Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Valdav osa eurooplastest tunneb muret bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast ja toetab ELi looduskaitse tõhustamist

Brüssel, 6. mai 2019

Uue uuringu kohaselt on eurooplased üha enam mures looduse pärast. Valdav enamus ehk 96% enam kui 27 000 küsitletust vastas, et meil on kohustus kaitsta loodust ning see on oluline ka kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Eurobaromeetri uuring näitab, et teadlikkus bioloogilise mitmekesisuse tähendusest, tähtsusest, ohtudest ja kaitsemeetmetest üldiselt suureneb. Kodanike arvamused on kooskõlas eesmärkidega, mida täidavad ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, millega püütakse peatada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kadumine, ning ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, millel põhineb ELi loodusekaitsepoliitika. Eurobaromeetri uuringu järel käivitab valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline platvorm (IPBES) täna esimese ülemaailmse hindamise looduse olukorra ja inimese rolli kohta selles.

ELi keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis: „Viimane Eurobaromeetri bioloogilise mitmekesisuse uuring näitab selgelt kolme asja: eurooplased hoolivad väga loodusest ja bioloogilisest mitmekesisusest; nad leiavad, et kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on ühe mündi kaks külge, ning ootavad, et EL aitaks loodust kaitsta. Need asjaolud koos usaldusväärsete teaduslike tõenditega, mis IPBES täna avaldab, kohustavad ja volitavad komisjoni töötama selle nimel, et saavutada 2020. aastal tugev ülemaailmne kokkulepe looduse ja inimeste hüvanguks.

Uue Eurobaromeetri bioloogilise mitmekesisuse uuringu põhipunktid on järgmised.

Bioloogilise mitmekesisuse mõiste tundmine on suurenenud – enam kui 70% eurooplastest ütles, et on sellest kuulnud.

Kõige suuremad tajutavad ohud bioloogilisele mitmekesisusele on õhu-, pinnase- ja veereostus, inimtegevusest tingitud katastroofid ja kliimamuutused. Intensiivne põllumajandus ja metsandus ning ülepüük on selgelt kõige olulisemad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused. Nende nähtuste rolli bioloogilise mitmekesisuse ohustajatena tajutakse üha rohkem, kuid mitte veel täiel määral.

Võrreldes eelmise Eurobaromeetri bioloogilise mitmekesisuse uuringuga 2015. aastal mõistavad kodanikud paremini bioloogilise mitmekesisuse tähtsust inimese jaoks. Valdav enamus kodanikke on seisukohal, et meil on kohustus looduse eest hoolt kanda (96%) ja et looduse eest hoolitsemine on hädavajalik kliimamuutuste vastu võitlemiseks (95%). Samuti on märkimisväärselt suurenenud nende inimeste osakaal, kes on täielikult nõus, et bioloogiline mitmekesisus on hädavajalik toidu, kütuse ja ravimite tootmiseks (91%), ning nende osakaal, kes leiavad, et bioloogiline mitmekesisus ja terve loodus on olulised pikaajalise majandusarengu jaoks (92%).

Enamik eurooplasi ei soovi lubada majandusarengu nimel kaitsealadel loodust kahjustada või hävitada. Vähemalt kaks kolmandikku vastanutest on seisukohal, et looduskaitsealad, nagu Natura 2000, on väga olulised ohustatud loomade ja taimede kaitsmiseks (71%), takistavad maal ja merel väärtuslike loodusalade hävitamist (68%) ning kaitsevad looduse rolli toidu, puhta õhu ja vee pakkumisel (67%).

Enamik kodanikke peab ELi sobivaks tasandiks, kus võtta meetmeid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste valdkonnas. Vastajad leiavad, et kõige olulisemad meetmed, mida EL peaks bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võtma, on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse taastamine tekitatud kahju hüvitamiseks ning kodanike parem teavitamine bioloogilise mitmekesisuse tähtsusest.

Taust

Uuring viidi läbi ELi 28 liikmesriigis 4.–20. detsembril 2018. 27 643 eri sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest vastajat küsitleti nende kodus ja nende emakeeles.

Viimane uuring „Eurooplaste suhtumine bioloogilisse mitmekesisusse“ oli mõeldud selleks, et uurida Euroopa kodanike teadlikkust ning arvamusi bioloogilise mitmekesisuse ja looduse kohta. Eelmise samu teemasid käsitlenud uuringu tulemused avaldati 2015. aasta oktoobris (Eurobaromeetri eriuuring 436) ning käesolevas aruandes vaadeldakse suundumusi võrreldes 2015. aasta uuringuga. Uuringu eesmärk oli hinnata järgmist: teadlikkus bioloogilise mitmekesisuse mõistest; arusaam bioloogilist mitmekesisust ähvardavatest suurematest ohtudest; arusaam bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise põhjustest; mida EL peaks tegema bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimiseks; ning teadlikkus Natura 2000 võrgustikust, looduskaitsealade tajutav tähtsus ja hoiakud kaitsealasid kahjustada võiva tegevuse suhtes.

Eurobaromeetri uuringu tulemused saabusid väga sobival ajal, mil bioloogilise mitmekesisuse vähenemine pälvib tähelepanu ülemaailmses meedias ning on üha tähtsamal kohal rahvusvahelises poliitikas. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste esimene ülemaailmne hindamine, mille käivitab valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline platvorm (IPBES), annab usaldusväärseid teaduslikke tõendeid maailma bioloogilise mitmekesisuse olukorra kohta ning inimkonna võimaluste kohta vältida ökoloogilist kriisi. Lisaks võetakse täna Metzis toimuval G7 keskkonnaministrite kohtumisel vastu Metzi bioloogilise mitmekesisuse harta, millega tugevdatakse poliitilist kohustust peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning tagada 2020. aastal järgmisel rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse konverentsil ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames tugev ülemaailmne kokkulepe looduse ja inimeste hüvanguks.

Lisateave

Eurobaromeetri uuring

IPBESi ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse hindamise pressiteade

IP/19/2360

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar