Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Valmisolek Brexitiks: EL on valmis võimaluseks, et 12. aprillil realiseerub kokkuleppeta stsenaarium

Brüssel, 25. märts 2019

Kuna võimalus, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 12. aprillil kokkuleppeta, muutub järjest tõenäolisemaks, viis Euroopa Komisjon täna lõpule oma ettevalmistused kokkuleppeta stsenaariumiks.

Samal ajal jätkab ta ettevalmistusi tegevate riigiasutuste toetamist ning on kutsunud kõiki ELi kodanikke ja ettevõtteid jätkama enese kurssiviimist võimaliku kokkuleppeta stsenaariumi tagajärgedega ning olema selleks võimaluseks valmis. Üleskutse lähtub läinudnädalastest Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) järeldustest, milles kutsuti üles jätkama tööd valmisoleku ja eriolukorraga toimetuleku nimel. Kuigi EL ei soovi kokkuleppeta stsenaariumi rakendumist, on ta on selleks valmis. 

Vastusena peaminister Theresa May taotlusele nõustus Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) neljapäeval, 21. märtsil lükkama Ühendkuningriigi liidust lahkumise kuupäeva 2019. aasta 22. maile, tingimusel et Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoda kiidab väljaastumislepingu heaks hiljemalt 29. märtsil 2019. Kui alamkoda ei ole väljaastumislepingut selleks ajaks heaks kiitnud, on Euroopa Ülemkogu nõustunud tähtaega pikendama kuni 12. aprillini 2019. Sellisel juhul oodatakse Ühendkuningriigilt, et ta annab enne nimetatud kuupäeva teada oma edasistest plaanidest.

See tähendab, et kui väljaastumislepingut reedeks, 29. märtsiks ei ratifitseerita (ehkki Euroopa Liit loodab endiselt, et seda tehakse), võib 12. aprillil teoks saada kokkuleppeta stsenaarium. EL on selleks stsenaariumiks valmis ja on kogu ettevalmistuste perioodi kestel püsinud ühtsena. Nüüd on oluline, et kõik oleksid kokkuleppeta stsenaariumiks valmis ja teadlikud selle praktilistest tagajärgedest.

Kokkuleppeta stsenaarium

Kokkuleppeta stsenaariumi puhul saab Ühendkuningriigist igasuguste üleminekumeetmeteta kolmas riik. Sellest hetkest lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Puudub ka väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperiood. On ilmselge, et see põhjustab märkimisväärseid probleeme nii kodanikele kui ka ettevõtetele. 

Sellise stsenaariumi puhul hakkab Ühendkuningriigi ja ELi suhteid reguleerima üldine rahvusvaheline avalik õigus, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjad. ELil on sellest hetkest kohustus kohaldada liidu ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril oma õigusnorme ja makse, sealhulgas erinevaid tolliformaalsusi, sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ning ELi õigusnormidele vastavuse kontrolli. Ehkki liikmesriikide tolliasutused on teinud märkimisväärseid ettevalmistusi, võivad kontrollid piiriületust oluliselt aeglustada. Samuti ei vastaks Ühendkuningriigi ettevõtted enam ELi toetuste saamise nõuetele ja nad ei saaks praegu kehtivatel tingimustel osaleda ELi riigihankemenetlustes. 

Ühendkuningriigi kodanikud ei oleks enam Euroopa Liidu kodanikud ja neid hakataks Euroopa Liidu piiril täiendavalt kontrollima. Liikmesriigid on teinud suuri ettevalmistusi ka sadamates ja lennujaamades, et tagada sellise kontrolli võimalikult suur tõhusus, ent sellest hoolimata võib see põhjustada viivitusi. 

ELi töö kokkuleppeta stsenaariumiks valmisoleku ja eriolukorraga toimetuleku nimel

Euroopa Komisjon on alates 2017. aasta detsembrist teinud ettevalmistusi kokkuleppeta stsenaariumiks. Ta on avaldanud 90 teadet Brexitiks valmistumise kohta ja 3 komisjoni teatist ning esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut (vt allpool). 

Komisjon on pidanud ELi 27 liikmesriigiga väljaastumisettevalmistuste üle ulatuslikke tehnilisi arutelusid nii üldise valmisoleku ja eriolukorra meetmetega seotud küsimustes kui ka konkreetsete valdkondlike, õiguslike ja haldusalaste valmisolekumeetmete teemal. Samuti on komisjoni esindajad nüüdseks külastanud kõigi ELi 27 liikmesriigi pealinnu. Nende visiitide eesmärk oli anda vajalikke selgitusi komisjoni ettevalmistus- ja eriolukorra meetmete kohta ning arutleda liikmesriikide ettevalmistuste ja eriolukorra plaanide üle. Visiitide käigus tõdeti, et liikmesriigid on kõikideks stsenaariumideks väga hästi ette valmistunud.

Liikmesriikides on tehtud tõhusaid riigispetsiifilisi ettevalmistusi. Siit leiab ülevaate elamisõigusega seotud olukorrast ELi 27 liikmesriigis, samuti otselingid liikmesriikide valmisolekut käsitlevatele veebisaitidele.

Eriolukorda ja valmisolekut käsitlevad seadusandlikud meetmed

Praeguseks on komisjon esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut. Euroopa Parlament ja nõukogu on 17 ettepanekut vastu võtnud või heaks kiitnud. Praegu käib kõigi nende ametlik vastuvõtmine Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Ülejäänud kaks ettepanekut vormistatakse hiljem.

Nagu on märgitud komisjoni Brexitiks valmistumise teatistes, ei ole ELi eriolukorra meetmed mõeldud ega ka võimelised leevendama kokkuleppeta stsenaariumi üldist mõju. Samuti ei korva need kuidagimoodi valmisoleku puudumist, ei dubleeri kõiki ELi liikmesuse eeliseid ega väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperioodi soodsaid tingimusi. Ettepanekud on oma olemuselt ajutised ja piiratud kohaldamisalaga ning EL võtab need vastu ühepoolselt. Tegu ei ole nn minilepingutega ja neid ei ole Ühendkuningriigiga läbi räägitud. 

EL on ettevalmistuste kestel püsinud täielikult ühtsel seisukohal ja püsib sellel ka edaspidi, ka võimaliku kokkuleppeta stsenaariumi korral. 

 Eriolukorra meetmed kokkuleppeta stsenaariumi puhuks hõlmavad muu hulgas järgmist.

- Programm PEACE: programmi PEACE jätkatakse Iirimaa saarel 2020. aasta lõpuni. Mis puudutab 2020. aasta järgset perioodi, siis komisjon on juba teinud järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seoses ettepaneku jätkata ja tugevdada piiriülest toetust rahu ja leppimise saavutamiseks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsetes maakondades.

- ELi eelarve (lõplikul vastuvõtmisel): EL täidab kokkuleppeta stsenaariumi puhul oma kohustusi ja jätkab 2019. aastal maksete tegemist Ühendkuningriigi toetusesaajatele enne 30. märtsi 2019 allkirjastatud lepingute ja tehtud otsuste alusel, tingimusel et Ühendkuningriik järgib 2019. aasta eelarvest tulenevaid kohustusi ja nõustub vajalike auditite ja kontrollidega.

- Kalapüügiõigused ja hüvitised: eriolukorra meetmetega on ELi liikmesriikide kaluritele ja ettevõtjatele ette nähtud hüvitis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist kalapüügi ajutise peatamise eest. Samuti on sellega tagatud, et EL annab Ühendkuningriigi alustele juurdepääsu ELi vetele kuni 2019. aasta lõpuni, tingimusel et Ühendkuningriik omakorda annab ELi alustele juurdepääsu oma vetele.

- Finantsteenused: ajutiste piiratud meetmetega tagatakse, et selliste ELi ettevõtjate jaoks, kes kasutavad praegu Ühendkuningriigi ettevõtjaid, ei katke tuletisinstrumentide keskse kliirimise ja keskdepositooriumide teenused kohe ning et teatava kindla perioodi (12 kuud) jooksul hõlbustatakse teatavate börsiväliste tuletislepingute uuendamist, kui leping läheb Ühendkuningriigi vastaspoolelt üle EL 27 vastaspoolele.

- Lennuühendus ja -ohutus: nende kahe meetmega tagatakse minimaalne lennuühendus, et vältida kokkuleppeta stsenaariumi puhul ELi ja Ühendkuningriigi vahelise lennuliikluse täielikku katkemist. 

- Maanteeühendus: piiratud aja jooksul säilitatakse ohutu põhiline maanteeühendus ELi ja Ühendkuningriigi vahel, tingimusel et Ühendkuningriik kohtleb ELi äriühinguid ja ettevõtjaid omalt poolt samamoodi.

- Raudteeühendus: teatavate raudteetaristu osade ohutuslubade kehtivus tagatakse rangelt piiratud kolmekuuliseks ajavahemikuks, et kooskõlas ELi õigusega oleks võimalik leida pikaajalised lahendused. Eelkõige on see seotud La Manche'i tunneliga ja selle tingimuseks on, et Ühendkuningriik säilitab ELi nõuetega identsed ohutusstandardid.

- Laevade kontrollimine: eesmärk on tagada õiguskindlus ja laevandussektori talitluspidevus.

- Põhjamere-Vahemere põhivõrgu koridori ümberkorraldamine: põhivõrgule lisatakse uued Iirimaa, Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaade vahelised mereühendused ning seatakse Euroopa ühendamise rahastu raames sisse uus rahastamisprioriteet, mille eesmärk on kohandada transporditaristut julgeoleku ja välispiiride kontrolli otstarbel.

- Kliimapoliitika: selle meetmega tagatakse, et kokkuleppeta stsenaarium ei mõjuta negatiivselt heitkogustega kauplemise süsteemi sujuvat toimimist ja selle vastavust keskkonnaeesmärkidele.

- Programm „Erasmus+“: Ühendkuningriigi väljaastumise ajal programmi „Erasmus+“ raames välismaal viibivatel õppuritel lubatakse õpingud lõpetada ja neile jätkatakse programmikohaste toetuste ja stipendiumite maksmist.

- Sotsiaalkindlustusõigused: kui isik on kasutanud oma vaba liikumise õigust enne Ühendkuningriigi EList väljaastumist, säilivad tema õigused, mille ta on omandanud Ühendkuningriigis enne väljaastumist (muu hulgas seoses kindlustusperioodi, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või residentsusega). 

- Vastastikune viisavabadus (lõplikul vastuvõtmisel): kui Ühendkuningriik annab kõigile ELi kodanikele õiguse viisavabalt ja diskrimineerimatult Ühendkuningriigis reisida, on viisavabadus tagatud ka ELi reisivatele Ühendkuningriigi kodanikele.

Riigiabi

ELi kehtivad riigiabieeskirjad võimaldavad toetada ettevõtjaid kokkuleppeta Brexitist tulenevate probleemide lahendamisel rahaliste vahendite ja/või tehnilise abiga. Näiteks võib riigiabieeskirjade järgi anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) nõustamis- ning koolitusabi, mida võib kasutada VKEde ettevalmistamiseks väljaastumisjärgseks olukorraks (sh võimalikeks tulevasteks tolliformaalsusteks). Äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes on käsitletud VKEdele antavat ajutist ümberkorraldustoetust, mis võib osutuda kasulikuks Brexitist tingitud likviidsusprobleemide lahendamisel. Rahastamisvõimalusi on mitmesuguseid, nt riigi rahastatavad laenukavad, mille puhul peetakse kinni viiteintressimäärast, ja garantiiteatise kohased riigigarantiid (teavet kontaktpunkti kohta saab siit).

Rahastamine ja toetus ELi eelarvest

Teatavates valdkondades võidakse anda ka Euroopa Liidu tehnilist ja rahalist abi, näiteks tolliametnike koolitamiseks programmi „Toll 2020“ raames. Teiste programmidega saab toetada samalaadseid koolitusprojekte sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli vallas. Põllumajanduse jaoks on ELi õigusega ette nähtud mitmesugused vahendid, mis aitaksid leevendada Ühendkuningriigi väljaastumise vahetut mõju, eelkõige kokkuleppeta stsenaariumi korral.

Brexitiks valmistumist käsitlevad teated

Euroopa Komisjon on avaldanud 90 sektorispetsiifilist teadet Brexitiks valmistumise kohta. Neis on antud üksikasjalikke juhiseid Brexitist mõjutatud sektoritele. Teated leiab siit

Lisateave: mida teha kokkuleppeta stsenaariumi korral?

ELi kodanikud võivad saada täiendavat teavet kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumise kohta teabeteenistuselt Europe Direct. Küsimusi saab esitada tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11, mis töötab kõigist ELi riikidest helistades ja kõigis ELi ametlikes keeltes. Täna avaldas komisjon kõigis ELi keeltes hõlpsalt loetavad teabelehed

Allpool on esitatud kasulikud lingid.

ELi kodanikule

- Euroopa Komisjoni Brexitiks valmistumise veebisait

- Ülevaade elamisõigusega seotud olukorrast ELi 27 liikmesriigis

- Liikmesriikide kokkuleppeta stsenaariumi teemalised veebisaidid

- Teatis reisimise kohta

- Reisimist, kodanike õigusi, õpinguid ja tarbijate õigusi käsitlevad teabelehed

- Küsimused ja vastused Erasmuse programmi kohta

- Küsimused ja vastused kokkuleppeta stsenaariumi kohta

- Teave Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanikele

ELi ettevõtjale

- Ettevõtjatele suunatud ulatuslikud materjalid tolli ja kaudse maksustamise kohta (sealhulgas lihtne viiest punktist koosnev kontroll-leht)

- Teave põllumajandusküsimuste kohta

- Teabeleht „Seitse soovitust EL 27 ettevõtjatele, et valmistuda Brexitiks“

 

IP/19/1813

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar