Ettepanekus lähtutakse eeldusest, et Ühendkuningriik osaleb täielikult ELi 2020. aasta eelarve rahastamises ja täitmises, nagu ta oleks liikmesriik.

2018. aasta kevadel avaldas komisjon oma ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta, mis hõlmab 2021. kuni 2027. aastat. Liikmesriikide ja äsja valitud Euroopa Parlamendi koosseisuga hakatakse läbirääkimisi pidama korraga nii 2020. aasta eelarve kui ka pikaajalise eelarve üle.

Lisateave

- ELi 2020. aasta eelarveprojekt – küsimused ja vastused

- ELi 2020. aasta eelarveprojekti dokumendid

- Programmide tulemuslikkuse ülevaade (2018)

- Teabeleht – ELi 2020. aasta eelarveprojekt

- Teabeleht – Programmide tulemuslikkuse ülevaade

- Komisjoni ettepanek ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta

- ELi eelarve lühiülevaade

IP/19/2809

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar