Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Käibemaks: Äsjase uuringu kohaselt jääb ELi liikmesriikidel endiselt saamata ligikaudu 150 miljardit eurot käibemaksutulu.

Brüssel, 21. september 2018

Euroopa Komisjoni poolt täna avaldatud värskest uuringust selgub, et ELi liikmesriikidel jäi 2016. aastal saamata ligikaudu 150 miljardit eurot käibemaksutulu.

Nn käibemaksulõhe näitab erinevust eeldatavalt laekuva käibemaksutulu ja tegelikult kogutud summa vahel. Ehkki liikmesriigid on teinud käibemaksu tõhusamaks kogumiseks suuri jõupingutusi, annavad täna avaldatud andmed tunnistust sellest, et liikmesriigid saavad käibemaksutulu oma eelarves täiel määral ära kasutada vaid siis, kui reformitakse ELi praegust käibemaksusüsteemi ja suurendatakse koostööd ELi tasandil.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici märkis: „Liikmesriigid on parandanud käibemaksu kogumist kogu ELis. Neid jõupingutusi tuleb tunnustada ja eeskujuks seada. Samas ei saa endiselt nõustuda sellega, et liikmesriikide eelarvesse jääb igal aastal laekumata 150 miljardit eurot käibemaksu, millest 50 miljardit eurot voolab kurjategijate, petturite ja koguni terroristide taskusse. Olukorda saab märkimisväärselt parandada vaid juhul, kui võetakse vastu aastatagune ettepanek kavandatava käibemaksureformi kohta. Kutsun liikmesriike üles tegema kõik selleks, et leppida kokku lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamises enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi.

Käibemaksulõhe nominaalväärtus vähenes 2016. aastal 10,5 miljardi euro võrra 147,1 miljardi euroni ehk 12,3%-ni kogu käibemaksutulust. 2015. aastal oli see näitaja 13,2%. Liikmesriikide saavutused on endiselt väga erinevad. Käibemaksulõhet suudeti vähendada 22 liikmesriigis. Kõige paremaid tulemusi saavutasid Bulgaaria, Läti, Küpros ja Madalmaad, kus käibemaksu alalaekumine kahanes rohkem kui 5 protsendipunkti võrra. Käibemaksulõhe suurenes kuues liikmesriigis – Rumeenias, Soomes, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Eestis ja Prantsusmaal.

Ehkki ELi tasandil on käibemaksu kogumise ja haldamise vallas tehtud suuri edusamme, peaksid liikmesriigid nüüd edasi liikuma ja leppima võimalikult kiiresti kokku oluliselt laiemas reformis, mille eesmärk on vähendada käibemaksupettust ELis vastavalt komisjoni poolt eelmisel aastal esitatud ettepanekule. Reform aitaks täiustada ja ajakohastada käibemaksusüsteemi nii valitsusasutuste kui ka äriühingute seisukohalt ning muudaks selle tugevamaks ja ettevõtjate jaoks lihtsamaks.

Taustteave

Käibemaksu alalaekumist käsitlevat uuringut rahastatakse ELi eelarvest ja selle tulemused on olulised nii kogu liidu kui ka selle liikmesriikide jaoks, sest käibemaks moodustab olulise osa liidu ja selle liikmesriikide eelarvest. Uuringus kasutakse nn ülevalt-alla metoodikat, mille puhul liikmesriikide eelarvepuudujääki hinnatakse rahvamajanduse arvepidamise põhjal.

2018. aasta aruandes analüüsitakse esimest korda laiemalt seda, kuidas mõjutavad käibemaksulõhet teatavad välistegurid, näiteks majanduse tootmisstruktuur ja tööpuudus ning maksuameti poolt otseselt kontrollitavad näitajad, nagu maksuameti suurus ja infotehnoloogiaga seotud kulud. See asjaolu on eriti oluline, kuna infotehnoloogiasse tehtavate investeeringute kasv toob üldjuhul kaasa maksulõhe vähenemise, nagu on selgitatud komisjoni poolt liikmesriikidele antud soovitustes.

Kasulikud lingid

Lisateabe saamiseks vaadake meie korduma kippuvaid küsimusi.

Aruande täisversioon ja teabeleht on kättesaadavad siin.

VIDEO: volinik Moscovici sõnavõtt käibemaksupettuse vastase võitluse teemal

IP/18/5787

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar