Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa poolaasta sügispakett: kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu hoogustamine

Brüssel, 21. november 2018

Komisjon kehtestab ELi majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid 2019. aastaks, esitab arvamused eelarvekavade kohta ja kinnitab, et Itaalia eelarvekava ei järgi olulisel määral stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Kreeka on Euroopa poolaastaga hõlmatud esimest korda.

2019. aasta Euroopa poolaasta majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel algab püsiva, kuid vähem dünaamilise majanduskasvu ja suure ebakindluse tingimustes. Alates 2014. aastast on palju saavutatud, kuid tuleb jätkata jõupingutusi, et toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, parandades samal ajal liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tuleb selleks teha otsuseid, et veelgi tugevdada majandus- ja rahaliitu. Liikmesriikide tasandil on tungiv vajadus kasutada praegust majanduskasvu eelarvepuhvrite kasvatamiseks ja võla vähendamiseks. Investeeringud ja struktuurireformid peavad veelgi enam keskenduma tootlikkuse ja kasvupotentsiaali suurendamisele. Need meetmed aitavad luua tingimused jätkusuutliku makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ja tugevdavad ELi pikaajalist konkurentsivõimet. See omakorda tekitab tingimused paremate töökohtade loomiseks, sotsiaalse õigluse edendamiseks ja parema elatustaseme tagamiseks eurooplaste jaoks.

Täna esitatav pakett põhineb 2018. aasta sügisesel majandusprognoosil ja põhimõtetel, mis on esitatud president Junckeri 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopas on majanduslikult head ajad, kuid kasvavad ohud näitavad, et need ei kesta igavesti. ELi riigid vajavad sihipäraseid investeeringuid ja uusi reformimeetmeid, et tugevdada majanduskasvu põhialuseid ja suurendada tootlikkust. Eelarvepoliitika vallas on aeg vähendada valitsemissektori võlataset ja taastada eelarvepuhvrid. See annab meile järgmise majanduslanguse korral manööverdamisruumi. Samuti on käes aeg teha edusamme Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisel."

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis: „Majanduse elavnemine on viimastel aastatel olnud väga töövõimalusterohke ja töötus on rekordiliselt madalal tasemel. Samal ajal osaleb tööturul üha rohkem inimesi. Aktiivsuse määr on rekordiliselt kõrge ja ületab isegi USA vastavat näitajat. Nüüd on olemas tingimused, et rohkem investeerida meie ühiskonda ja inimestesse, nii et majanduse elavnemine muutuks püsivaks ja tooks kasu kõigile, sealhulgas tulevastele põlvkondadele.”

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „ELi majandus jätkab jõudsalt kasvamist. Komisjoni tänaste poliitikaalaste nõuannete eesmärk on tagada, et see jääks tugevaks ja muutuks vastupidavamaks, sest üha ebakindlamas ülemaailmses olukorras ei saa me seda pidada enesestmõistetavaks. Jätkusuutlikult jõuka euroala tagamiseks ei ole vaja mitte üksnes usaldusväärset riigi rahandust, vaid ka konkurentsivõimelist majandust ja kaasavat ühiskonda.”

Erakordselt soodne majanduslik olukord kogu maailmas ja madalad intressimäärad toetasid eelmisel aastal majanduskasvu, tööhõivet, võla vähendamist ja investeeringuid ELis ja euroalal. Prognooside kohaselt peaks tänu tugevale sisetarbimisele ja investeeringutele kõikides liikmesriikides jätkuma majanduskasv, kuigi aeglasemas tempos. Kui suuremaid vapustusi ette ei tule, peaks Euroopa suutma säilitada potentsiaalsest suurema majanduskasvu ning jätkama töökohtade loomist ja töötuse vähendamist. Euroala liikmesriikide rahanduse seisund on märkimisväärselt paranenud ja euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk on kokkuvõttes alla 1 %. Kuid võlatase on mitmes riigis jätkuvalt kõrge. Kuna majanduskasv jätkub, on aeg luua eelarvepuhvrid, mida on vaja järgmise majanduslanguse ning selle võimaliku tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamiseks.

2019. aasta majanduskasvu analüüs

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis, milles seatakse üldised majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid järgmiseks aastaks, kutsutakse ELi ja selle liikmesriike üles võtma otsustavaid ja kooskõlastatud poliitikameetmeid kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Liikmesriikide tasandil peaksid poliitikameetmed keskenduma kvaliteetsetele investeeringutele ja reformidele, mis edendavad tootlikkust, kaasatust ja institutsioonide suutlikkust, tagades samas jätkuvalt makromajandusliku stabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse. ELi tasandil on prioriteetideks ühtse turu süvendamine, majandus- ja rahaliidu väljakujundamine ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kehtestatud põhimõtete edendamine.

Häiremehhanismi aruanne 2019

Häiremehhanismi aruandes, mis on makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise seirevahend, on loetletud 13 liikmesriiki, kelle kohta koostatakse 2019. aastal põhjalik analüüs. Analüüsi käigus hinnatakse, kas nendes riikides esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust. Liikmesriikide kohta, kus eelmise makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames esines tasakaalustamatust, koostatakse 2019. aastal igal juhul põhjalik analüüs. Need riigid on Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa. Ka Kreeka ja Rumeenia kohta koostatakse põhjalik analüüs.

2019. aasta ühise tööhõivearuande kavand

Ühises tööhõivearuande kavandis, milles analüüsitakse Euroopa tööhõive ja sotsiaalset olukorda, tuuakse esile jätkuv töökohtade loomine, töötuse vähenemine ja sotsiaalse olukorra paranemine kogu ELis. Aruanne kajastab ka sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, milles analüüsitakse liikmesriikide tulemusi Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete järgimise seisukohast.

2018. aasta teises kvartalis oli ELis tööga hõivatud 239 miljonit inimest. See on rohkem kui kunagi varem. Alates Junckeri komisjoni ametiaja algusest on loodud ligikaudu 12 miljonit töökohta. Nende inimeste osakaal, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus, vähenes 2017. aastal märkimisväärselt – võrreldes eelmise aastaga rohkem kui viis miljonit inimest. Suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv on vähenenud allapoole kriisieelset taset.

Kuid majanduse elavnemine ei ole veel jõudnud kõigi ühiskonnarühmadeni. Eakamate töötajate tööhõive määr on viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud, kuid noorte, madala kvalifikatsiooniga ja sisserändaja taustaga inimeste tööalane konkurentsivõime on paljudes liikmesriikides endiselt puudulik. Naiste osalemine tööturul kasvab jätkuvalt kiires tempos, kuid see ei ole veel kaasa toonud soolise palgalõhe ja pensionilõhe märkimisväärset vähenemist.

Kodumajapidamiste sissetulekud on kasvamas, kuid jäävad mitmes liikmesriigis ikka veel allapoole kriisieelset taset. Reaalpalga kasv 2018. aastal kiirenes, kuid jääb allapoole tootlikkuse kasvu ja taset, mida võiks positiivsete tööturu- ja majandusnäitajate põhjal eeldada. Üldiselt on ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt probleem.

Soovitus euroala majanduspoliitika kohta

Soovitust euroala majanduspoliitika kohta, milles esitatakse konkreetsed meetmed, mis on esmatähtsad euroala toimimise seisukohast, on sujundatud, et pöörata rohkem tähelepanu peamistele probleemidele. Soovituses kutsutakse üles rakendama poliitikat, mis toetab kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning aitab tugevdada vastupanuvõimet, tasakaalustamist ja lähenemist euroalal. Soovitatakse, et prioriteediks tuleks seada reformid, mis suurendavad tootlikkust ja kasvupotentsiaali, süvendavad ühtset turgu, parandavad ettevõtluskeskkonda, edendavad investeeringuid ja parandavad tööturgu.

Komisjon soovitab parandada riigi rahanduse kvaliteeti ja struktuuri ning taastada eelarvepuhvrid, et järgmise majandussurutise ajal oleks rohkem manööverdamisruumi. Jooksevkonto puudujäägiga liikmesriigid peaksid püüdma suurendada oma tootlikkust ja vähendada välisvõlga. Jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid tugevdama tingimusi, mis toetavad investeeringuid ja palgakasvu.

Komisjon soovitab suunata maksud tööjõult mujale, tugevdada haridussüsteemi, edendada oskustesse investeerimist ning tagada aktiivse tööturupoliitika ja sotsiaalkaitsesüsteemide tulemuslikkus ja piisavus. See on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega.

Samuti kutsub komisjon üles tegema kiireid edusamme Euroopa majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks kooskõlas komisjoni ettepanekutega, sealhulgas reformide tugiprogrammi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendiga mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ettepaneku raames.

Samuti soovitatakse jätkata tööd pangandusliidu lõplikul väljakujundamisel, käivitades ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme ja luues Euroopa hoiuste tagamise skeemi. Finantsintegratsiooni tuleks edendada ka Euroopa regulatiivse ja järelevalvestruktuuri tugevdamise kaudu. Tuleks jätkata viivislaenude vähendamist ja hoida ära nende kuhjumist tulevikus. Pangandusliidu väljakujundamiseks on esmatähtis võtta 2018. aasta lõpuks vastu 2016. aasta novembri panganduspakett. Integreeritum finantssektor – väljakujundatud pangandusliit ja tõeline kapitaliturgude liit – aitab tugevdada euro rahvusvahelist rolli, viies selle rohkem vastavusse euroala tähtsusega maailmas.

Arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta

Komisjon võttis vastu ka arvamused selle kohta, kas euroala liikmesriikide 2019. aasta eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslik osa

Olles hinnanud Itaalia poolt 13. novembril esitatud läbivaadatud eelarvekava, kinnitab komisjon, et riik ei järgi olulisel määral nõukogu poolt 13. juulil 2018 Itaaliale esitatud soovitust. Komisjon oli juba 23. oktoobril 2018 vastu võtnud arvamuse selle kohta, et Itaalia poolt 16. oktoobril 2018 esitatud algne eelarvekava ei järgi olulisel määral kõnealust soovitust.

Kümne liikmesriigi (Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria ja Soome) eelarvekavad on 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.

Kolme liikmesriigi (Eesti, Läti ja Slovakkia) eelarvekavad on 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega üldjoontes kooskõlas. Nende riikide kavade elluviimine võib kaasa tuua selle, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast kaldutakse mõnevõrra kõrvale.

Nelja liikmesriigi (Belgia, Prantsusmaa, Portugal ja Sloveenia) eelarvekavade puhul on oht, et need ei ole 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas. Nende liikmesriikide eelarvekavad võivad kaasa tuua selle, et kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest kaldutakse märkimisväärselt kõrvale.

Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus)

Hispaania valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt järgmisel aastal vähenema allapoole 3 % taset ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus riigi suhtes lõpetatakse. See tähendab, et Hispaania suhtes hakatakse alates järgmisest aastast kohaldama pakti ennetuslikku osa. Sellega seoses leitakse, et Hispaania esitatud eelarvekava puhul on oht, et see ei ole 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas. See hinnang põhineb 2018. aasta sügisesel majandusprognoosil, mille kohaselt kaldutakse 2019. aastal märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast ega peeta kinni üleminekuperioodi võla vähendamise sihttasemest.

Sammud stabiilsuse ja kasvu pakti raames

Komisjon on astunud ka hulga samme stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

Itaalia puhul hindas komisjon uuesti esmapilgul
võlakriteeriumi mittetäitmist. Itaalia valitsemissektori võlatase
ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60% SKPst, olles 2017. aastal 131,2% SKPst ehk 37 000 eurot elaniku kohta. Uus hindamine oli vajalik, kuna Itaalia 2019. aasta eelarvekava puhul on tegurid, mida komisjon analüüsis eelmises maikuus, oluliselt muutunud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases uues aruandes analüüsitakse kõiki asjakohaseid tegureid ja eelkõige järgmist: i) asjaolu, et hoolimata viimasel ajal suurenenud langusriskidest ei saa makromajanduslike tingimustega põhjendada Itaalia suuri vajakajäämisi võla vähendamise sihttaseme järgimisel, võttes arvesse, et SKP nominaalkasv on alates 2016. aastast olnud üle 2 %; ii) asjaolu, et valitsuse kavad kujutavad endast varasemate majanduskasvu soodustavate struktuurireformide, eelkõige seniste pensionireformide märkimisväärset tagasipööramist, ja eelkõige iii) oht, et soovitatud kohandusest keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas kaldutakse 2018. aastal märkimisväärselt kõrvale ning 2019. aastal ei järgita olulisel määral nõukogu poolt 13. juulil 2018 Itaaliale esitatud soovitust, tuginedes nii valitsuse kavadele kui ka komisjoni 2018. aasta sügisprognoosile. Üldiselt osutab analüüs, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud võlakriteeriumi ei järgita ning seega on põhjendatud algatada võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

Ungari kohta märgib komisjon, et riik ei ole vastuseks nõukogu 2018. aasta juuni soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid, ning teeb ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu Ungarile suunatud läbivaadatud soovituse korrigeerida märkimisväärne kõrvalekalle kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. 2018. aasta juunis esitas nõukogu Ungarile märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames soovituse kohandada oma eelarvet 2018. aastal struktuurselt 1 % SKPst. Pidades silmas seniseid suundumusi ja võttes arvesse, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid märkimisväärse kõrvalekalde korrigeerimiseks, teeb komisjon nüüd ettepaneku esitada läbivaadatud soovitus kohandada eelarvet 2019. aastal struktuurselt vähemalt 1 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenes Ungaris -1,6%-lt 2016. aastal -2,4%-le 2018. aastal ning peaks prognooside kohaselt jääma järgmisel kahel aastal pisut alla -2%.

Rumeenia kohta märgib komisjon, et riik ei ole vastuseks nõukogu juunikuu soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid, ning teeb ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu Rumeeniale suunatud läbivaadatud soovituse korrigeerida märkimisväärne kõrvalekalle kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. 2018. aasta juunis esitas nõukogu Rumeeniale märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames soovituse kohandada oma eelarvet nii 2018. kui ka 2019. aastal struktuurselt 0,8 % SKPst. Pidades silmas seniseid suundumusi ja võttes arvesse, et Rumeenia ei ole võtnud tõhusaid meetmeid märkimisväärse kõrvalekalde korrigeerimiseks, teeb komisjon nüüd ettepaneku esitada läbivaadatud soovitus kohandada eelarvet 2019. aastal struktuurselt vähemalt 1 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenes Rumeenias -0,5 %-lt 2015. aastal -2,9 %-le 2016. aastal ning peaks prognooside kohaselt
olema 2018. aastal -3,3 %, 2019. aastal -3,4 % ja 2020. aastal -4,7 %. See on suurim eelarvepuudujääk ELis.

Tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

Komisjon võttis vastu esimese Kreekat käsitleva aruande tõhustatud järelevalveraamistiku alusel, mis kehtestati pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi makromajandusliku kohandamisprogrammi lõpetamist 20. augustil 2018. Aruandes jõutakse järeldusele, et Kreeka 2019. aasta eelarvekava on kooskõlas võetud kohustusega saavutada esmane ülejääk 3,5 % SKPst. Leiti, et muudes valdkondades on reformide elluviimine olnud ebaühtlane ja ametiasutused peavad oma eesmärkide saavutamiseks nende rakendamist kiirendama. Eurorühma 22. juuni 2018. aasta kohtumisel kokku lepitud olulise võlameetmete paketi osana ette nähtud poliitikapõhiste võlameetmete käivitamine sõltub sellest, kas tõhustatud järelevalveraamistiku raames koostatud teises aruandes esitatud hinnang on positiivne. Aruanne avaldatakse järgmise aasta algul.

Missugused on järgmised sammud?

Komisjon kutsub nõukogu üles paketi üle arutlema ja kiitma täna avaldatud suunised heaks. Ta loodab alustada Euroopa Parlamendiga tulemusrikast arutelu ELi ja euroala poliitikaprioriteetide üle ning aktiivselt kaasata sotsiaalpartnereid ja sidusrühmi kõigil tasanditel Euroopa poolaasta raames.

LISATEAVE

Märgukiri Euroopa poolaasta sügispaketi kohta

2019. aasta majanduskasvu analüüs

Häiremehhanismi aruanne 2019

Euroala käsitlev soovitus 2019

2019. aasta ühise tööhõivearuande kavand

Euroala 2019. aasta eelarvekavasid käsitlev teatis

2019. aasta eelarvekavad:

Artikli 126 lõike 3 kohane aruanne Itaalia kohta

Tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

2018. aasta sügisene majandusprognoos

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

IP/18/6462

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar