Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Tulemusi saavutav Euroopa: komisjoni ettepanekud tõhusama Euroopa Liidu huvides

Brüssel, 14. veebruar 2018

Veel enne riigijuhtide 23. veebruaril 2018 toimuvat mitteametlikku kohtumist tutvustab Euroopa Komisjon täna mitut praktilist sammu, mis võiksid muuta Euroopa Liidu töö tõhusamaks ning parandada selle institutsioonide juhte ja Euroopa kodanikke ühendavaid sidemeid.

 

68

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna: „Bratislava tegevuskava, Rooma deklaratsiooni ja nüüd ka juhtide tegevuskavaga on Euroopa täiesti õigustatult keskendunud sellise liidu loomisele, mis suudaks oma kodanikele neid huvitavates valdkondades pakkuda konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi. Me peame edaspidigi seadma sama sihi. Olen alati ütelnud, et otstarve tingib vormi – praegu ei ole õige aeg pikkadeks aruteludeks institutsioonilise reformi või aluslepingu muutmise üle. Siiski on mitmeid samme, mille abil me saaksime peamiste prioriteetide saavutamiseks oma tööd veelgi tõhusamalt korraldada. Võimalikke variante on palju, kuid eesmärk olgu üks – luua tulemusi saavutav Euroopa.“

Esikandidaadid: juhindume 2014. aastal nn Spitzenkandidaten-süsteemiga saadud kogemustest

2014. aasta valimisprotsessiga tugevdati kolme ELi institutsiooni vahelisi sidemeid ja parandati nende töö tõhusust. Seeläbi aidati institutsioonidel viieaastase ametiaja jooksul ühist tööprogrammi silmas pidades ühtset joont hoida. Tänu sellele sai Junckeri komisjon oma töös poliitilisemaid otsuseid teha ja keskenduda valdkondadele, kus liidu tegevus on tulemuste saavutamiseks kõige tõhusam. Kõik muu jäeti liikmesriikide hoolde.

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ütles president Juncker, et 2014. aastal alustatud esikandidaadi eksperimenti tuleks jätkata. Täna näitab Euroopa Komisjon, kuidas seda protsessi võiks kehtivate aluslepingute põhjal parandada, järgides seejuures ELi institutsioonide ja liikmesriikide pädevuste õiget tasakaalu. Muu hulgas kutsutakse selleks erakondi üles valima esikandidaati varem, enne 2018. aasta lõppu, ja alustama ka kampaaniat varem. See annaks valijatele rohkem võimalusi tutvuda kandidaatidega ja nende edendatavate poliitiliste platvormidega.

Samuti soovitab komisjon riiklike erakondade ja Euroopa tasandi erakondade seotus nähtavamaks teha. Riiklikud erakonnad peaksid aitama kaasa nendega seotud Euroopa tasandi erakondade läbipaistvusele näiteks seeläbi, et nad kasutavad nende logosid kampaanias ja hääletusmaterjalides. Samuti peaksid nad selgelt välja tooma oma seisukohad Euroopa jaoks olulistes küsimustes ja teatama, millistes Euroopa Parlamendi fraktsioonides nad tööle asuvad ja kes on nende kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseis

Euroopa Ülemkogu juhid peavad – Euroopa Parlamendi ettepaneku põhjal – otsustama Euroopa Parlamendi koosseisu 2019.–2024. aasta ametiajal ja selle, mis saab Ühendkuningriigi lahkumise järel vabanevatest kohtadest. Üks võimalus on, et osa neist kohtadest hoitakse võimaliku üle-euroopalise valimisringkonna jaoks. Kuigi Euroopa Parlament hääletas hiljutise (7. veebruari) resolutsiooniga üle-euroopalise valimisringkonna loomise vastu, jäeti siiski võimalus edasisteks aruteludeks. Mitu liikmesriiki avaldasid hiljuti sellele ideele toetust, kuid mitmed teised liikmesriigid on väljendanud sellise valimisringkonna loomise suhtes vastuseisu. Üle-euroopaline valimisringkond tugevdaks valimistel Euroopa mõõdet, sest kandidaatidele antaks võimalus otsida kontakti enamate kodanikega üle kogu Euroopa. Teisalt esindavad parlamendiliikmed tavaliselt neid kohalikul või riiklikul tasandil valinud valijaid ja ühtlasi suhtlevad nendega tihedalt, seda nii vastutuse põhimõtte pärast kui ka selleks, et tõstatada probleeme, mis on nende valijate jaoks olulised. Komisjon on üle-euroopaliste valimisnimekirjade poolt, kuid need eeldavad nõukogu ühehäälset nõusolekut ja järgmisel aastal kõigis 27 liikmesriigis valimisseaduse muutmist, et neid 2019. aasta valimistel kohaldada.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta otsusega kuulub volinike kolleegiumi praegu 28 liiget – üks igast liikmesriigist. Enne järgmise Euroopa Komisjoni ametisse asumist peavad juhid otsustama, kas jätkatakse põhimõttega, et igal liikmesriigil on üks liige, või vähendatakse liikmete arvu. Arvatavasti võimaldaks väiksem juhtorgan tõhusamat töökorraldust, seda oleks hõlpsam hallata ja portfelle saaks sellisel juhul jagada tasakaalustatumalt. Kuid väiksem kolleegium tähendaks ka seda, et mõned liikmesriigid ei oleks institutsioonis poliitilisel tasandil esindatud ning nii kaoks eelis, mida pakub kolleegiumi ning kodanike ja riigi ametiasutuste vahelise vahetu suhtluse kanal.

Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kaksikfunktsiooni täitev president

Esimest korda käis president Juncker välja mõtte Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kaksikfunktsiooni täitvast presidendist 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Ühe isiku asumine mõlemale ametikohale – Euroopa Komisjoni presidendiks ja Euroopa Ülemkogu eesistujaks – võib teha liidu struktuuri tõhusamaks. Kehtivad aluslepingud annavad selleks võimaluse. Kahele ametikohale määramine ei nõua vastavate institutsioonide ühinemist. Euroopa Komisjoni president on ka praegu Euroopa Ülemkogu liige ning ei eesistuja ega president ei hääleta Euroopa Ülemkogu otsuste tegemisel; nende ülesanded hõlmavad nõustamist, oma talituste panuse vahendamist, sildade ehitamisele kaasa aitamist ja ühisosa leidmist.

Dialoogid kodanikega

Euroopa Komisjon korraldab korrapäraselt kodanike dialooge komisjoni liikmete, Euroopa Parlamendi, liikmesriikide valitsuste, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna esindajatega. Selliseid interaktiivseid avalikke arutelusid on alates 2012. aastast korraldatud 160 kohas kokku peaaegu 500 korral ning kuni Euroopa Parlamendi valimisteni 2019. aasta mais on komisjonil kavas korraldada neid veelgi sagedamini – ligikaudu 500 uut üritust. Samuti tunneb komisjon heameelt selle üle, et mitmed liikmesriigid on omal algatusel korraldanud kodanikega Euroopa tuleviku üle arutamiseks riigi tasandil vestlusringe ning komisjon on valmis võimaluse korral seejuures tuge pakkuma, näiteks seostades selle protsessi Euroopa tulevikku käsitleva veebiküsitlusega, mis võiks jääda avatuks kuni 9. maini 2019. Komisjon jagab oma kogemusi liikmesriikidega.

Taust

Täna esitatud ideed ja valikuvariandid on otsene jätk Euroopa Komisjoni (8. mai 2015. aasta) aruandele Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste kohta ja selles kinnitatud vajadusele määrata kindlaks viisid, kuidas suurendada veelgi ELi otsuste tegemise protsessi Euroopa mõõdet ja demokraatlikku legitiimsust, ning lisaks uurida ja püüda analüüsida põhjusi, miks on mõnes liikmesriigis valimisaktiivsus endiselt väike.

Lisateave

Teatis. Tulemusi saavutav Euroopa: institutsioonilised võimalused muuta ELi töö tõhusamaks

Soovitus: 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta

Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste kohta

2018. aasta aruanne Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste kohta

Teabelehed

  • Võimalused muuta Euroopa Liidu töö tõhusamaks
  • Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu koosseis – 2019. aasta perspektiiv
  • Nn Spitzenkandidaten-süsteemi esmakordne kasutamine ja 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiskampaania
  • Dialoog kodanikega Euroopa Parlamendi valimiste eel
  • Uued eeskirjad 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste läbipaistvuse parandamiseks
  • Kaksikfunktsiooni täitev president?
  • Komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse alates nende volituste algusest

 

IP/18/743

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar