Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa innovatsiooni tulemustabel 2018: Euroopa peab tugevdama oma innovatsioonisuutlikkust

Brüssel, 22. juuni 2018

Täna avaldati Euroopa Komisjoni 2018. aasta innovatsiooni tulemustabel, millest nähtub, et ELi innovatsioonitase paraneb, kuid Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime tagamiseks tuleb veel tööd teha.

Komisjon avaldab igal aastal liikmesriikide innovatsioonialase tegevuse võrdleva hinnangu ja võrdleb seda rahvusvaheliste konkurentide saavutustega. Need andmed aitavad liikmesriikidel ja ELil tervikuna hinnata, millistele valdkondadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska: „2018. aasta tulemustabel näitab taas kord, et Euroopas on rikkalikult andekaid inimesi ja ettevõtlikkust, kuid samas peame oma oskuste edukama realiseerimise nimel vaeva nägema. EL, liikmesriigid, piirkonnad ja tööstus, kaasa arvatud meie arvukad VKEd peavad koos töötama, et suurendada siinse majanduse ressursijaotuse tõhusust, parandada siseturu toimimist ning aidata tagada, et Euroopa on ka edaspidi rahvusvahelise innovatsiooni esirinnas.“

Teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas lisas: „Tänavune tulemustabel näitab jälle, et Euroopa on küll teaduses tugev, aga innovatsiooni vallas jookseme lati alt läbi. Uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid, mille toel peaks Euroopast saama maailma innovatsiooniliider. Meie ettepanekud ELi järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“ kohta kiirendavad innovatsiooni kogu väärtusahela ulatuses ning aitavad murrangulist innovatsiooni ära tunda ja massidesse viia.“

Tänavune Euroopa innovatsiooni tulemustabel näitab, et enamikus ELi liikmesriikides – eelkõige Maltal, Madalmaades ja Hispaanias – on suundumused positiivsed. ELi innovatsiooniliidriks on endiselt Rootsi. EL hakkab järele jõudma peamistele konkurentidele – Kanadale, Jaapanile ja Ameerika Ühendriikidele. Et seda innovatsioonialast majajäämust vähendada ja säilitada edumaa Hiina ees, tuleb ühiselt pingutada Euroopa innovatsioonipotentsiaali suurendamise nimel.

Need tõdemused toetavad Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud uut teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, milles kutsuti ELi juhte üles asuma kohe tegutsema selle nimel, et aidata realiseerida Euroopa kui ülemaailmse innovatsioonimootori potentsiaal. 16. mail toimus Sofias ELi juhtide mitteametlik arutelu, mille järeldused sõnastatakse eeldatavasti 28.–29. juunil toimuval Ülemkogul. Et toetada Euroopa ülemaailmset liidripositsiooni innovatsiooni vallas, tegi komisjon 7. juunil ettepaneku eriti ambitsioonika ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmi „Euroopa horisont“ kohta: ettepaneku kohaselt on programmi eelarve 2021.–2027. aastaks 100 miljardit eurot. Kuid üksnes ELi rahalistest vahenditest ei piisa. Euroopaliku eluviisi säilitamiseks ja parandamiseks peavad avalik ja erasektor jõud ühendama.

2018. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabel: peamised tulemused

  • ELi innovatsiooniliider on endiselt Rootsi, kellele järgnevad Taani, Soome, Madalmaad ja Ühendkuningriik. Sel aastal on parimate innovaatorite hulka jõudnud ka Luksemburg. Saksamaa on langenud tugevate innovaatorite rühma.

 figure

Riikide järjestus 2018. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Y-telg: innovatsiooninäitajad aastal 2017 (värvilised tulbad), 2016 (horisontaalsed kriipsud) ja 2010 (hallid tulbad) võrreldes 2010. aasta ELi keskmisega – 27 näitaja koondtulemus; X-telg: ELi liikmesriigid

  • ELi innovatsioonialased tulemused on alates 2010. aastast paranenud keskmiselt 5,8%. Viimase kaheksa aasta jooksul on innovatsioonivõimekus paranenud 18 ELi riigis ja kahanenud kümnes riigis. Tase on enim tõusnud Leedus, Maltal, Madalmaades ja Ühendkuningriigis ning langenud Küprosel ja Rumeenias.

  • Maailma mastaabis hakkab EL järele jõudma Kanadale, Jaapanile ja Ameerika Ühendriikidele. EL edestab endiselt Hiinat, kuid edumaa kahaneb kiiresti – Hiina tulemused on paranenud pea kolm korda kiiremini kui ELil. Lõuna-Koreaga võrreldes on EL maha jäänud, kuid oodata on, et lähiaastatel jõutakse talle tasapisi järele.

  • Valitud innovatsioonivaldkondades jaotuvad liidripositsioonid ELis järgmiselt:

    • Taani – inimressursid ja innovatsioonisõbralik keskkond;

    • Luksemburg – atraktiivsed teadusuuringute süsteemid;

    • Prantsusmaa – rahastamine ja toetused;

    • Iirimaa – innovatsioon VKEdes, mõju tööhõivele ja müügile;

    • Belgia – innovatsioonisidemed ja koostöö.

  • Kõige rohkem on innovatsiooni tase paranenud lairibaühenduse leviku, inimressursside ja teadusuuringute süsteemide atraktiivsuse vallas, seda eriti tänu rahvusvahelistele koostööväljaannetele.

  • Avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele (% SKPst) on endiselt alla 2010. aasta taset.

  • Eelduste kohaselt peaks ELi üldine innovatsioonialane tulemuslikkus järgmise kahe aasta jooksul paranema 6%.

Taust

Ligikaudu kaks kolmandikku Euroopa majanduskasvust viimastel aastakümnetel on toimunud tänu innovatsioonile. Euroopas elab kõigest 7% maailma rahvastikust, kuid Euroopa arvele langeb 20% üleilmsetest investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, Euroopa annab välja ühe kolmandiku kõigist kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest ning Euroopal on juhtiv koht mitmes tööstusvaldkonnas, nagu farmaatsiatooted, kemikaalid, masinaehitus ja moetööstus. Euroopa on innovatsiooni jõuliselt toetanud ka põhiliste progressi võimaldavate tehnoloogiate kaudu, nagu fotoonika ja biotehnoloogia.

Aga samas on Euroopa mitmes valdkonnas hoopis mahajäänute seas. ELi ettevõtted kulutavad innovatsioonile vähem kui nende konkurendid. Riskikapital ei ole Euroopas piisavalt arenenud ja seetõttu kolivad ettevõtjad mujale, kus on nende kiireks arenguks sobivam keskkond. Kogu ELis jäävad avaliku sektori investeeringud allapoole seatud eesmärki, milleks on 3% SKPst. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on ELi piirkondades ikka veel ebaühtlane – investeeringud ja teadusuuringud on koondunud peamiselt Lääne-Euroopasse. Samuti puuduvad 40% ELi tööjõust vajalikud digioskused.

Iga-aastases Euroopa innovatsiooni tulemustabelis esitatakse võrdlev hinnang teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse kohta ELi liikmesriikides ja teatavates kolmandates riikides. Selles analüüsitakse riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning aidatakse riikidel hinnata, millistele valdkondadele nad peaksid innovatsiooni edendamiseks rohkem tähelepanu pöörama.

Lisateave

IP/18/4223

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar