Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Kreeka: majanduslik kohandamisprogramm on lõppenud, algab uus etapp

Brüssel, 20. august 2018

Kreeka on viinud edukalt lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kolmeaastase majandusliku kohandamisprogrammi, nii et tema koht euroala ja Euroopa Liidu südames on kindlustatud.

Programmi edukas lõpuleviimine annab tunnistust Kreeka rahva jõupingutustest, riigi pühendumisest reformide elluviimisele ja tema Euroopa partnerite solidaarsusest.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Majandusliku kohandamisprogrammi lõpuleviimine on tähtis hetk nii Kreeka kui ka Euroopa jaoks. Euroopa partnerid on näidanud üles solidaarsust ja Kreeka rahvas on trotsinud kõiki raskusi neile omase vapruse ja kindlameelsusega. Olen alati võidelnud selle eest, et Kreeka jääks Euroopa südamesse. Nüüd, kus Kreeka rahvas on pööramas uut lehekülge oma kirevas ajaloos, võivad nad minule kui liitlasele, partnerile ja sõbrale alati kindlad olla.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Majandusliku kohandamisprogrammi lõpuleviimine on hea uudis nii Kreeka kui ka euroala jaoks. Kreeka ja tema rahva jaoks on see kaheksa piinarikka aasta järel uue ajajärgu algus. Euroala jaoks on olemuslikule kriisile sellega joon alla tõmmatud. Kreeka ulatuslikud reformid on pannud aluse jätkusuutlikule taastumisele. Seda tuleb hoida ja säilitada, et Kreeka rahvas saaks nautida oma töö ja vaeva vilju. Euroopa jääb Kreekat toetama ka edaspidi.

Kreeka on selle kohandamisprogrammi raames saanud 61,9 miljardi euro väärtuses laene põhjaliku ja pretsedenditu reformipaketi elluviimiseks. Majanduslik kohandamisprogramm võimaldas koordineeritult lahendada pikaajalisi ja sügavaid struktuurseid probleeme, mis süvendasid Kreekas majanduskriisi.

Kreeka on võtnud meetmeid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, vähendades valitsemissektori eelarve märkimisväärset puudujääki, nii et 2017. aastaks jõudis see ülejääki, mis peaks prognooside kohaselt püsima. Neil reformi- ja konsolideerimismeetmetel on ajapikku kumulatiivne mõju ning seega soodustavad need eelarve jätkusuutlikkust ka pärast programmi lõppemist.

Finantssektori seisund on nüüd märksa parem tänu edukatele rekapitaliseerimistehingutele, pankade juhtimise ümberkujundamisele ja viivislaenude vähendamise strateegia elluviimisele. Seda seisundit tuleb säilitada.

Avalik haldus on muutunud tulemuslikumaks ja tõhusamaks, muu hulgas tänu sellele, et kasutusele on võetud uued avaliku sektori töötajate ametisse nimetamise, hindamise ja mobiilsuse eeskirjad; lisaks on loodud avaliku sektori tulude sõltumatu asutus ja võetud meetmeid, et muuta kohtusüsteem tõhusamaks.

Lisaks on kehtestatud kaalukaid struktuurimeetmeid Kreeka ettevõtluskeskkonna ja konkurentsivõime parandamiseks, et muuta Kreeka investeeringutele atraktiivsemaks ja anda praegustele ettevõtjatele võimalus laieneda, teha uuendusi ja luua töökohti, ning jätkusuutlike ja universaalsete pensioni-, tervishoiu- ja sotsiaaltoetuste süsteemide, sealhulgas garanteeritud miinimumsissetuleku süsteemi loomiseks.

Kokkuvõttes on need reformid pannud aluse jätkusuutlikule taastumisele, luues lähiaastateks põhitingimused püsivale majanduskasvule, töökohtade loomisele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele.

Majandusnäitajate paranemine kinnitab, et ehkki töö on veel pooleli, annavad senised jõupingutused juba käegakatsutavaid tulemusi, seades korda riigi rahanduse, vähendades tööpuudust ja kindlustades taas majanduskasvu. Majanduskasv jõudis 2010. aasta –5,5%lt 2017. aastaks 1,4%le ning peaks 2018. ja 2019. aastal püsima ligikaudu 2% juures. Eelarveseisund paranes 2009. aasta 15,1% hiigelpuudujäägist 2017. aastal 0,8% ülejäägini (mis tähendab kohandamisprogrammi mõistes 4,2% esmast eelarveülejääki). Ehkki töötuse tase püsib lubamatult kõrge, vähenes see Kreeka statistikaameti hiljuti avaldatud andmete kohaselt 2018. aasta mais 19,5%le, langedes alates 2011. aasta septembrist esmakordselt alla 20% piiri.

Programmi lõpuleviimine märgib Kreeka jaoks ühe etapi lõppu ja uue algust. Tarvis on jätkuvalt ja igakülgselt tegeleda kriisiaastatest pärit sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega. Selleks on vaja, et Kreeka ametiasutused säilitaksid vastutuse reformide eest ja tagaksid nende elluviimise jätkamise vastavalt 22. juunil 2018 toimunud eurorühma kohtumisel võetud kohustustele. See on väga oluline, et süvendada turu usaldusväärsust ja elavdada Kreeka majandust, seda eelkõige vahetult pärast programmi lõppu.

Kreeka lõimitakse täielikult majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsessi, mis aitab tagada, et riik ja rahvas saavad viimaste aastate jõupingutustest igakülgset kasu. Programmijärgsel perioodil jälgitakse programmi raames kokkulepitud reformide lõpuleviimist, teostamist ja jätkamist tõhustatud järelevalveraamistiku kaudu.

Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus jätkab Kreeka ametiasutuste palvel nende toetamist majanduskasvu soodustavate reformide väljatöötamisel ja elluviimisel.

 

Taust

Kreeka on saanud oma Euroopa partneritelt finantsabi alates 2010. aastast. Kreeka ametiasutused taotlesid 8. juulil 2015 ESMi raames uut majanduslikku kohandamisprogrammi. Euroopa Komisjon kirjutas 20. augustil 2015 ESMi nimel alla vastastikuse mõistmise memorandumile kolmeaastase kohandamisprogrammi kohta.

23. juunil 2018 kinnitas eurorühm, et kõik kohandamisprogrammi neljanda ja viimase läbivaatamise kohased meetmed on võetud. Ühtlasi jõudis eurorühm kokkuleppele tugevas võlameetmete paketis, mis lisandub kehtivatele lühiajalistele meetmetele, et tagada pikas perspektiivis Kreeka võla jätkusuutlikkus. 6. augustil 2018 kiitis ESM heaks finantsabi viimase, 15 miljardi euro suuruse väljamakse.

Alates 2010. aastast on Kreeka saanud kokku 288,7 miljardit eurot laene. See sisaldab 256,6 miljardit eurot Euroopa partneritelt ja 32,1 miljardit eurot Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF).

2015. aasta juulis algatas komisjon kava „Tööhõive ja majanduskasvu uus start Kreekas“, et aidata Kreekal kasutada ELi vahendeid võimalikult hästi, stabiliseerida seeläbi majandust ning edendada tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid. Kava alusel vastu võetud erakorraliste meetmete tulemusena on Kreeka nüüd üks tublimaid ELi vahendite kasutajaid. Aastatel 2014–2020 on Kreeka ELi vahendite suurest reservist juba saanud peaaegu 16 miljardit eurot. See on rohkem kui 9% Kreeka 2017. aasta sisemajanduse koguproduktist.

Ka Junckeri kavasse kuuluvas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis (EFSI) on Kreeka oma SKPd arvestades üks suurimaid abisaajaid. EFSI kavatseb eraldada nüüd investeeringute kujul tublisti üle 10 miljardi euro, et toetada enam kui 20 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat Kreekas.

Lisateave

Teabelehed – Uus peatükk Kreeka jaoks

Eurorühma 22. juuni 2018. aasta avaldus

Voldik: Tööhõive ja majanduskasvu uus start Kreekas – kolm aastat hiljem

Täiendav taustteave ELi finantsabi kohta Kreekale

Pressiteade – Komisjon toetab Kreekas programmijärgse raamistiku kehtestamise kaudu olukorra normaliseerimist

IP/18/5002

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar