Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2018. aasta talvine majanduse vaheprognoos: tugev püsiv majanduskasv

Brüssel, 7. veebruar 2018

Euroala ja ELi majanduskasvunäitajad ületavad eelmise aasta prognoose, kuna jätkub liikumine majanduse taastumise faasist kasvufaasi. Nii euroala kui ka ELi riikide majandus kasvas 2017. aastal hinnanguliselt 2,4%, mis on viimase aastakümne kiireim kasv.

Sama tempo peaks jätkuma 2018. ja 2019. aastal, olles vastavalt 2,3% ja 2,0%.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, märkis: „Euroopa majandustulemused ületavad kõiki ootusi ja tugev majanduskasv peaks jätkuma ka järgmisel aastal. Jätkuvalt peame aga pingutama selle nimel, et majanduskasvust saadav kasu jõuaks kõikide eurooplasteni. Praegust kasvuaega tuleks kasutada, et muuta meie majandused veelgi vastupidavamaks ning tugevdada majandus- ja rahaliitu.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas: „Euroopa majandus astus 2018. aastasse heas seisus. Euroala naudib majanduskasvu, millist viimati nähti enne finantskriisi. Töötus ja riikide eelarvepuudujäägid on vähenemas ja lõpuks on hakanud ka investeeringud märkimisväärselt suurenema. Majanduskasv on ka paremini tasakaalus kui kümne aasta eest. Kui struktuurireforme teha arukalt ja järgida vastutustundlikku eelarvepoliitikat, võib majanduskasv olla ka püsivam. Selline hea aeg reformide tegemiseks ei kesta aga igavesti: just praegu on õige aeg teha ambitsioonikaid otsuseid, mis tugevdaks majandus- ja rahaliitu.“

Majanduskasvu tempo peaks säilima

Praegune 2017. aasta SKP kasvuks prognoositud 2,4% ületab novembri sügisprognoosi, mille kohaselt on majanduskasv euroalal 2,2% ja ELis 2,3%. Sarnaselt on alates novembrist korrigeeritud ülespoole euroala ja ELi riikide 2018. ja 2019. aasta kasvuprognoose: sellel aastal 2,1%-lt 2,3%-le ja 2019. aastal 1,9%-lt 2,0%-le. See põhineb üleilmse majandustegevuse ja kaubanduse prognoositust suuremal elavnemisel ja tugevamal tsüklilisel mõjul Euroopas, kus tööturud jätkuvalt elavnevad ja majandususaldus on eriti tugev.

Tugev nõudlus, tootmisvõimsuse rakendamise kõrge tase ja toetavad rahastamistingimused peaksid investeerimist järgmisel prognoosiperioodil soosima.

Inflatsiooniprognoos jääb tagasihoidlikuks

Baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse energia ja töötlemata toidu hindu, jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna tööturg ei taastu piisavalt kiiresti ja palgasurve püsib stabiilsena. Koguinflatsioon peegeldab jätkuvalt energiahindade märkimisväärset mõju, mistõttu prognoositakse selle mõõdukat kiirenemist. Euroala inflatsioon küündis 2017. aastal 1,5%ni. Prognoositakse, et 2018. aastal jääb see 1,5% tasemele ja suureneb 2019. aastal 1,6%ni.

Riskid on tasakaalus, kuigi lühiajaliselt võivad majandustulemused osutuda prognoositust paremaks

Riskid majanduskasvu prognoosile on üldiselt tasakaalus. Kõrgel tasemel majandususaldus osutab võimalusele, et lühemas perspektiivis võib majanduskasv prognoose ületada. Keskpikas perspektiivis võib kogu maailmas kõrgeid varade hindu mõjutada riskide ja alusnäitajate ümberhindamine. Jätkuvalt püsivad langusriskid, mis on seotud Brexiti läbirääkimiste tulemuste ebakindlusega, samuti geopoliitiliste pingetega ning kapseldumist ja protektsionismi soodustava poliitika levimisega.

Üksnes tehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi, mis käsitlevad Ühendkuningriigi EList lahkumise tingimusi, põhinevad meie prognoosid 2019. aastaks üksnes tehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib status quo. See eeldus on püstitatud ainuüksi prognoosi eesmärgil ega mõjuta käimasolevaid läbirääkimisi artikli 50 protsessi üle.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 26. jaanuari 2018. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 30. jaanuari seisuga.

Alates sellest aastast kavatseb Euroopa Komisjon igal aastal taas avaldada kaks põhjalikku prognoosi (kevad- ja sügisprognoos) ning kaks vaheprognoosi (talve- ja suveprognoos), selle asemel et avaldada kolm põhjalikku prognoosi (talvel, kevadel ja sügisel), nagu seda on tehtud igal aastal alates 2012. aastast.

Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartaalset SKPd ja inflatsiooni nii käesoleval aastal kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

See muudatus tähendab komisjoni varasema prognooside koostamise mudeli taas kasutuselevõtmist ja viib komisjoni prognooside ajakava kooskõlla teiste institutsioonide (st Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ajakavaga.

Lisateave

– Dokument täies mahus: 2018. aasta talvine majanduse vaheprognoos

– Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

– Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

– Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

– Pressiteade: 2017. aasta sügisene majandusprognoos: jätkuv kasv muutuvas poliitilises keskkonnas

– Dokument täies mahus: 2017. aasta sügisene majandusprognoos

IP/18/604

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar