Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord 2018: EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil – Euroopa Komisjon teeb ettepaneku muuta otsuste tegemine ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas tõhusamaks

Brüssel, 12. september 2018

.

banner

Oma 12. septembril 2018 peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus sõnas president Jean-Claude Juncker:  „Me peame suurendama oma võimet rääkida välispoliitika küsimustes ühel häälel. Sellepärast teeb komisjon täna ettepaneku minna meie välissuhete teatavates valdkondades üle kvalifitseeritud häälteenamusele. Mitte kõigis, ainult teatavates valdkondades, nagu inimõigustega seotud probleemid ja tsiviilmissioonid. See on kehtivatele aluslepingutele tuginedes võimalik ja ma leian, et on tulnud aeg kasutada Lissaboni lepingu unarule jäänud aaret – sillaklauslit, mis annab meile võimaluse minna üle kvalifitseeritud häälteenamusele."

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepanekud selle kohta, kuidas Euroopa Liit suudaks võtta maailmaareenil suurema rolli ja seda tõhusamalt täita. Eeskätt tegi president Juncker ettepaneku, et liikmesriigid kasutaksid kehtivaid ELi õigusnorme, et hakata teatavates ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkondades tegema otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälselt. See võimaldaks ELil saada rahvusvahelisel tasandil tugevamaks tegijaks, kes suudab paremini juhtida üleilmseid sündmusi ja võtta vastutuse rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest.

Komisjon on välja valinud kolm valdkonda, kus see on võimalik tagamaks, et EL saab oma väärtusi maailmaareenil paremini edendada, oma huve kaitsta ja kiiresti otsuseid teha, selleks et: 1) reageerida ühiselt inimõiguste rikkumistele, 2) kohaldada tõhusaid sanktsioone ning 3) käivitada ja juhtida tsiviilmissioone julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Aluslepingute võimaluste ärakasutamine

Aluslepinguid järk-järgult muutes on liikmesriigid aegamööda üha enamates valdkondades võtnud kasutusele kvalifitseeritud häälteenamuse. Ent aluslepingu kehtivaid sätteid, mis võimaldavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes suuremat paindlikkust, ei ole eriti kasutatud. See käib Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 31 lõigete 2 ja 3 kohta, milles sätestatud ulatuslikud võimalused on siiani kõrvalejäetud. Tänases keerukas ja vastuolude küüsis olevas maailmas, kus kõik on omavahel ühendatud, on kätte jõudnud aeg võtta need olemasolevad vahendid kasutusele, et ELil oleks võimalik kaitsta oma kodanikke, edendada ühiseid huvisid ning tagada stabiilsus oma naabruses ja kaugemal.

Kuigi ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud, esineb siiski olukordi, kus ühehäälsuse nõue on tulemuslikku otsuste tegemist pärssinud ning takistanud ELi kiiresti ja jõuliselt tegutsemast. Seepärast on Euroopa Komisjon välja valinud konkreetsed valdkonnad, kus saaks ELi tegutsemisvõimet oluliselt parandada. Euroopa Komisjon toob täna esitatud teatises välja juhud, kus nõukogu saaks ära kasutada kehtivate aluslepingutega ettenähtud võimalusi, selleks et kvalifitseeritud häälteenamusega otsuste tegemist rohkem rakendada, säilitades ELis samal ajal konsensust loova toimimisviisi. Tõhusam otsuste tegemine välispoliitikas on veelgi olulisem, kui pidada silmas Euroopa Liidu võimalikku laienemist tulevikus.

Konkreetsemalt teeb Euroopa Komisjon riigijuhtidele ettepaneku leppida Sibiu tippkohtumisel 9. mail 2019 kokku selles, et kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala laiendatakse ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, kasutades ELi lepingu artikli 31 lõiget 3 (nn sillaklausel), mille kohaselt võib Euroopa Ülemkogu ühehäälselt vastu võtta otsuse, mis näeb ette, et teatavates ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Need küsimused on:

  1. rahvusvahelistel foorumitel esitatavad seisukohavõtud inimõigustega seotud küsimustes;
  2. otsused sanktsioonide kehtestamiseks;
  3. otsused ühise välis- ja julgeolekupoliitika tsiviilmissioonide kohta.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine muudab liidu tugevamaks ja aitab luua konsensust

Kogemused, mis on saadud teistes valdkondades, kus kvalifitseeritud häälteenamust juba kasutatakse – eeskätt ELi kaubanduspoliitikas –, on näidanud, et see mitte ainult ei muuda ELi maailmaareenil tugevamaks tegijaks, vaid toob kaasa ka otsuste suurema tõhususe. Kui liikmesriigid peavad arvestama võimalusega, et otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, on see võimas stiimul, mis sunnib neid konsensuse otsimise ja ühtsuse saavutamise nimel rohkem pingutama. Samuti tähendab konsensus suuremat omalust tehtud otsuste suhtes.

