Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve aastateks 2021–2027: Euroopa Komisjon tunneb heameelt tulevase Euroopa Kaitsefondi kohta saavutatud esialgse kokkuleppe üle

Brüssel, 20. veebruar 2019

ELi institutsioonid on jõudnud Euroopa Kaitsefondi suhtes osalisele poliitilisele kokkuleppele, mille peavad ametlikult heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu. Fondist hakatakse toetama kaitsevaldkonna uuendusliku ja konkurentsivõimelise tööstusbaasi kujundamist ning aidatakse suurendada ELi strateegilist sõltumatust.

Praeguses aina ebastabiilsemas maailmas, kus meie julgeolekut ähvardavad piiriülesed ohud, ei suuda ükski riik eraldi edu saavutada. Sellepärast teeb Junckeri komisjon eurooplaste kaitsmiseks enneolematult suuri jõupingutusi. Nende jõupingutuste osa on Euroopa Kaitsefond, mille kohta komisjon esitas ettepaneku 2018. aasta juunis aastateks 2021–2027 kavandatud ELi pikaajalise eelarve raamistikus. Ettepaneku eesmärk oli tugevdada ELi suutlikkust oma kodanikke kaitsta.

Saavutatud kokkuleppe kohta võttis sõna töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, kes nentis: „See on suur samm Euroopa kaitsekoostöö realiseerimise suunas. Euroopa Kaitsefond aitab liikmesriikidel kasutada paremini maksumaksjate raha, soodustada tugeva ja uuendusliku kaitsetööstuse arendamist ning suurendada ELi sõltumatust ja selle tehnoloogilist juhtpositsiooni kaitsesektoris.“

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska lisas: „Saavutatud kokkulepe on veel üks oluline nurgakivi tagamaks, et Euroopa suudaks oma kodanike julgeolekut paremini kaitsta. Fondist toetatakse tehnoloogilist innovatsiooni ja koostööd Euroopa kaitsesektoris ning selle tulemusel saab Euroopa kasutada tipptasemel koostalitlusvõimelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust sellistes uudsetes valdkondades nagu tehisintellekt, krüpteeritud tarkvara, droonitehnoloogia või satelliitside.“

Eeldusel et kokkulepe Euroopa Parlamendis ja nõukogus hiljem ametlikult vastu võetakse, jõuti üksmeelele allpool loetletud olulistes punktides.

  • Fondist toetatakse tööstuse arengut selle kõigis etappides, alates teadusuuringutest kuni prototüüpide väljatöötamise ja sertifitseerimiseni.
  • Fondist rahastatakse peamiselt toetuste abil teaduskoostöö projekte.
  • Lisaks teadusuuringute ja projekteerimise etapile, kus on võimalik saada rahalist toetust 100% ulatuses, saab ELi eelarvest täiendada ka liikmesriikide investeeringuid. Prototüüpide väljatöötamise kulusid kaasrahastatakse kuni 20% ning testimise, kvalifitseerimise ja sertifitseerimise kulusid kuni 80% ulatuses.
  • Fondi kaudu ergutatakse rakendama projekte, milles osalevad piiriüleselt paljud kaitsevaldkonna tarneahelas tegutsevad VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted, kellele pakutakse selleks suuremaid rahastamismäärasid.
  • Toetuskõlblikke alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projekte võidakse kaasrahastada täiendava 10% ulatuses, kuid see ei toimu automaatselt.
  • Projekte liigitatakse vastavalt kaitsevaldkonna prioriteetidele, mille liikmesriigid on ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja eelkõige võimearendusplaani raames kokku leppinud, ent arvesse võidakse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, näiteks NATO omi.
  • Toetuskõlblikud on harilikult üksnes need koostööprojektid, milles osaleb vähemalt kolm toetuskõlblikku üksust vähemalt kolmest liikmesriigist või assotsieerunud riigist.
  • Vähemalt 4% ja kuni 8% eelarvest eraldatakse murranguliseks ja suure riskiga innovatsiooniks, mis aitab tugevdada Euroopa pikaajalist tehnoloogilist juhtpositsiooni ja tema sõltumatust kaitseküsimustes.
  • Rahastamiskõlblikud on põhimõtteliselt ainult ELis või ELiga assotsieerunud riikides asutatud üksused, mida ei kontrolli kolmandad riigid ega nende juriidilised isikud. Kolmandate riikide äriühingute ELis asuvad tütarettevõtjad võivad erandkorras saada rahalisi vahendeid kindlaksmääratud tingimustel, millega tagatakse, et see ei sea ohtu ELi ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Väljaspool ELi asuvatele üksustele ELi vahendeid ei anta, ent nad võivad osaleda koostööprojektides. EL ei jäta kedagi Euroopa Kaitsefondi toetusest otseselt ilma, aga rahaliste vahendite saamiseks on kindlaks määratud tingimused, mis on sarnased ELi äriühingutele kolmandate riikide turgudel kehtivate tingimustega.

Edasised sammud

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel saavutatud esialgne poliitiline kokkulepe tuleb nüüd Euroopa Parlamendis ja nõukogus ametlikult heaks kiita. Tulevase Euroopa Kaitsefondi eelarveaspektide ja teatavate horisontaalsete sätete suhtes tuleb saavutada üleüldine kokkulepe ELi järgmise pikaajalise eelarve raames, mille kohta komisjon esitas ettepaneku 2018. aasta mais.

Taust

President Jean-Claude Juncker seadis oma 2014. aasta juunis esitatud poliitilistes suunistes prioriteediks suurendada Euroopa kodanike julgeolekut. Oma 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas ta Euroopa Kaitsefondi loomise plaanist.

Sestsaadik on Euroopa Komisjon president Junckeri juhtimisel ja liikmesriikide toetusel astunud samme, et muuta kaitsekoostöö ELi eelarve abil tõeluseks.

Komisjon sillutab sellele teed juba ELi käimasoleval eelarveperioodil, mis lõpeb 2020. aastal. Esimest korda Euroopa ajaloos toetab EL Euroopa kaitsekoostööd eelarvevahenditega kogusummas 590 miljonit eurot (sellest 90 miljonit eurot on ette nähtud teadusuuringuteks aastatel 2017–2019 ja 500 miljonit eurot varustuse ja tehnoloogia arendamiseks aastatel 2019–2020).

  • Kaitseuuringute alane koostöö juba käib. 2017. aasta eelarve raames sõlmiti esimesed ELi toetuslepingud, mis hõlmasid ka teadusprojekti „Ocean2020“. See projekt ühendab 42 partnerit 15 ELi riigist ja toetab mereseiremissioone, mille käigus kaasatakse laevastiku operatsioonidesse droonid ja mehitamata allveelaevad. Eelolevatel nädalatel kuulutab komisjon välja järgmised kaitseuuringutealased koostööprojektid, mida rahastatakse 2018. aasta eelarvest, esitab tööprogrammi ja korraldab viimase projektikonkursi 2019. aasta eelarves selles ettenähtud ülejäänud summa ulatuses.
  • Komisjon on alustanud liikmesriikidega ametlikult koostööd kaitsevaldkonna ühiste tööstusprojektide rahastamiseks. Pärast liikmesriikide arvamuste ärakuulamist võtab komisjon nüüd mõne nädala pärast vastu kõige esimese tööprogrammi Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi rakendamiseks. Selle eesmärk on kaasrahastada ELi 2019.–2020. aasta eelarvest kaitsevaldkonna ühiseid tööstusprojekte.

Nende kahe n-ö katseprogrammi alusel ja esialgsete rahaliste vahendite suurendamiseks tegi komisjon 2018. aasta juunis ettepaneku luua järgmise ELi pikaajalise eelarve raames 13 miljardi euro suurune Euroopa Kaitsefond, millest toetatakse nii teadusuuringuid kui ka kaitsevõime suurendamist.

Euroopa Kaitsefond täiendab muid komisjoni ettepanekute alusel käivitatud või käivitatavaid ELi programme, eelkõige Euroopa ühendamise rahastule eraldatud 6,5 miljardi euro suurust eelarvet, mille eesmärk on tugevdada ELi transporditaristuid, et need vastaksid sõjaväelise liikuvuse nõuetele, ning uut teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa Horisont“, millele on ettepaneku kohaselt kavas eraldada 100 miljardit eurot.

 

Lisateave

2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

Pressiteade Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta, juuni 2017

Pressiteade esimeste kaitsealaste teadusuuringute toetamise kohta, veebruar 2018

Pressiteade ettepaneku kohta luua Euroopa Kaitsefond aastateks 2021–2027, juuni 2018

Teabeleht Euroopa Kaitsefondi kohta, juuni 2018

Volinik Bieńkowska kõne kaitse ja kosmose kohta, jaanuar 2019

Pressiteade Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kohta, veebruar 2019

 

IP/19/1269

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar