Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa poolaasta talvepakett: hinnang liikmesriikide edusammudele majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide täitmisel

Brüssel, 27. veebruar 2019

Euroopa Komisjon rõhutab täna oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on edendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hoolikalt ettevalmistatud reforme.

Probleemid on riigiti väga erinevad ning nõuavad asjakohaseid ja otsustavaid poliitikameetmeid.

Seekordne riigipõhiste probleemide läbivaatamine toimub ajal, kui Euroopa majandus kasvab 2019. aastal eeldatavasti seitsmendat aastat järjest, kuid mõõdukamas tempos. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge. Kuid on ka lahendamata probleeme. Tootlikkuse tase on jätkuvalt madal, rahvastiku vananemine hoogustub ja tehnoloogia kiired muutused mõjutavad märkimisväärselt tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud, kuid mõnes liikmesriigis on selle tase endiselt lubamatult kõrge. Ajal, mil üleilmne ebakindlus on järjest märgatavam, on ülioluline, et ELi liikmesriigid võtaksid aktiivsemalt meetmeid tootlikkuse suurendamiseks, parandaksid oma majanduse vastupanuvõimet ja tagaksid, et majanduskasvust saavad kasu kõik kodanikud.

Pärast novembris avaldatud iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja soovitust euroala majanduspoliitika kohta, milles määrati kindlaks Euroopa tasandi prioriteedid, keskenduvad 28 riigi aruanded täna Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele. Aruannetes analüüsitakse üksikasjalikult riigipõhiseid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Komisjon arutab riigiaruannete põhjal liikmesriikidega nende poliitikavalikuid. Seejärel esitavad liikmesriigid aprillis oma kavad ja hiliskevadel sõnastatakse iga-aastased riigipõhised soovitused.

Täna avaldatud paketile on eriomane, et komisjon algatab arutelu liikmesriikide investeerimisprobleemide ja -prioriteetide teemal ning esitab esimesed mõtted, kuidas ELi vahenditest ja eelkõige ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel programmitöö perioodil 2021–2027 abi anda. See võimaldab tagada ka suurema kooskõla majanduspoliitika koordineerimise ja ELi vahendite kasutamise vahel, võttes arvesse, et ELi vahendid moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Uus rõhuasetus kajastub riigiaruannetes ning igale riigiaruandele on lisatud uus lisa ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevaste vahendite võimaliku kasutamise kohta.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, märkis: „Euroopa majandus kasvab seitsmendat aastat järjest. Kuid kasv on aeglustumas. Kui soovime säilitada oma positsiooni ka tulevikus, siis peame olema väga konkurentsivõimelised ja vähendama jätkuvalt sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kõigi majanduskasvu eelduste tagamiseks peame tegema struktuurireforme. Vajame ka sihipäraseid investeeringuid, et suurendada tootlikkust kõikjal Euroopas.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen sõnas: „Demograafilised muutused ja uued tehnoloogiad kujundavad ümber tööturgu ja samal ajal suureneb paljudes liikmesriikides oskuste nappus. Peame hakkama aktiivsemalt tegutsema. Kui soovime säilitada oma elatustaset, siis peab meie peamine prioriteet olema inimeste oskustesse investeerimine ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste suurendamine.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici ütles: Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad. Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse. Kreeka puhul näitab täna avaldatud teine tõhustatud järelevalve aruanne märkimisväärseid edusamme, kuid teatavates valdkondades on vaja teha rohkem ning seetõttu kutsun Kreeka ametiasutusi üles võtma vajalikud meetmed enne eurorühma järgmist kohtumist.

Regionaalpoliitika volinik Corina Creţu märkis: „Riigiaruannetes on sel aastal tehtud oluline muudatus. Need keskenduvad suurel määral investeerimisega seotud kitsaskohtadele ja piirkondlikele erinevustele ning komisjoni hinnangule, kuidas ELi vahendeid tulevikus igasse riiki investeerida. See aitab meil alustada arutelu selle üle, millised on liikmesriikide investeerimisprioriteedid järgmisel kümnendil ja millist abi saab ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

Riigipõhiste soovituste täitmisel tehtud edusammud

Riigiaruannetes hinnatakse liikmesriikide edusamme komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiste soovituste rakendamisel. Üldiselt on liikmesriigid teinud suuremal või vähemal määral edusamme rohkem kui kahe kolmandiku soovituste rakendamisel, mis on esitatud pärast Euroopa poolaasta kehtestamist 2011. aastal. Kõige rohkem edusamme on tehtud finantsteenuseid käsitlevate soovituste puhul. See näitab, kui oluline on finantssektori stabiliseerimine ja usaldusväärsus pärast finantskriisi. Kindlaid edusamme on tehtud ka püsivate töölepingute alusel töökohtade loomist lihtsustavate ja tööturu killustatust vähendavate reformide puhul.

Viimastel aastatel on komisjon püüdnud aidata liikmesriikidel rohkem reforme ellu viia muu hulgas komisjoni struktuurireformi tugiprogrammiga, mille eesmärk on pakkuda tehnilist tuge kõigile ELi liikmesriikidele, et aidata neil kavandada ja rakendada majanduskasvu soodustavaid reforme, kui nad seda soovivad. See hõlmab ka riigipõhistes soovitustes välja toodud reforme.

Komisjon võttis tänase paketi osana vastu ka struktuurireformi tugiprogrammi 2019. aasta tööprogrammi.2019. aastal saavad struktuurireformi tugiprogrammist tehnilist abi 26 liikmesriiki enam kui 260 projekti elluviimiseks. Need lisanduvad 2017. ja 2018. aastal välja valitud enam kui 290 projektile.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamine

Novembris alustas komisjon 13 liikmesriigi kohta põhjalikku analüüsi, et selgitada välja, kas neis riikides esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust ja kui jah, siis millisel määral. Komisjon on nüüd jõudnud järeldusele, et kõigis neis 13 liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, kuid mõnel juhul on tasakaalustamatuse määr vähenenud. Põhjalike analüüside tulemused on lühidalt kokku võttes järgmised:

– majanduse tasakaalustamatus esineb Bulgaarias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Iirimaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias ja Rootsis;

– ülemäärane tasakaalustamatus esineb Küprosel, Kreekas ja Itaalias.

Komisjon jätkab tasakaalustamata või ülemääraselt tasakaalustamata majandusega liikmesriikide võetavate poliitikameetmete ning neis toimuvate sündmuste järelevalvet Euroopa poolaasta erijärelevalve raames.

Arvamus Sloveenia eelarvekava kohta

Komisjon avaldab täna ka oma arvamuse Sloveenia ajakohastatud eelarvekava kohta, sest eelmise aasta oktoobris esitatud arvamus põhines poliitika muutmata jätmise stsenaariumil ja hiljem esitati see uuesti. Komisjoni hinnangul ei pruugi ajakohastatud eelarvekava täita stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Nii Sloveenia kava kui ka komisjoni prognoosi kohaselt võib eelarvekava tulemuseks olla märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast. Sloveeniat kutsutakse üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames meetmeid, et tagada 2019. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.

Tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

Kreeka puhul, kes lõpetas eelmisel suvel oma makromajandusliku kohandamisprogrammi ja ühines seejärel Euroopa poolaasta protsessiga, on komisjon võtnud vastu tõhustatud järelevalve raamistiku teise aruande. Aruandes hinnatakse Kreeka edusamme eurorühmas 2018. aasta juunis võetud poliitiliste kohustuste täitmisel. Aruandes jõutakse järeldusele, et kuigi Kreeka on teinud märkimisväärseid edusamme oma 2018. aasta lõpu konkreetsete reformikohustuste täitmisel, on see olnud mõnes valdkonnas aeglane ja põhjustanud viivitusi asjakohastes olulistes reformides.

Eduaruanne riiklike tootlikkuse komiteede kohta

Komisjon avaldas ka nõukogu 20. septembri 2016. aasta soovituse (riiklike tootlikkuse komiteede loomise kohta) rakendamise eduaruande. Aruandes analüüsitakse tootlikkuse ja konkurentsivõime arengut ELis ja euroalas ning esitatakse loodud tootlikkuse komiteede ülevaade 2018. aasta lõpu seisuga. Riiklikud tootlikkuse komiteed on juba loodud kümnes euroala liikmesriigis. Ülejäänud euroala liikmesriigid on kinnitanud oma kavatsust need peagi luua. Olemasolevad komiteed, mille ülesehitus on riigipõhiste erinevuste tõttu erinev, osalevad juba praegu aktiivselt riigisisestes aruteludes tootlikkusega seotud probleemide teemal. Komisjon on loonud tootlikkuse komiteede võrgustiku, et hõlbustada arvamuste, tavade ja kogemuste jagamist.

Tööhõivesuuniste uuendamine

Komisjon on ka vastu võtnud ettepaneku jätta kehtima nõukogu 2018. aasta otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. Selle aasta ettepanekus kinnitatakse taas, et tööhõivesuunised tuleb viia vastavusse Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttega, kuna nende üldeesmärgid ja -prioriteedid kehtivad endiselt. Tööhõivesuunistes esitatakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid ning antakse õiguslik alus tööhõive riigipõhistele soovitustele, mis tuleb igal aastal uuesti vastu võtta.

Liikmesriikide koolitus- ja ümberõppestrateegiaid käsitlev aruanne

Komisjon avaldas täna ka aruande oskuste täiendamise meetmeid käsitleva nõukogu soovituse rakendamise kohta. Soovitus on osa uuest Euroopa oskuste tegevuskavast, mille komisjon esitas juunis 2016. Praegu on ELis 61 miljonit täiskasvanut, kelle haridustase piirdub madalama astme keskharidusega. Selle soovitusega võtsid liikmesriigid kohustuse pakkuda väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele uusi ja paremaid võimalusi, et suurendada oma elementaarseid kirja-, arvutus- ja digitaaloskusi ning omandada kõrgem kvalifikatsioon. Aruandes vaadatakse läbi liikmesriikide võetud meetmed, mis erinevad mahu ja ambitsioonikuse poolest. Suurt osa neist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Mis saab edasi?

Nõukogu peaks arutama riigiaruandeid koos põhjalike analüüside tulemustega. Komisjon korraldab lähikuudel liikmesriikidega kahepoolseid kohtumisi, võttes arvesse vastavate aruannete analüüse. Asepresidendid, volinikud ja komisjoni talitused külastavad liikmesriike, et kohtuda valitsuste, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega ning arutada aruannetes tehtud järeldusi. Nende külastuste raames toimuvad ka spetsiaalsed arutelud lisade üle, milles käsitletakse seda, kuidas ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevased vahendid võiksid aidata rahuldada liikmesriikide konkreetseid investeerimisvajadusi.

Aprillis esitavad liikmesriigid eeldatavasti oma riiklikud reformikavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult riiklikke reformiprioriteete, ja stabiilsusprogrammid (euroala riigid) või lähenemisprogrammid (euroalasse mittekuuluvad riigid), milles on esitatud nende mitmeaastased eelarvestrateegiad.

Kõigile neile programmidele toetudes esitab komisjon kevadel ettepanekud uuteks riigipõhisteks soovitusteks, käsitledes peamisi probleeme, mis tuleb lahendada ajavahemikus 2019–2020. Soovitused sisaldavad ka eelarvesuuniseid. Need põhinevad komisjoni kevadprognoosil, mis sisaldab 2018. aasta lõplikke eelarveandmeid, mille Eurostat on kinnitanud.

Taustteave

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul tehtud edusammud. Riigiaruanded on aluseks, mille põhjal liikmesriigid töötavad aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid ja mille põhjal komisjon annab hiljem kevade jooksul oma riigipõhised soovitused (kevadpakett).

Lisateave

Teabekiri: Euroopa poolaasta talvepakett

28 riigi aruanded

Teatis riigiaruannete peamiste tulemuste kohta

Arvamus Sloveenia 2019. aasta eelarvekava kohta

Teine tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

Struktuurireformi tugiprogrammi iga-aastane tööprogramm

2019. aasta ajakohastatud tööhõivesuunised

Eduaruanne nõukogu soovituse „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ kohta

Riiklike tootlikkuse komiteede loomist käsitleva nõukogu soovituse rakendamise eduaruanne

Euroopa poolaasta tsükli ajakava

 

Varasemad väljaanded

2019. aasta majanduskasvu analüüs

Häiremehhanismi aruanne 2019

Euroala käsitlev soovitus 2019

2019. aasta ühise tööhõivearuande kavand

Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja sotsiaalvaldkonna tulemustabel

2019. aasta talvine majandusprognoos

2019. aasta Euroopa poolaasta algus: sügispakett

 

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Thyssen Twitteris: @mariannethyssen

Volinik Moscovici Twitteris: @Pierremoscovici

Volinik Creţu Twitteris: @CorinaCretuEU

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (EMPL) Twitteris: @EU_Social

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (REGIO) Twitteris: @EUinmyRegion

 

IP/19/1389

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar