Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjoni aruanne: tööhõivealane ja sotsiaalne olukord ELis paraneb jätkuvalt

Brüssel, 12. veebruar 2018

Tänu tugevale majanduskasvule suurenes tööhõive ELis 2017. aasta kolmandas kvartalis oodatust hoogsamalt ning töötuse määr kahanes veelgi, nagu selgub viimasest Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu kvartaliaruandest.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis:Euroopa majandus kasvab taas. Tööhõive jõudis ELis seni kõrgeima tasemeni – tööga on hõivatud üle 236 miljoni inimese ning tööpuudus järjest väheneb. Peaksime seda positiivset majandusdünaamikat võimalikult hästi ära kasutama ja looma olukorra, kus kodanikud saavad kasutada Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud uusi ja veelgi paremini toimivaid õigusi, st õigust õiglastele töötingimustele, tööturu võrdsele juurdepääsule ja inimväärsele sotsiaalkaitsele. On aeg, et kõik kodanikud ja töötajad saaksid osa tööturu positiivsest arengust.“

Võrreldes eelmise aastaga suurenes tööhõive ELis 1,7%. See tähendab, et tööd said veel neli miljonit töötajat, neist 2,7 miljonit euroala riikides. Tööhõive kasvule aitas peamiselt kaasa alaliste ja täistööajaga töökohtade arvu kasv. 2016. ja 2017. aasta kolmanda kvartali vahel suurenes tähtajatu lepinguga töötajate arv 2,8 miljoni võrra. See tõus on kolm korda suurem kui ajutiste lepingute arvu kasv (900 000). Täistööajaga töötajate arv suurenes ligikaudu kolme miljoni võrra, jõudes 181 miljoni töötajani, osalise tööajaga töötajate arv aga suurenes umbes 300 000 võrra, 42,7 miljonit töötajani.

Viimase kolme aasta jooksul on järjekindlalt kasvanud ELi tööhõive määr 20–64 aasta vanuste inimeste hulgas. 2017. aasta kolmandas kvartalis oli see 72,3%, mis on kõigi aegade kõrgeim määr. Siiski on liikmesriikide vahel jätkuvalt suuri erinevusi. Riikide tööhõivemäärad ulatuvad 58%-st Kreekas 82%-ni Rootsis. Lisaks selgub aruandest, et töötus ELis läheneb ühtlases tempos kriisieelsele tasemele. Töötute hulk on võrreldes 2013. aasta aprillis registreeritud suurima näitajaga vähenenud umbes 8,6 miljoni inimese võrra ja see jäi 2017. aasta detsembris alla 18 miljoni inimese, mis on madalaim tase alates 2008. aasta novembrist.

Kvartaliaruande muud tööturu näitajad kinnitavad samuti ELi majanduse olukorra paranemist:

  • tööviljakus paranes ELis võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga 0,8%. Kõige suuremat kasvu täheldati Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias (võrreldes aastataguse näitajaga 3% või rohkem);
  • ELi leibkondade rahaline olukord paranes jätkuvalt – selle aastane kasvumäär oli peamiselt tänu töötulu suurenemisele ligikaudu 1,5%. Leibkondade sissetulek kasvas aastaga 2017. aasta esimeses pooles peaaegu kõigis liikmesriikides. Mitmes riigis, nimelt Horvaatias, Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias, samuti Madalmaades jäi leibkonna kasutada olev kogutulu siiski allapoole 2008. aasta taset;
  • jätkus tööjõunõudluse ja tööjõupuuduse kasv. 2017. aasta kolmandas kvartalis oli vabade töökohtade osakaal[1] ELis 2%. Vabade töökohtade osakaal oli võrreldes tööstus- ja ehitussektoriga suurem teenustesektoris. Tööjõupuudus[2] suurenes ja värbamistegevus[3] taastus (aastaga 3,7% kuni 2017. aasta teise kvartalini). Töö kaotamise määrad[4] vähenesid tunduvalt allapoole kriisieelset taset, töö leidmise määr[5] aga on viimaste kvartalite jooksul kiiremini taastunud ja lähenenud kriisieelsele tasemele.

Taustteave

Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu kvartaliaruanne kajastab viimaseid muutusi ELi sotsiaalarengus ja tööturul. Selles vaadeldakse lühiajalisi muutusi SKP-s ja tööhõive suundumustes.

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on sätestatud 20 peamist põhimõtet ja õigust, et toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekande süsteeme. Komisjon juba tegeleb sambas sätestatud põhimõtete kohaste konkreetsete meetmete väljatöötamisega. Näiteks võib tuua töö- ja eraelu tasakaalu algatuse, Euroopa Liidus läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitleva direktiivi ettepaneku ja kavandatava sotsiaalse õigluse paketi.

Majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi suunatakse igal aastal peamiselt Euroopa poolaasta kokkuvõtetega. Alates 2017.–2018. aasta tsüklist on samba põhimõtted ja prioriteedid lõimitud kõikidesse peamistesse poolaasta dokumentidesse. Eelkõige sisaldab ühise tööhõivearuande projekt uut sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mille abil jälgida tulemusi sambaga hõlmatud põhivaldkondades, nagu madala haridustasemega noorte osakaal, noorte töötuse määr või sotsiaalsiirete mõju vaesuse vähendamisele.

Lisateave

Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu kvartaliaruanne – veebruar 2018

Euroopa sotsiaalõiguste samba veebisait

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi tööhõive ja sotsiaalküsimuste analüüs

 

[1] Vabade töökohtade osakaal on vabade ametikohtade protsent võrreldes vabade ja täidetud ametikohtade koguarvuga.

[2] Tööjõupuuduse näitaja on nende ettevõtete osakaal, kes osutavad tööjõupuudusele kui tootmist piiravale tegurile.

[3] Värbamisnäitaja on nende töötajate osakaal, kes on alustanud töötamist tööandja juures viimase kolme kuu jooksul.

[4] Töö kaotamise määr on nende töötajate osakaal, kes on teatava ajavahemiku jooksul tööandja juurest lahkunud.

[5] Töö leidmise määr on nende töötute osakaal, kes on teatava ajavahemiku jooksul leidnud töö.

IP/18/721

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar