Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme

Brüssel, 6. märts 2019

Komisjon teeb täna, märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel, kokkuvõtte viimase nelja aasta jooksul tehtud edusammudest ja tutvustab meetmeid, mis tuleb veel võtta, et lahendada praegused ja tulevased rändeprobleemid.

Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles võetakse arvesse pidevalt muutuvat geopoliitilist keskkonda ja üha kasvavat rändesurvet maailmas (vt teabeleht).

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Viimase nelja aasta jooksul on EL rändega seotud probleemide lahendamisel oluliselt edasi liikunud ja saavutanud käegakatsutavaid tulemusi. Väga keerulistes oludes tegutsesime koos. Euroopa on saanud üle 2015. aasta rändekriisist, kuid struktuursed probleemid pole kuskile kadunud. Liikmesriikidel lasub kohustus kaitsta ja kanda hoolt nende eest, kes vajavad varjupaika. Koostegutsemine, lähtudes terviklikust lähenemisviisist ning solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttest, on ainus viis edasiliikumiseks, kui EL tahab saada hakkama rändest tuleneva väljakutsega.“

ELi kõrge esindaja ja asepresident Federica Mogherini ütles: „ELi koostöö Aafrika Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kannab vilja. Me abistame tuhandeid lõksu jäänud inimesi, aitame paljudel naasta turvaliselt koju ja alustada elatise teenimisega, päästame elusid, võitleme inimkaubitsejatega. Rändevood on küll vähenenud, kuid ikkagi on palju neid, kes oma elu ohtu seavad. Iga kaotatud elu on liiast. Seepärast jätkame koostööd oma rahvusvaheliste partnerite ja asjaomaste riikidega, et pakkuda kaitset kõige enam abi vajavatele inimestele, tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega, lõhkuda inimsmugeldajate võrgustikke ning pakkuda võimalusi turvaliseks, korrakohaseks ja seaduslikuks rändeks. Ränne on üleilmne väljakutse, millele saab vastu astuda koostegutsemise ja tugeva partnerlusega – valik, mille kasuks on otsustanud EL.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos ütles: „Euroopa ühise lähenemisviisi tulemused räägivad iseenda eest: ebaseaduslike saabumiste arv on langenud rändekriisi-eelsele tasemele, Euroopa piiri- ja rannikuvalve on toonud ELi ühise piiride kaitse uuele tasemele ning koostöös partneritega pingutame selle nimel, et tagada seaduslikud rändevõimalused ja parandada samal ajal tagasisaatmist. Tulevikku vaadates on oluline edendada meie ühist lähenemisviisi, kuid ka viia lõpule ELi varjupaigasüsteemi käimasolev reform. Lisaks tuleks võtta võimalikult kiiresti kasutusele ajutine maabumiskord.“

Saabujate arv on kolme järjestikuse aasta jooksul pidevalt vähenenud ja praegu moodustab see 2015. aasta tipptasemest pelgalt 10%. 2018. aastal avastati ELi välispiiridel ligikaudu 150 000 ebaseaduslikku piiriületust. Kuid asjaolu, et ebaseaduslike saabumiste arv on vähenenud, ei anna tagatist tulevikuks, kuna rändesurve tõenäoliselt jätkub. Seepärast on oluline jätkata rände haldamise ja piiride kaitsmise tervikliku lähenemisviisi kursil.

Vaja on koheseid meetmeid

Kõige pakilisemad küsimused, mille kallal tuleb edasi töötada.

  • Vahemere lääneosa rändetee: Marokole antavat toetust tuleb veelgi suurendada, sest Vahemere lääneosa rändetee kaudu saabujate arv on oluliselt kasvanud. Selle varal tuleb jätkata 140 miljoni euro suuruse eelarvega programmi rakendamist, eesmärgiga toetada piirihaldust ning alustada uuesti tagasivõtmist ja viisalihtsustust käsitlevaid läbirääkimisi Marokoga.
  • Vahemere keskosa rändetee: kohutavate tingimuste parandamine Liibüas: Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO kolmepoolse rakkerühma raames tuleb jätkata jõupingutusi, et vabastada rändajad kinnipidamiskeskustest ja hõlbustada nende vabatahtlikku tagasipöördumist (seni on tagasi pöördunud 37 000 inimest) ning evakueerida kõige haavatavamad isikud (seni evakueeritud peaaegu 2 500 inimest).
  • Vahemere idaosa rändetee: rände haldamine Kreekas: ELi-Türgi avaldus on Kreeka saartele saabujate arvu küll oluliselt vähendanud, kuid Kreeka peamised probleemid tagasisaatmisel, varjupaigataotluste menetlemisel ja sobiliku majutuse pakkumisel on endiselt lahendamata. Rände haldamise parandamiseks peaks Kreeka kiiresti kehtestama tulemusliku riikliku strateegia koos toimiva töökorraldusega.
  • Ajutine maabumiskord: 2018. aasta suvel ja 2019. aasta jaanuaris juhtumipõhistest lahendustest saadud kogemuse põhjal võiks ajutist korda kasutada ELi tasandil süstemaatilisema ja koordineerituma lähenemisviisina maabumisküsimusele. Sellise korraga rakendataks solidaarsust ja vastutust ELi tasandil ning seda kasutataks seni, kuni Dublini määruse reform on lõpule viidud.

 Rände haldamisel on hädavajalik terviklik lähenemisviis, mis tähendab muu hulgas tegutsemist koos partneritega väljaspool ELi, välispiiril ja ELis. Üksnes keskendumisest kõige pakilisematele küsimustele ei piisa. Olukord nõuab pidevat, otsustavat tegutsemist tervikliku lähenemisviisi kõigis tegevussuundades, mis hõlmavad kõiki Euroopa rände tegevuskava nelja sammast.

1. Võitlus ebaseadusliku rände algpõhjustega: viimase nelja aasta jooksul on ränne saanud kindla koha kõikides ELi välissuhete valdkondades.

  • Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist saab praegu põhitoetust enam kui 5,3 miljonit haavatavat inimest ja rohkem kui 60 000 inimest on saanud pärast päritoluriiki tagasipöördumist taasintegreerumistoetust.
  • Veelgi on tugevdatud võitlust smugeldamise ja kaubitsemise võrgustikega. 2018. aastal oli Europoli rändajate smugeldamise vastasel Euroopa keskusel võtmeroll rohkem kui saja prioriteetse smugeldamisjuhtumi lahendamises ning ühised uurimisrühmad tegelevad aktiivselt smugeldamisvastase võitlusega sellistes riikides nagu Niger.
  • Tagasisaatmise ja tagasivõtmise tõhustamiseks jätkab EL tööd partnerriikidega tagasivõtulepingute ja -kokkulepete sõlmimiseks. Praeguseks on neid sõlmitud 23. Liikmesriigid peavad nüüd kasutama ära sõlmitud lepingute kõik võimalused.
  • Lisaks sellele peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kiiresti vastu võtma komisjoni ettepaneku tagasisaatmise kohta, mille eesmärk on piirata kuritarvitamist ja tagasisaadetavate põgenemist ELi piires.

2. Tugevam piirihaldus: 2016. aastal loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on praegu keskne roll ELi töös, mille eesmärk on toetada liikmesriike välispiiride kaitsmisel. 2018. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku tugevdada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning luua ameti juurde ligikaudu 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus, et liikmesriigid võiksid alati kindlad olla ELi täielikule operatiivsele toetusele. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles võtma reformi vastu enne Euroopa Parlamendi valimisi. Tõrgete vältimiseks peavad liikmesriigid ka tagama, et ameti käsutusse antakse piisavalt eksperte ja varustust.

3. Kaitse ja varjupaik: EL jätkab pagulaste ja põgenike toetamist kolmandates riikides, sealhulgas Lähis-Idas ja Aafrikas, ning pakub varjupaika rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele. Alates 2015. aastast on ELi kavade alusel ümber asustatud üle 50 000 inimese. Rändekriisist õpiti muu hulgas seda, et vaja on uuendada ELi varjupaiganorme ning luua õiglane ja eesmärgipärane süsteem, et olukorda oleks võimalik hallata, kui rändesurve tulevikus suureneb. Komisjon on esitanud kõik vajalikud ettepanekud ning toetab kindlalt järkjärgulist lähenemisviisi, et iga ettepanekuga edasi liikuda. Need ettepanekud, mis on lõpusirgel, tuleks enne Euroopa Parlamendi valimisi vastu võtta. Komisjon jätkab tööd nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukoguga finišisse jõudmise nimel.

4. Seaduslik ränne ja integratsioon: seadusliku rände võimalused hoiavad ära ebaseaduslikke lahkumisi. Neil võimalustel on ka oluline osa selle tagamisel, et ELi suunduv ränne oleks korrakohane ja vajaduspõhine. Komisjon esitab peagi ELi seadusliku rände raamistiku põhjaliku hindamise. Samal ajal peaksid liikmesriigid rohkem kasutama vabatahtlikke katseprojekte seadusliku rände vallas. Riigis viibimise õigust omavate inimeste edukas integreerimine on rände toimimiseks otsustava tähtsusega. Aastatel 2015–2017 on ELi eelarvest integratsioonimeetmetesse investeeritud üle 140 miljoni euro.

Lisateave

Teatis – Euroopa rände tegevuskava rakendamise aruanne

Teabeleht – Rändehaldus ja piirijulgeolek on hüppeliselt paranenud: kronoloogia

Teabeleht – Faktid loevad: rändemüütide kummutamine

Teabeleht – Ränne: vaja on koheseid meetmeid

Teabeleht – ELi meetmed Vahemere lääneosa rändeteel

Teabeleht – ELi meetmed Vahemere keskosa rändeteel

IP/19/1496

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar