Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord 2018 – komisjoni viimased ettepanekud kompromisskokkuleppe saavutamiseks rände- ja piirihalduse reformis

Strasbourg, 12. september 2018

Euroopa komisjon teeb viimased ettepanekud kompromisskokkuleppe saavutamiseks rände- ja piirihalduse reformis.

banner

12. septembril 2018 märkis president Jean-Claude Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorrast: Me ei saa omavahel näägeldes otsida ühekordseid lahendusi iga kord, kui saabub järjekordne laev. Ajutisest solidaarsusest ei piisa. Meil on vaja kestvat solidaarsust – tänaseks ja alatiseks.“

Oma 2018. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorrast tutvustas president Jean-Claude Juncker kolme uut ja ulatuslikku ettepanekut, mille eesmärk on tagada täielik ELi solidaarsus rändeküsimustes ja Euroopa välispiiride parem kaitse. Uued algatused jõuavad avalikkuse ette nädal enne mitteametlikku kohtumist Salzburgis ning annavad konkreetset ainet kõnelusteks, mida ELi juhid rändeküsimustes kavatsevad pidada. Ettepanekud peaksid aitama saavutada üldist kompromissi ELi varjupaigasüsteemi jätkuval reformimisel. Tänaste ettepanekutega laiendatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Euroopa Liidu Varjupaigaameti haaret, andes mõlemale jõudu juurde, et liikmesriigid võiksid alati kindlad olla ELi täielikule operatiivsele toetusele. Ühtlasi teeb komisjon täna ettepaneku muuta tagasisaatmismenetlused senisest tulemuslikumaks, ajakohastades ELi tagasisaatmispoliitikat ja edendades seaduslikku rännet, mis on tasakaalustatud rändepoliitika üks põhikomponente.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Euroopa piiri- ja rannikuvalvekümne tuhande töötajaga operatiivharu ja tõhusam ELi Varjupaigaamet tagavad Euroopa Liidu tõelise solidaarsuse just siis, kui tarvis, ja just seal, kus tarvis. Anname liikmesriikide käsutusse vahendid, mille abil leppida kokku ELi varjupaigasüsteemi üldises reformimises ning leida sobiv tasakaal solidaarsuse ja vastutuse vahel. Nüüd on neil viimane aeg lubadused teoks teha.“ 

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos ütles: „Täna tugevdame Euroopa mõõdet seal, kus seda vajatakse, kindlustades ELi maksimaalse toetuse piiri- ja rändehalduses. Nüüdsest on Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning tulevane Euroopa Liidu Varjupaigaamet suutelised tagama ELi solidaarsuse kohapealse toimivuse igal ajal ja igas olukorras, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevusi. Ühtlasi karmistame tagasisaatmispoliitikat, et tagasisaatmissüsteem oleks kõikjal ELis ühtlasem ja tulemuslikum. Lisaks kutsume liikmesriike üles tegelema usaldusväärselt ja laiahaardeliselt seaduslike võimaluste pakkumisega nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel eesmärkidel.“

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi üldisel reformimisel on juba saavutatud väga suurt edu. Viimase kahe aasta aktiivsed jõupingutused on viinud selleni, et viis seitsmest komisjoni 2016. aasta ettepanekust saavad peatselt vastu võetud. Tänased lisaettepanekud on mõeldud kompromissi leidmiseks kõigi seniste ettepanekute vahel. Täna vastab komisjon Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2018. aasta juunis kõlanud ELi juhtide üleskutsele valmistuda kõigi varjupaigareformide otsustavaks kiirendamiseks.

Täisvarustusega Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Kahe aasta tööle tuginedes soovitab komisjon veelgi tugevdada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning anda sellele vajalik haare, mis oleks kooskõlas Euroopa ühiste raskustega rände ja välispiiride haldamisel. Euroopa piiri- ja rannikuvalve volitused küll laienevad, kuid selle otstarve on liikmesriikide toetamine, mitte nende kohustuste ülevõtmine välispiiri haldamisel ja tagasisaatmistel. Tänane ettepanek sisaldab järgmiseid aspekte.

  • 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus aastaks 2020. Prognoositavate ja asjakohaste vahendite tagamisel saab amet tugineda omaenda töötajatele ja varustusele, nagu laevad, lennukid ja maismaasõidukid.
  • Täitevvolitused. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse töötajad saavad oma tegevuse maksimaalse tulemuslikkuse tagamise eesmärgil täita vastuvõtva liikmesriigi võimu ja kontrolli all täitevvolitusi nõudvaid ülesandeid, nagu isikusamasuse kontrollimine, riiki sisenemise lubamine või sellest keeldumine välispiiril ning isikute kinnipidamine piiril.
  • Tugevam toetus tagasisaatmisega seotud meetmetele. Lisaks ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisele ja rahastamisele on ametil nüüd võimalus toetada tagasisaatmismenetlusi liikmesriikides, tehes näiteks kindlaks riigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud, hankides reisidokumente ja koostades tagasisaatmisotsuseid liikmesriikide ametiasutuste jaoks, kellele jääb vastutus tagasisaatmisotsuste vastuvõtmise eest.
  • Tihedam koostöö kolmandate riikidega. Amet saab – asjaomase riigi eelneval nõusolekul – volitused algatada ühisoperatsioone ja lähetada töötajaid väljaspool ELi asuvatesse riikidesse, mis ei pea olema ELi naaberriigid.
  • Rohkem rahalisi vahendeid. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kavandatava tugevdamise kogukulu aastateks 2019–2020 on 1,3* miljardit eurot. Järgmisel eelarveperioodil 2021–2027 on kavas eraldada kokku 11,3 miljardit eurot.

Tugevdatud varjupaigaamet

Tänase ettepanekuga antakse tulevasele ELi Varjupaigaametile ka vajalikud volitused ning rahalised ja muud vahendid kiire ja tervikliku teenuse osutamiseks liikmesriikidele kogu varjupaigamenetluse käigus. Tänane ettepanek sisaldab järgmiseid aspekte.

  • Täielik operatiivtugi varjupaigamenetlustes. Ameti varjupaigatugirühmad on valmis osutama terviklikke tugiteenuseid, kaasa arvatud kõigis varjupaigamenetluse haldusküsimustes.
  • ELi ühised rändehalduse tugirühmad toetavad liikmesriike vastavalt vajadusele ja taotluse alusel, sealhulgas esmase vastuvõtu punktides ja kontrollitavates keskustes. Tugirühmad koosnevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve, ELi Varjupaigaameti ja Europoli ekspertidest ning nende tööd koordineerib Euroopa Komisjon. Vastuvõtva liikmesriigi juhtimisel suudavad nad täita kõiki saabujate vastuvõtmisega ja kaitset vajavate isikute muudest rändajatest eristamisega seotud ülesandeid ning viia läbi varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi.
  • Rohkem rahalisi vahendeid. Selleks et amet nende täiendavate ülesannetega toime tuleks, kavandab komisjonil aastatel 2019–2020 eelarve suuruseks 321 miljonit eurot ja aastatel 2021–2027 1,25 miljardit eurot.

Tugevam ja tulemuslikum Euroopa tagasisaatmispoliitika

Tagasisaatmisdirektiivi sihipärane läbivaatamine aitab kiirendada tagasisaatmismenetlust, hoida paremini ära varjupaigataotlejate põgenemist ja ebaseaduslikku teisest rännet ning suurendada tegelike tagasisaatmiste määra, järgides seejuures täiel määral põhiõigusi.

  • Uus piirimenetlus. Isikute suhtes, kelle varjupaigataotlus on piirimenetluse käigus tagasi lükatud, kohaldatakse kohe lihtsustatud tagasisaatmismenetlust, kus ei jäeta aega vabatahtlikuks lahkumiseks ja kus on lühendatud edasikaebamise tähtaegu. See tagab tagasisaatmisotsuste kiire vastuvõtmise ja täieliku jõustamise piiril ja kontrollitavates keskustes.
  • Selged menetlused ja eeskirjad kuritarvituste ärahoidmiseks. Viivituste ärahoidmiseks tuleb tagasisaatmisotsus väljastada koos otsusega seadusliku riigisviibimise lõpetamise kohta või vahetult pärast seda. Tagasisaatmisotsuste edasikaebamise suhtes kehtib kuni viiepäevane ühine tähtaeg varjupaigataotlejatele, kelle taotlus on tagasi lükatud. Ühtlasi kehtestatakse tagasisaatmismenetluse subjektile kohustus teha koostööd, sh isikusamasuse kontrollimiseks ja reisidokumentide saamiseks.
  • Tõhus vabatahtlik tagasipöördumine. Vabatahtlike tagasipöördumiste soodustamiseks ning rahalise ja praktilise toetuse tõhustamiseks peavad liikmesriigid välja töötama vabatahtliku tagasipöördumise programmid. Samal ajal on liikmesriikidel võimalus lühendada vabatahtliku lahkumise tähtaega, et hoida näiteks ära põgenemist.
  • Selged kinnipidamisnormid. Üks teguritest kinnipidamise põhjendatuse üle otsustamisel on põgenemisohu olemasolu. Ühtsed põgenemisohu kindlaksmääramise kriteeriumid aitavad kinnipidamist tagasisaatmismenetluste käigus tõhusamalt rakendada, austades seejuures täiel määral inimeste põhiõigusi. Võttes arvesse seda, kui palju aega on vaja tagasisaatmise edukaks korraldamiseks, ja juhul, kui kinnipidamiseks alust andvad tingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid kehtestama vähemalt kolmekuulise esialgse kinnipidamisperioodi. Lisaks on liikmesriikidel nüüd võimalik kinni pidada tagasisaatmisele kuuluvaid isikuid, kes ohustavad avalikku korda või riigi julgeolekut.

Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse jõuda

Kaitset vajavatele inimestele korrakohaste seaduslike rändevõimaluste pakkumine ning atraktiivsete võimaluste loomine vajadustel põhineva töörände jaoks on tasakaalustatud ja laiahaardelise rändepoliitika alustala. Komisjon on esitanud turvalise ja seadusliku rände täiustamiseks juba mitu algatust ja ettepanekut, mis tuleks liikmesriikidel nüüd kiiresti rakendada.

  • ELi uus sinine kaart. Nõukogu peaks heaks kiitma ELi uue sinise kaardi kava, mida komisjon tutvustas juba aastal 2016, et kutsuda Euroopa Liitu kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ja parandada ELi majanduse konkurentsivõimet.
  • Ümberasustamine. Liikmesriigid peaksid kiiremini täitma oma kohustuse asustada 2019. aasta oktoobriks ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat isikut. Selleks et jõupingutused oleksid pikemas perspektiivis täielikult kooskõlastatud, tuleks saavutada kokkulepe komisjoni 2016. aasta ettepaneku üle liidu ümberasustamisraamistiku kohta.
  • Tihedam koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas seadusliku rände katseprojektide käivitamine asjaomastes Aafrika riikides enne 2018. aasta lõppu, võib parandada üldist koostööd rände haldamisel.

Taust

Alates president Junckeri 2014. aasta juulis avaldatud poliitilistest suunistest kuni äsjase, 12. septembril 2018 peetud kõneni olukorrast Euroopa Liidus on piirihaldus ja ränne olnud alati üks Junckeri komisjoni ametiaja poliitilisi prioriteete.

Märgatavat edu on saavutatud 2015. aasta Euroopa rände tegevuskava raames, mis on andnud Euroopa Liidule vahendid rände paremaks haldamiseks keskmises ja pikas perspektiivis ning mis hõlmab ebaseadusliku rände, piirihalduse, varjupaiga ja seadusliku rände valdkondi.

Komisjoni töö rände tegevuskava raames lõpeb täna kolme uue ettepanekuga, mille eesmärk on tagada rändehalduses üldine Euroopa lähenemisviis solidaarsuse ja vastutustunde vaimus ning järgida Euroopa Ülemkogu juunikuiseid järeldusi.

Lisateave

Euroopa Liidu olukord 2018 – veebisait

Täisvarustusega Euroopa piiri- ja rannikuvalve – küsimused ja vastused

Tugevdatud varjupaigaamet – küsimused ja vastused

Rangem tagasisaatmispoliitika – küsimused ja vastused

Teabelehed, õigusaktid ja muud allpool loetletud tarvilikud dokumendid on kättesaadavad siin.

Teabelehed
Tugevam ja täisvarustusega Euroopa piiri- ja rannikuvalve
Tugevdatud Euroopa Liidu Varjupaigaamet
Tugevam ja tulemuslikum tagasisaatmispoliitika
Rohkem võimalusi turvaliselt ja seaduslikult Euroopasse pääsemiseks

Õigusaktid
Määrus: Euroopa piiri- ja rannikuvalve
 - Lisad
 - Euroopa piiride valvamise süsteemi hindamisaruanne

Määrus: Euroopa Liidu Varjupaigaamet (muudetud ettepanek)
Direktiiv: Liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühised nõuded ja kord (uuesti sõnastatud)
 - Lisad
Teatis: Seadusliku Euroopasse sisenemise parem korraldamine

* Ajakohastatud 1.9.2018 kl 10.31.

 

IP/18/5712

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar