Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Eurooopa Liidu olukord 2018: komisjon avaldas kava finantsstruktuuri tõhustamiseks, et toetada väljaspool ELi tehtavaid investeeringuid.

Brüssel, 12. september 2018

Euroopa Komisjon tutvustas meetmeid, mille eesmärk on tõhustada juhtimismudelit ja tihendada koostööd arenguvaldkonna mitmepoolsete ja riiklike osalejate vahel.

 

tekstiriba:

 

12. septembril 2018 esitas president Jean-Claude Juncker oma iga-aastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus ettepaneku luua uus Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise vahend, et suunata investeeringud sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse: kutseoskuste arendamisse ja töökohtade loomisse. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõhustada juhtimismudelit ja tihendada koostööd arenguvaldkonna mitmepoolsete ja riiklike osalejate vahel. Euroopa Komisjon tutvustab täna mitut viisi, kuidas lahendada investeeringutega seotud probleeme ja kasutada investeeringutega seotud võimalusi Aafrikas, ELi naabruses ja kogu maailmas laiemalt. Need hõlmavad arenguvaldkonna mitmepoolsete ja riiklike osalejate ühisalgatusi ning Euroopa finantsstruktuuri tugevdamist, et saavutada uuele kavandatud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile seatud eesmärgid.

President Jean-Claude Juncker ütles: „Euroopa Liidu tegevus väljaspool ELi tehtavate investeeringute toetamisel on olnud muljetavaldav. Siiski võiksime saavutada palju rohkem, kui töötaksime tõhusamalt ja koostöö oleks tihedam. Eesmärkide saavutamiseks ei vaja me mitte uusi institutsioone või töörühmi, vaid peame tarku otsuseid kiiresti vastu võtma, toetudes olemasolevatele struktuuridele ja meie partneritele. Komisjon on valmis täitma oma rolli ja näitama kätte õige suuna. Paljud investeeringutega seotud probleemid Aafrikas, ELi naabruses ja kogu maailmas ootavad lahendamist ning investeeringutega seotud võimalused kasutamist.“

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen märkis: „Peame suurendama ELi välistegevuse rahalisi võimalusi. Põhimõte on iseenesest lihtne. Euroopa investeerimiskava uuendusliku mudeliga mitmekordistame olemasolevaid vahendeid, koondades ELi eelarvest ning EIP-lt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt, liikmesriikide arengupankadelt ja erasektorilt saadavad rahalised vahendid. See võimaldab meil investeerida rohkem programmidesse, mille kaudu toetatakse majanduskasvu, töökohtade loomist ja majanduse arengut ning tegeletakse rände algpõhjustega meie naabruskonnas, Aafrikas ja mujal.“

Rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica sõnas: „Avaliku ja erasektori investeeringute tegemise hõlbustamine Aafrikas, naaberriikides ja muudes partnerriikides kõikjal maailmas on väga oluline, et ka majandusliku ja poliitilise ebakindluse olukorras tagataks kestlik areng, edendataks stabiilsust ja leitaks lahendusi üleilmsetele probleemidele. Hiljuti loodud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kaudu on komisjonil kavas saavutada selles valdkonnas kõrgeid eesmärke. Olen veendunud, et täna tutvustatud struktuuri rakendamine on lühikeses perspektiivis parim ja tõhusaim viis meie ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks.“

Dubleerimise vältimine tihedama koostöö abil

Komisjon on leidnud võimalusi tihendada koostööd Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ning arenguvaldkonna riiklike ja piirkondlike osalejate vahel, et kasutada nende kogemusi ja oskusteavet, kuid säilitada turul siiski mitmekesisus. Üks selline näide on Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistik, mis juba toimib ning milles Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank osalevad partneritena koos komisjoni, Euroopa Nõukogu Arengupanga ja mitme kahepoolse rahastajaga. Sellist mudelit võiks kasutada ka muudes valdkondades. Uute struktuuride loomise asemel tuleks kasutada juba olemasolevaid ning keskenduda koostoimele ja koostöö tõhustamisele. Seda saab teha näiteks koostöös osalevate finantsasutuste piirkondliku ja valdkondliku spetsialiseerumise või ühisalgatuste kaudu.

Tegevuse tõhustamine Euroopa tugevdatud finantsstruktuuri toel

Selleks, et EL saavutaks oma välispoliitilised eesmärgid ning maksumaksja raha kasutataks sihipäraselt, on komisjon valmis tõhustama poliitilist juhtimist ja järelevalvet nende otsuste puhul, milles käsitletakse välisinvesteeringutele ELi eelarvest tagatise andmist, ilma, et komisjon võtaks endale arengupanga ülesandeid. Lisaks teeb komisjon ettepaneku parandada eelnevat koordineerimist liikmesriikidega, et rääkida rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide juhtimisstruktuurides ühel häälel ja saavutada paremini ELi arenguabi eesmärke. Pikemas perspektiivis võib see sillutada teed ühishääletuse suunas ELi kõigi liikmesriikide nimel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga direktorite nõukogus.

Lisaks peaks EL looma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisel välisinvesteeringute platvormi, et koondada kokku kõik ELi eelarvest rahastatavad välisinvesteeringute programmid ja vahendid. Komisjon ja liikmesriigid seaksid valdkondlikud ja geograafilised prioriteedid ning koostaksid koos sõltumatute ekspertidega programmide ja projektikavade riskihindamise. Euroopa Investeerimispangal, kes on ELi investeerimispartner, ja muudel arenguvaldkonna rahastamisasutustel oleks nende asjakohasest oskusteabest lähtuvalt otsene juurdepääs ELi tagatisele, et pakkuda kohapeal suurimat lisaväärtust. Komisjoni ülesandeks oleks kontrollida projekti vastavust poliitilistele eesmärkidele ja ELi tagatise kasutamist, kuid tal ei oleks mingeid pangandustegevusega seotud kohustusi.

Edasised sammud

Komisjon korraldab 2018. aasta oktoobris kõigi asjaomaste osalejate, sh liikmesriikide, arenguvaldkonna rahastamisasutuste ja muude sidusrühmade kohtumise, et käivitada kõik täna tutvustatud meetmed võimalikult kiiresti. See ei piira käimasolevaid läbirääkimisi seoses tulevase naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga, mille loomiseks esitas komisjon ettepaneku 2018. aasta juunis ja millele on kavas eraldada ELi eelarvest 89,2 miljardit eurot. Toetudes kolmele „vaalale“ (piirkondlik ja valdkondlik spetsialiseerumine ning kiire reageerimine), aitab rahastamisvahend kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele sellistes valdkondades nagu inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, kliimamuutused, ränne ja konfliktide ennetamine. Ettepaneku eesmärk on leida konkreetse olukorra jaoks sobivaim rahastamisvõimalus – toetus, rahastamisvahend, finantstagatis või nende kombinatsioon. Ettepanekus on arvesse võetud välisinvesteeringute kava ülesehitust, sellega laiendatakse Euroopa Kestliku Arengu Fondi tegevust ja luuakse uus välistegevuse tagatis, mille maht on kuni 60 miljardit eurot. Praegu arutavad seda ettepanekut Euroopa Parlament ja liikmesriigid nõukogus.

Taustteave

Selleks et tulla toime meid ümbritseva maailma üha keerulisemate probleemidega alates rändest ja konfliktidest kuni kliimamuutuste ja demograafiliste väljakutseteni, tuleb arenguvaldkonna rahastamisel kombineerida nii avalikust kui ka erasektorist pärit rahastamisallikaid. EL peab kohandama oma praegust mudelit, et suurendada selle tulemuslikkust muutuvas maailmas.

Selleks et aidata suurendada investeeringuid Aafrikas asuvates partnerriikides ja Euroopa naaberriikides, käivitati 2016. aastal Euroopa välisinvesteeringute kava. Kava toel soovitakse panustada ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisse ning võtta kasutusele ja suurendada avaliku ja erasektori jätkusuutlikke investeeringuid, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja luua töökohti. Kavaga seotud rahastamisvahendi – Euroopa Kestliku Arengu Fondi – puhul võetakse arvesse kogemusi seoses Junckeri eduka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga, andes ELi eelarvest 4,1 miljardi euro ulatuses tagatisi erainvestorite innovatiivsetele ja suure riskiga projektidele. Koos ühtse investeerimisprogrammi raames antava 75 miljoni euro suuruse tagatisega võiks välisinvesteeringute kava aidata luua 800 000 töökohta.

Esimesed välisinvesteeringute kavaga seotud tulemused on juba saavutatud. 10. juulil 2018 kiitis EL heaks finantstagatiste programmide paketi, mille maht on ligikaudu 800 miljonit eurot. See aitab võimendada Aafrikasse ja ELi naaberriikidesse tehtavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, mille maht on praegu hinnanguliselt 8–9 miljardit eurot ning mis peaks 2020. aastaks kasvama 44 miljardi euroni. Koos liikmesriikide panusega ja muudest allikatest pärit vahenditega võib investeeringute summa kava toel kahekordistuda ja jõuda 88 miljardi euroni.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et ELi järgmises pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 tuleks välistegevuse eelarvet suurendada 123 miljardi euroni, selle ülesehitust tunduvalt lihtsustada ning muuta see palju paindlikumaks ja tõhusamaks, et üleilmsetele probleemidele paremini reageerida.

Lisateave

Teabekiri: 2018. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus. Finantsstruktuuri tõhustamine, et toetada investeeringuid väljaspool ELi Korduma kippuvad küsimused

Teatis: „Konkurentsivõimelisem ja tõhusam finantsstruktuur, et toetada investeeringuid väljaspool Euroopa Liitu

Teatis: „Uus Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise vahend

Välisinvesteeringute kava veebisait

Pressiteade (11. juuli 2018): Välisinvesteeringute kava: esimesed projektid Aafrikas ja naaberriikides

Pressiteade (14. juuni 2018): ELi eelarve: ELi rolli tugevdamine rahvusvahelisel tasandil

President Junckeri 2018. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

IP/18/5703

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar