Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Monopolidevastane võitlus: komisjon määrab Google'ile 4.34 miljardi eurose trahvi seoses Androidiga mobiilseadmeid puudutava ebaseadusliku tegevusega, mille eesmärk oli tugevdada Google'i otsingumootori turgu valitsevat seisundit

Brüssel, 18. juuli 2018

Euroopa Komisjon määras Google'ile ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest 4.34 miljardi eurose trahvi. Google on alates 2011. aastast kehtestanud Androidi seadmete tootjatele ja mobiilsideoperaatoritele ebaseaduslikke piiranguid, et kindlustada valitsevat seisundit, mis tal on üldiste internetiotsingute turul.

Google peab sellise käitumise lõpetama 90 päeva jooksul või tasuma karistusmakseid, mille maht on kuni 5% Google'i emaettevõtja Alphabeti keskmisest päevasest üleilmsest käibest.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager sõnas: „Mobiilse interneti arvele langeb tänapäeval rohkem kui pool üleilmsest internetiliiklusest. See on muutnud miljonite eurooplaste elusid. Käesoleva juhtumi keskmes on kolme liiki piirangud, mille Google on kehtestanud Androidi seadmete tootjatele ja võrguoperaatoritele, et tagada, et andmeliiklus toimub Androidi seadmetes Google'i otsingumootori kaudu. Google on sel moel kasutanud Androidi oma otsingumootori valitseva seisundi kindlustamiseks. Sellise käitumisega on võetud konkurentidelt ära võimalus tegeleda innovatsiooniga ja konkureerida võrdsetel alustel. Euroopa tarbijad on jäetud olulises mobiilside valdkonnas ilma tõhusa konkurentsiga kaasnevatest eelistest. See on ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslik.“

Eelkõige on Google

  • nõudnud, et tootjad eelpaigaldaksid Google'i äpipoe (Google Play Store) litsentsi saamiseks Google'i otsingu- ja brauserirakendused (Google Search ja Chrome);
  • teinud makseid teatavatele suurtele tootjatele ja mobiilsideoperaatoritele, tingimusel et nad eelpaigaldavad oma seadmetesse üksnes Google'i otsingurakenduse, ja
  • takistanud kõigil tootjatel, kes soovisid Google'i rakendusi eelpaigaldada, selliste nutiseadmete müümist, mis kasutavad alternatiivseid Androidi versioone, mida Google ei ole heaks kiitnud.

Google'i strateegia ja komisjoni uurimise ulatus

Suurem osa Google'i tulust tuleb Google'i otsingumootorist, mis on tema põhitoode. Ettevõte sai juba varakult aru, et üleminek lauaarvutitelt mobiilsele internetile, mis algas 2000. aastate keskel, kujutab endast Google'i otsingumootori jaoks pöördelist muutust. Sellest tulenevalt töötas Google välja strateegia ülemineku mõju prognoosimiseks ja tagamaks, et kasutajad jätkavad Google'i otsingumootori kasutamist ka oma mobiilseadmetes.

2005. aastal ostis Google mobiilseadmete opsüsteemi Android algse arendaja ja on sellest ajast ise Androidi arendamisega tegelenud. Praegu kasutab Androidi ligikaudu 80% nutiseadmetest Euroopas ja kogu maailmas.

Kui Google töötab välja Androidi uue versiooni, avaldab ta veebis selle lähtekoodi. See võimaldab muudel tootjatel koodi alla laadida ja seda muuta, et luua alternatiivseid Androidi versioone. Vaba juurdepääsuga Androidi lähtekood hõlmab nutiseadmete opsüsteemi põhiomadusi, kuid mitte Google'i Androidi rakendusi ja teenuseid. Seadmete tootjad, kes soovivad saada endale Google'i Androidi rakendusi ja teenuseid, peavad sõlmima Google'iga lepingu, mille raames kehtestab Google mitu piirangut. Google sõlmis lepingud ka teatavate suurte mobiilsideoperaatoritega ja kehtestas ka nende suhtes mõned piirangud. Ka mobiilsideoperaatorid võivad otsustada, millised rakendused ja teenused on lõppkasutajatele müüdavatesse seadmetesse paigaldatud.

Komisjoni otsus puudutab kolme spetsiifilist liiki lepingutingimusi, mille Google on seadmete tootjatele ja mobiilsideoperaatoritele kehtestanud. Need on võimaldanud Google'il kasutada Androidi oma otsingumootori valitseva seisundi kindlustamiseks. Teisiti öeldes ei seata komisjoni otsuses kahtluse alla avakoodmudelit või opsüsteemi Android.

Google'i turgu valitsev seisund

Komisjoni otsuses järeldatakse, et Google'il on valitsev seisund üldise internetiotsingu teenuste, litsentsitavate nutiseadme opsüsteemide ja mobiilseadmete opsüsteemi Android äpipoodide turul.

Üldised otsinguteenused

Google'il on üldise internetiotsingu turgudel kõigis 31 Euroopa Majanduspiirkonna riigis valitsev seisund. Tema turuosa on enamikus Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides üle 90%. Nendele turgudele sisenemise tõkked on suured. Seda järeldati ka 2017. aasta otsuses Google'i hinnavõrdlusteenuse kohta.

Litsentsitavad nutiseadme opsüsteemid

Android on litsentsitav nutiseadme opsüsteem. See tähendab, et muud nutiseadmete tootjad saavad osta Androidi litsentsi ja seda oma seadmetes kasutada.

Androidi üle omatava kontrolli kaudu on Google'il litsentsitavate nutiseadme opsüsteemide turul maailmas (v.a Hiinas) valitsev seisund. Tema turuosa on üle 95%. Turule sisenemise tõkked on suured osaliselt võrguefekti tõttu: mida rohkem kasutajaid teatavat nutiseadme opsüsteemi kasutab, seda rohkem arendajaid loob sellele opsüsteemile rakendusi, mis omakorda meelitab ligi uusi kasutajaid. Lisaks on eduka litsentsitava nutiseadme opsüsteemi väljatöötamiseks vaja märkimisväärseid ressursse.

Android kui litsentsitav opsüsteem erineb opsüsteemidest, mida kasutavad üksnes nende endi vertikaalselt integreeritud arendajad (nagu Apple'i iOS või Blackberry). Need ei ole osa samast turust, sest muude seadmete tootjad ei saa nende litsentsi osta.

Komisjon uuris siiski, mil määral võib eelkõige Apple'i ja Androidi seadmete vaheline võitlus lõpptarbijate (järgnev turg) pärast piirata kaudselt Google'i turuvõimu seadmete tootjatele (eelnev turg) Androidi litsentsi müümisel. Komisjon leidis, et selline konkurents ei piira mitmel põhjusel piisavalt Google'i turuvõimu. Muu hulgas nimetas ta järgmist.

  •          Lõpptarbijate ostuotsuseid mõjutavad mitmesugused tegurid (nt riistvara omadused või seadme mark), mis ei sõltu nutiseadme opsüsteemist.
  •          Apple'i seadmed on tavaliselt kallimad kui Androidi omad ja ei pruugi seetõttu olla suurele osale Androidi seadmete kasutajatele taskukohased.
  •          Üleminek Androidi seadmelt Apple'i seadmele toob kaasa raskusi, sest kaduda võivad rakendused, andmed ja kontaktid ning uut opsüsteemi on vaja kasutama õppida.
  •          Isegi kui lõppkasutajad läheksid Androidi seadmelt Apple'i seadmele üle, oleks mõju Google'i põhitegevusele väike. Selle põhjuseks on asjaolu, et Google'i otsingurakendus on Apple'i seadmetes vaikeotsingumootor ja Apple'i kasutajad jätkavad otsingute tegemiseks tõenäoliselt Google'i otsingurakenduse kasutamist.

Mobiilseadmete opsüsteemi Android äpipoed

Google'il on mobiilseadmete opsüsteemi Android äpipoodide turul maailmas (v.a Hiinas) valitsev seisund. Üle 90% rakendustest laaditakse Androidi seadmetega alla Google'i äpipoe Google Play Store kaudu. Ka seda turgu iseloomustavad suured sisenemise tõkked. Apple'i äpipood, mis on kättesaadav ainult iOSi seadmetel, ei piira eespool nimetatutega sarnastel põhjustel Google'i äpipoe turgu valitsevat seisundit.

ELi konkurentsieeskirjade rikkumine

ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ei ole turgu valitsev seisund iseenesest ebaseaduslik. Turgu valitseval ettevõttel on kohustus hoiduda kasutamast oma tugevat turupositsiooni nii nende valitsetaval turul kui ka muudel turgudel konkurentsi piiramiseks.

Google on üritanud üldise internetiotsingu teenuste turgu valitsevat seisundit kindlustada kolmel moel.

1) Google'i otsingu- ja brauserirakenduste ebaseaduslik sidumine

Google pakub oma mobiilirakendusi ja teenuseid seadmete tootjatele ühes komplektis, kuhu kuuluvad Google Play Store ning Google'i otsingurakendus ja Chrome'i brauser. Google'i litsentsimistingimuste tõttu on tootjatel võimatu teatavaid rakendusi eelpaigaldada, kuid teisi mitte.

Seadmete tootjad kinnitasid komisjoni uurimise käigus, et Google Play Store on vajalik rakendus, sest kasutajad eeldavad, et see on nende seadmetesse eelapaigaldatud (ka seepärast, et nad ei saa seda ise seaduslikult alla laadida).

Komisjoni otsuses järeldatakse, et Google on kasutanud ebaseaduslikku sidumist kahel korral.

  •          Esiteks Google'i otsingurakenduse sidumine. Sellega on Google taganud, et tema otsingurakendus on eelpaigaldatud peaaegu kõigisse Euroopa Majanduspiirkonnas müüdavatesse Androidi seadmetesse. Otsingurakendused on mobiilseadmetes otsingute tegemisel olulised lähtepunktid. Komisjon leidis, et selline käitumine on ebaseaduslik alates 2011. aastast, mil Google sai mobiilseadmete opsüsteemi Android äpipoodide turul valitseva seisundi.
  •          Teiseks Google'i Chrome'i brauseri sidumine. Sellega on Google taganud, et tema mobiilibrauser on eelpaigaldatud peaaegu kõigisse Euroopa Majanduspiirkonnas müüdavatesse Androidi seadmetesse. Ka brauserid on mobiilseadmetes otsingute tegemisel olulised lähtepunktid ja Google'i otsingurakendus on Chrome'i vaikeotsingumootor. Komisjon leidis, et selline käitumine on ebaseaduslik alates 2012. aastast, mil Google lisas Chrome'i brauseri oma rakenduste komplekti.

Eelpaigaldamine võib soodustada seda, et olukord jääb samaks. Kasutajad, kelle seadmetesse on otsingu- ja brauserirakendused eelpaigaldatud, jätavad need tõenäoliselt alles. Komisjon on näiteks leidnud tõendeid selle kohta, et Google'i otsingurakendust kasutatakse Androidi seadmetes, kuhu see on eelpaigaldatud, pidevalt palju rohkem kui Windowsi mobiilseadmetes, mille kasutajad peavad selle ise alla laadima. See näitab ka seda, et konkureerivate rakenduste allalaadijate arv ei tasakaalusta märkimisväärset ärilist eelist, mis saadakse eelpaigaldamise tulemusel. Näiteks aastal 2016 tehti

  •          Androidi seadmete puhul, kuhu Google'i otsingurakendus ja Chrome olid eelpaigaldatud, Google'i otsingurakendusega rohkem kui 95% kõigist otsingutest, ning
  •          Windowsi mobiilseadmete puhul, kuhu Google'i otsingurakendus ja Chrome ei olnud eelpaigaldatud, Google'i otsingurakendusega vähem kui 25% kõigist otsingutest. Üle 75% otsingutest tehti Microsofti otsingumootoriga Bing, mis on Windowsi mobiilseadmetesse eelpaigaldatud.

Google'i käitumine on seega vähendanud tootjate huvi konkureerivaid otsingu- ja brauserirakendusi eelpaigaldada ja tarbijate huvi neid alla laadida. See on vähendanud konkurentide võimet Google'iga edukalt konkureerida.

Komisjon hindas üksikasjalikult ka Google'i väidet, et Google'i otsingurakenduse ja Chrome'i sidumine oli vajalik eelkõige selleks, et Google saaks Androidi tehtud investeeringult tulu teenida, ning jõudis järeldusele, et see ei olnud hästi põhjendatud. Google teenib ainuüksi Google Play Store'ilt aastas miljardeid dollareid. Ta kogub Androidi seadmetelt palju andmeid, mis on Google'i otsingurakenduse ja reklaami jaoks väärtuslikud, ning oleks ka ilma piiranguteta saanud otsingureklaamist märkimisväärset tulu.

2) Ebaseaduslikud maksed, mis sõltuvad sellest, kas eelpaigaldatud on ainult Google'i otsingurakendus

Google on andnud märkimisväärseid rahalisi stiimuleid mõnele suuremale seadmete tootjale ning mobiilsideoperaatorile, kui nad on kõigisse oma Androidi seadmetesse eelpaigaldanud üksnes Google'i otsingurakenduse. See kahjustas konkurentsi, kuna vähendas tunduvalt tootjate huvi eelpaigaldada konkureerivaid otsingurakendusi.

Komisjoni uurimine näitas, et konkureeriv otsingumootor ei oleks saanud hüvitada seadmete tootjale või mobiilsideoperaatorile tulu vähenemist, mille Google'i maksete ärajäämine oleks tinginud, ja samal ajal kasumit teenida. Selle põhjus on asjaolu, et isegi juhul, kui konkureeriv otsingumootor oleks eelpaigaldatud ainult mõnele seadmele, peaksid nad hüvitama seadme tootjale või mobiilsideoperaatorile kõigi seadmete puhul Google'ist tuleneva tuluosa kaotuse.

Komisjon on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu hiljutise otsusega Intelit käsitlevas kohtuasjas võtnud muude tegurite hulgas arvesse stiimulite andmise tingimusi ja suurust, lepingutega hõlmatud turuosa suurust ja lepingute pikkust.

Sellest tulenevalt jõudis komisjon seisukohale, et Google'i käitumine oli ajavahemikul 2011. aastast 2014. aastani ebaseaduslik. 2013. aastal (pärast seda, kui komisjon hakkas asja uurima) hakkas Google sellest nõudest järk-järgult loobuma. Ebaseaduslik käitumine lõpetati 2014. aastal.

Komisjon hindas üksikasjalikult ka Google'i väidet, et rahaliste stiimulite andmine, selleks et kõigile Androidi seadmetele eelpaigaldataks üksnes Google'i otsingurakendus, oli vajalik. Komisjon lükkas tagasi Google'i väite, et eksklusiivse paigaldamisega seotud maksed olid vajalikud, et veenda seadmete tootjaid ja mobiilsideoperaatoreid tootma seadmeid Androidi ökosüsteemi jaoks.

3) Opsüsteemi Android konkureerivate versioonide arendamise ja turustamise ebaseaduslik takistamine

Google on takistanud tootjatel kasutada selliseid alternatiivseid Androidi versioone, mida ta ei ole heaks kiitnud. Google'i rakenduste, sealhulgas Google Play Store ja Google Search, eelpaigaldamiseks oma seadmetesse pidid tootjad lubama, et nad ei tooda ega müü seadmeid, mis kasutavad alternatiivset Androidi versiooni. Komisjon leidis, et selline käitumine oli ebaseaduslik alates 2011. aastast, mil Google sai mobiilseadmete opsüsteemi Android äpipoodide turul valitseva seisundi.

Selline käitumine vähendas võimalust, et töötatakse välja ja müüakse seadmeid, milles kasutatakse alternatiivset Androidi versiooni. Komisjon on leidnud tõendeid näiteks selle kohta, et Google'i käitumine takistas mitmel suurel tootjal töötada välja ja müüa seadmeid, milles kasutatakse Amazoni Androidi versiooni, mille nimi on Fire OS.

Sellega on Google välistanud ka võimaluse, et konkurendid töötavad välja rakendused ja teenused, eelkõige üldise otsingu teenused, mida saaks alternatiivsetesse Androidi versioonidesse eelpaigaldada. Google'i käitumine on järelikult mõjutanud otseselt kasutajaid, kuna välistati nende juurdepääs uuenduslikele toodetele ja opsüsteemi Android alternatiivseid versioone kasutavatele seadmetele. Teisisõnu oli sellise käitumise tulemus see, et Google – mitte kasutajad, rakenduste arendajad ja turg – otsustas, millised opsüsteemid saavad edukaks.

Komisjon hindas üksikasjalikult ka Google'i väidet, et piiranguid oli vaja Androidi ökosüsteemi killustumise vältimiseks, ning jõudis järeldusele, et see ei olnud hästi põhjendatud. Esiteks oleks Google saanud tagada, et Androidi seadmed, milles kasutatakse Google'i rakendusi ja teenuseid, vastavad Google'i tehnilistele nõuetele, takistamata seejuures alternatiivsete Androidi versioonide väljatöötamist. Teiseks ei esitanud Google ühtki usutavat tõendit selle kohta, et alternatiivsetel Androidi versioonidel tekiksid tehnilised probleemid või et nad ei saaks rakendustele tuge pakkuda.

Infographic

Google'i ebaseadusliku käitumise mõju

Komisjoni otsuses järeldatakse, et kolm kõnealust kuritarvitamise liiki on osa Google'i üldisest strateegiast, mille eesmärk oli kindlustada üldise internetiotsingu turul valitsevat seisundit ajal, mil mobiilse interneti olulisus oli märkimisväärselt kasvamas.

Esiteks võttis Google sellise käitumisega konkurentide otsingumootoritelt ära võimaluse konkureerida võrdsetel alustel. Teenuste ja toodete sidumisega tagati Google'i otsingumootori ja brauseri eelpaigaldamine peaaegu kõigisse Google'i Androidiga seadmetesse ning maksed eksklusiivse eelpaigaldamise eest vähendasid tunduvalt soovi konkurentide otsingumootoreid eelpaigaldada. Google takistas ka alternatiivsete Androidi versioonide väljatöötamist. Need oleksid võinud anda konkureerivatele otsingumootoritele võimaluse andmeliiklust suurendada. Lisaks on Google'i strateegia takistanud konkureerivatel otsingumootoritel koguda nutiseadmetest rohkem andmeid, sealhulgas otsingu- ja asukohaandmeid. See aitas Google'il kindlustada valitsevat seisundit otsingumootorite turul.

Google'i käitumine kahjustas konkurentsi ja innovatsioonivõimalusi mobiilside valdkonnas laiemalt, mitte ainult internetiotsingute puhul. See takistas muudel mobiilibrauseritel eelpaigaldatud Chrome'i brauseriga edukalt konkureerida. Google takistas ka alternatiivsete Androidi versioonide väljatöötamist. Need oleksid võinud anda ka muudele rakenduste arendajatele võimaluse edu saavutada.

Otsuse tagajärjed

Komisjon võttis €4 342 865 000  trahvi määramisel arvesse rikkumise kestust ja tõsidust. Kooskõlas komisjoni 2006. aasta suunistega trahvide kohta (vt pressiteade ja MEMO) lähtuti trahvi arvutamisel tulust, mille Google teenis Euroopa Majanduspiirkonnas Androidi seadmete otsingureklaamiteenustelt.

Komisjoni otsuse kohaselt peab Google ebaseadusliku käitumise tulemuslikult lõpetama otsusele järgneva 90 päeva jooksul.

Eelkõige peab Google kõik kolm käitumistava lõpetama ja neist hoiduma. Otsuse kohaselt peab Google hoiduma selliste meetmete võtmisest, mille eesmärk või mõju on sama nagu nendel käitumistavadel või sellega samaväärne.

Otsus ei takista Google'il loomast mõistlikku, õiglast ja objektiivset süsteemi, et tagada Google'i rakendusi ja teenuseid kasutavate Androidi seadmete nõuetekohane toimimine, mõjutamata seadmete tootjate vabadust toota alternatiivsetel Androidi versioonidel põhinevaid seadmeid.

Google üksinda vastutab komisjoni otsuse täitmise eest. Komisjon jälgib tähelepanelikult seda, kuidas Google otsust täidab, ja Google'il on kohustus anda komisjonile teada, kuidas ta oma kohustusi täidab.

Kui Google komisjoni otsust ei täida, oleks ta kohustatud tasuma otsuse mittetäitmise maksed, mille maht on kuni 5% Google'i emaettevõtja Alphabeti keskmisest päevasest üleilmsest käibest. Komisjon peaks otsuse mittetäitmise kindlaks määrama eraldi otsuses ja võimalikud maksed tuleks teha tagasiulatuvalt perioodi eest, mis algas nõuete mittetäitmise kuupäeval.

Iga isik või ettevõte, keda Google'i konkurentsivastane käitumine mõjutas, võib esitada liikmesriigi kohtus Google'i vastu tsiviilhagi kahjude hüvitamiseks. Tänu ELi uuele konkurentsiõiguse rikkumisest tekkivat kahju käsitlevale direktiivile on konkurentsivastaste tavade tõttu kannatanutel lihtsam hüvitist saada.

Muud Google'iga seotud juhtumid

2017. aasta juunis määras komisjon Google'ile 2,42 miljardi eurose trahvi, kuna Google kuritarvitas otsingumootorite turgu valitsevat seisundit ja andis oma hinnavõrdlusteenusele ebaseadusliku eelise. Komisjon jälgib praegu tähelepanelikult seda, kuidas Google nimetatud otsust täidab.

Komisjon jätkab selliste piirangute uurimist, mille Google on kehtestanud, et piirata teatavate kolmandate isikute veebisaitidele võimet kuvada Google'i konkurentide otsingureklaame (AdSense'i juhtum). 2016. aasta juulis jõudis komisjon AdSense'i puudutava juhtumi puhul esialgsele järeldusele, et Google on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud.

Taust

Tänane otsus on adresseeritud ettevõttele Google LLC (endine Google Inc.) ja tema emaettevõttele Alphabet Inc. Komisjon algatas opsüsteemiga Android ja rakendustega seotud Google'i käitumist käsitleva menetluse 2015. aasta aprillis ja saatis vastuväited Google'ile 2016. aasta aprillis.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 kohaselt on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine keelatud.

Lisateavet uurimise kohta saab Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika veebisaidilt avalikust registrist numbri 40099 alt.

IP/18/4581

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar