Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Brüssel, 8. november 2018

Prognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, 2018. aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel, jõudes 2019. aastal 1,9%-ni ja 2020. aastal 1,7%-ni. Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%.

Eelmisel aastal kogu maailmas valitsenud erakordselt soodsad olud toetasid elavat majandustegevust ja investeerimist nii ELis kui ka euroalal. Ebakindlamaks muutuvast keskkonnast hoolimata prognoositakse, et kuigi majanduskasv aeglustub, jätkub see siiski kõigis liikmesriikides tugeva sisetarbimise ja investeeringute toel. Kui suuremaid vapustusi ette ei tule, peaks Euroopa suutma säilitada potentsiaalsest suurema majanduskasvu ning jätkama töökohtade loomist ja töötuse vähendamist. Samas mõjutavad lähtestsenaariumi üha arvukamad omavahel seotud langusriskid.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas: „Euroopa majandus peab hästi vastu – majanduskasv küll aeglustub, ent üksnes järk-järgult. Meie prognooside kohaselt jätkub see tendents ka kahel järgmisel aastal ning töötuse määr peaks vähenema tasemele, mida pole nähtud kriisieelsest ajast saati. Valitsemissektori võla vähenemine peaks jätkuma ja puudujääk olema märgatavalt väiksem kui 1% SKP-st. Oludes, kus rahvusvaheline keskkond on üha ebastabiilsem, peavad poliitikakujundajad nii Brüsselis kui ka liikmesriikide pealinnades töötama selle nimel, et euroala oleks tuleviku väljakutsetega toime tulemiseks piisavalt tugev.“

Majanduskasvu toidab sisenõudlus

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Pärast seda, kui tööhõive on aastaid jõudsalt paranenud, võib majanduse aeglustumisele kaasa aidata ka teadmine, et tööturu olukorra paranemine võib aeglustuda ning pakkumise poole piirangud mõnedes liikmesriikides süveneda.

Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Prognoosid näitavad, et 2019. aastal peaksid esimest korda pärast 2007. aastat suurenema kõigi liikmesriikide investeeringud.

Kõiki kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes peaks sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv kõigis liikmesriikides jätkuma, kuid selle tempo aeglustub ja kasv tundub suvel oodatust mõnevõrra nõrgem.

Töötuse vähenemine jätkub

2018. aasta esimeses pooles jätkus tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele.

Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine.

Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. EL27s peaks töötus olema sel aastal 7,4%, et seejärel langeda 2019. aastal 7%-ni ja 2020. aastal 6,6%-ni. See tähendab, et tegemist oleks kõige madalama töötuse määraga alates töötuse igakuiste andmete registreerimise algusest 2000. aasta jaanuaris.

Nafta hind põhjustab inflatsiooni

Koguinflatsioon peaks prognoosiperioodil jääma mõõdukaks. Euroalal peaks inflatsioon 2018. ja 2019. aastal ulatuma 1,8%-ni ning 2020. aastal peaks see langema 1,6%-ni.

Sel aastal on inflatsioon naftahinna tõusu tõttu kasvanud ning prognooside kohaselt peaks tugevalt positiivne baasefekt jätkuma ka järgmise aasta esimeses kvartalis. Alusinflatsioon (milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hinda) on sel aastal olnud suhteliselt vaoshoitud, kuid kui tööturu olukorra pingestumine toob kaasa palgatõusu, peaks see 2020. aastal muutuma taas koguinflatsiooni peamiseks mootoriks.

Riigi rahandus: võlatase väheneb ja euroala üldine valitsemissektori eelarvepuudujääk on nüüd alla 1%

Prognooside kohaselt jätkub sel aastal tänu madalamatele intressikuludele euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine võrreldes SKPga. Koos eelarvepoliitika ekspansiivsemaks muutumisega 2019. aastal peaks kõnealune vähenemine esmakordselt pärast 2009. aastat peatuma, et siis 2020. aastal üldiselt neutraalseks jääda. Eeldatavasti kasvab euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKPst 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,7%-ni. Eeldatavasti kasvab EL27 valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKPst 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,6%-ni. Üldine suundumus näitab siiski olukorra olulist paranemist võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui 2009. aastal jõudis eelarvepuudujääk rekordtasemele, ulatudes euroalal 6,2%-ni ja kogu ELis 6,6%ni.

Tulenevalt võlga vähendavast esmasest eelarveülejäägist ja jätkuvast majanduskasvust peaks võla suhe SKPsse prognooside kohaselt jätkama kahanemist nii euroalal kui ka peaaegu kõigis liikmesriikides. Euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 2018. aasta 86,9%-lt SKP-st 2019. aastal 84,9%-ni ja 2020. aastal 82,8%-ni (rekordtasemeks on 2014. aasta 94,2%). EL27s peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenema 2018. aasta 80,6%-lt SKP-st 2019. aastal 78,6%-ni ja 2020. aastal 76,7%-ni.

Paljud omavahel seotud riskid ja ebakindlus panevad tuleviku üle muretsema

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid. Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

USAs võib olukord protsükliliste stimuleerivate fiskaalmeetmete tõttu üle kuumeneda. See omakorda võib kaasa tuua intressimäärade oodatust kiirema kasvu, mille negatiivne ülekanduv mõju ulatuks mitmel moel USAst kaugemalegi. Eeskätt avalduks see arenevatel turgudel, mis on kapitalivoogude muutuste suhtes tundlikud ja millel on kokkupuuteid USA dollaris nomineeritud laenudega. See võib süvendada pingeid finantsturgudel. Ka tugevad kaubandussidemed ja pankade kokkupuuted võivad ELi jaoks raskusi põhjustada.

Ühtlasi võib USA jooksevkonto puudujäägi suurenemine veelgi õhutada kaubanduspingeid Hiinaga. Arvestades ettevõtlussektori laenukoormust ja rahanduslikku ebakindlust, võib see suurendada ebakorrapärase kohandamise riski Hiinas. Kaubanduspingete lisandumine kahjustaks ELi ka sellega, et mõjutaks usaldust, investeeringuid ja Euroopa tihedat lõimitust üleilmsetesse väärtusahelatesse.

ELi sees võivad kahtlused suure võlakoormusega liikmesriikide riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse suhtes kanduda üle riigisisesesse pangandussektorisse ning tekitada küsimusi finantsstabiilsuse kohta ja mõjutada majandustegevust.

Ühtlasi tuleb arvestada riskidega, mis on seotud Brexiti läbirääkimiste tulemustega.

Ühendkuningriigi kohta 2019. ja 2020. aastaks tehtud eeldused on puhttehnilised

Ajalise võrdluse võimaldamiseks hõlmavad prognoosid kõiki 28 liikmesriiki, sealhulgas Ühendkuningriik. Arvestades et läbirääkimised Ühendkuningriigi EList lahkumise tingimuste üle on pooleli, põhinevad meie prognoosid puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib status quo. Eeldus on püstitatud üksnes prognoosimist silmas pidades ega mõjuta artikli 50 kohase protsessi raames praegu peetavaid läbirääkimisi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 22. oktoobri 2018. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitika kohta tehtavate eelduste puhul, võetakse prognoosis arvesse kuni 22. oktoobrini (kaasa arvatud) saadud teavet. Kui poliitikameetmeid ei ole usaldusväärsel viisil välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitika ei muutu.

Järgmise prognoosi esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta veebruaris, mil tullakse välja 2019. aasta talvise majanduse vaheprognoosiga, milles ajakohastatakse SKP- ja inflatsiooniväljavaateid.

Sellest aastast avaldab Euroopa Komisjon igal aastal taas kaks põhjalikku prognoosi (kevad- ja sügisprognoos) ning kaks vaheprognoosi (talve- ja suveprognoos), selle asemel et avaldada kolm põhjalikku prognoosi (talvel, kevadel ja sügisel), nagu seda on tehtud igal aastal alates 2012. aastast. Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartaalset SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid. Selle muudatusega võetakse taas kasutusele komisjoni varasem prognooside koostamise mudel ja viiakse komisjoni prognooside ajakava kooskõlla teiste institutsioonide (st Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ajakavaga.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

IP/18/6254

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


AF18_Tables_EN.pdf