Pealegi on aluslepingus sätestatud tagatised, mis on spetsiaalselt mõeldud liikmesriikide põhihuvide ja õiguste kaitseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas: sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsused on kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamisalast välistatud (ELi lepingu artikli 31 lõige 4). Lisaks on ELi lepingu artikli 31 lõikega 2 ette nähtud nn hädapidur, mis võimaldab liikmesriigil olla „liikmesriigi poliitikaga seotud eluliselt tähtsatel ja esitatud põhjustel [...] kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise vastu“.

 

Taust

Järgmistes poliitikavaldkondades tehakse otsused endiselt läbivalt ühehäälselt: maksud, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, uute riikide ühinemine ELiga, politsei operatiivkoostöö ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kuigi aluslepingutega on ette nähtud võimalused muuta otsuste tegemist paindlikumaks.

Euroopa Liidu lepingus on sätestatud võimalus hakata praegu kehtiva üldise ühehäälsuse nõude asemel võtma ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. ELi lepingu artikli 31 lõikes 2 on juba sätestatud, et nõukogu võib teatavatel kindlaksmääratud juhtudel teha otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Spetsiaalselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks mõeldud nn sillaklausel ELi lepingu artikli 31 lõikes 3 annab Euroopa Ülemkogule õiguse laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustele, kui liikmesriigid selles ühehäälselt kokku lepivad. Mõlemad aluslepingu sätted tuginevad veendumusele, et tõhusa, õigeaegset reageerimist võimaldava ja usaldusväärse ühise välis- ja julgeolekupoliitika tagamiseks võib olla vajalik ühehäälsuse nõude järkjärguline leevendamine vähemalt teatavates valdkondades.

Rooma lepingu 60. aastapäeva tähistamiseks 2017. aastal vastuvõetud Rooma deklaratsioonis on tõdetud, et praegu on olulisem kui kunagi varem, et EL püsiks tugev. Selleks et liidust saaks maailmaareenil tugevam tegija, soovitas president Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorras Euroopa Liidus, et „liikmesriigid mõtleksid järele, millised välispoliitilised otsused võiks viia ühehäälse otsustamise alt kvalifitseeritud häälteenamuse alla“, et ELi tegevust rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks muuta. Sel eesmärgil esitasid ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron 2018. aasta juunis Mesebergi deklaratsioonis üleskutse „otsida uusi viise, kuidas muuta ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsustusprotsessi kiiremaks ja tulemuslikumaks“ ning „uurida ELi poliitikat puudutavaid häälteenamusega otsuseid käsitleva laiema arutelu raames võimalusi häälteenamusega otsuste tegemiseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas“.

 

Lisateave:

TEABELEHT: Otsuste vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega: vahend, mis muudab Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika tõhusamaks

Euroopa Komisjoni teatis „Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil – tõhusam otsuste tegemine ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas“

President Junckeri kõne Euroopa Liidu olukorrast 2018. aastal

 

LISA: Euroopa Liidu lepingu artikkel 31

1. Käesoleva peatüki (2. PEATÜKK – ERISÄTTED ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOHTA) alusel vastu võetavad otsused teevad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ühehäälselt, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Seadusandlike aktide vastuvõtmine on välistatud.

Hääletamisest hoiduv nõukogu liige võib põhjendada oma käitumist, tehes käesoleva lõigu alusel ametliku avalduse. Sel juhul ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud otsust kohaldama, kuid ta aktsepteerib, et otsus seob liitu. Vastastikuse solidaarsuse vaimus hoidub asjaomane liikmesriik igasugusest meetmest, mis võiks sattuda vastuollu sellel otsusel põhineva liidu meetmega või takistada seda; teised liikmesriigid austavad tema seisukohta. Kui sel viisil hääletamisest hoidumist põhjendanud nõukogu liikmed esindavad vähemalt üht kolmandikku liikmesriikidest, kes moodustavad vähemalt ühe kolmandiku liidu elanikest, siis otsust vastu ei võeta.

2. Erandina lõike 1 sätteist teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega:

- kui ta artikli 22 lõikes 1 osutatud Euroopa Ülemkogu otsuse põhjal, mis käsitleb liidu strateegilisi huve ja eesmärke, võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratlevaid otsuseid;

- kui ta võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratleva otsuse ettepaneku põhjal, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on esitanud Euroopa Ülemkogu taotlusel, mis tuleneb ülemkogu või kõrge esindaja enda algatusest;

- kui ta võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratleva otsuse;

- kui ta artikli 33 alusel nimetab eriesindaja.

Kui nõukogu liige teatab, et ta kavatseb liikmesriigi poliitikaga seotud eluliselt tähtsatel ja esitatud põhjustel olla kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise vastu, siis küsimust hääletusele ei panda. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsib tihedas koostöös asjassepuutuva liikmesriigiga sellele vastuvõetavat lahendust. Kui tal see ei õnnestu, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega taotleda, et küsimus suunataks ühehäälse otsuse tegemiseks Euroopa Ülemkogusse.

3. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu võtta otsuse, mis näeb ette, et muudel kui lõikes 2 osutatud juhtudel teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

5. Menetlusküsimuste puhul teeb nõukogu otsuse oma liikmete häälteenamusega.

IP/18/5683

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar