Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2018. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring: aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi on kodanikud tuleviku suhtes optimistlikud ja nende usaldus liidu vastu on tõusuteel

Brüssel, 14. juuni 2018

Täna avaldatud uue Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab enamik inimesi Euroopa Liidus, et Euroopa majandusolukord on hea ja nad on tulevikus suhtes optimistlikud. Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme.

Üha rohkem inimesi tunneb, et nad on saanud kasu liidu peamistest tegevuspõhimõtetest ning kaks kolmandikku eurooplastest toetab tugevat ELi, eriti kaubanduse valdkonnas. Samuti on eurooplaste kuvand EList enamasti positiivne. Nende inimeste osakaal, kes leiavad, et nende arvamusega arvestatakse, on suurim pärast 2004. aastat. Allpool esitame mõned peamised järeldused, milleni jõuti 13.–28. märtsil toimunud ja täna avaldatud värskeima Eurobaromeetri standarduuringu käigus.

 

1. Optimism majanduse suhtes ja tugev toetus eurole

Kodanikud hindavad Euroopa majanduse hetkeolukorda pigem positiivselt (50%, +2 protsendipunkti võrreldes 2017. aasta sügisega) kui negatiivselt (37%, -2 protsendipunkti) – tegemist on parima tulemusega pärast 2007. aastat. Enamik vastanutest väitis 25 liikmesriigis (võrreldes 23 liikmesriigiga 2017. aasta kevadel), et Euroopa majandusolukord on praegu hea. Alates 2017. aasta sügisest on positiivne hinnang levinud 21 liikmesriigis.

Esimest korda pärast 2007. aasta kevadet ollakse riigi majanduse olukorra küsimuses pigem positiivselt (49%, +1 protsendipunkt) kui negatiivselt meelestatud (47%, -2 protsendipunkti). 2017. aasta sügisest saadik hindab oma riigi majandusolukorda positiivselt üha enam inimesi 18 liikmesriigis. Nende riikide eesotsas on Portugal (43%, +10 protsendipunkti), Iirimaa (79%, +7 protsendipunkti), Soome (77%, +6 protsendipunkti) ja Leedu (38%, +6 protsendipunkti). Eri liikmesriikides on hinnang erinev. Näiteks kui Madalmaades ja Luksemburgis peab riigi majandusolukorda heaks 93% vastanutest, siis Kreekas on sellel arvamusel ainult 2%.

Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordiline. ELi ühisraha eurot toetab euroalal kolmveerand vastanutest (74%).

 

2. Usaldus Euroopa Liidu vastu on tõusuteel

Usaldus ELi vastu on tõusuteel – praegune näitaja on 42% (+1 protsendipunkt) ja on saavutanud oma kõrgeima taseme pärast 2010. aastat. Enamik vastanutest 15 liikmesriigis usaldab ELi. Kõige rohkem usaldatakse ELi Leedus (66%), Portugalis ja Taanis (mõlemas 57%) ning Luksemburgis ja Bulgaarias (mõlemas 56%). Võrreldes 2017. aasta sügisega on usaldus ELi vastu suurenenud 19 riigis, eriti Portugalis (57%, +6 protsendipunkti) ja Sloveenias (44%, +6 protsendipunkti), kuid vähenenud kuues riigis, eriti Belgias (47%, -6 protsendipunkti), Ungaris (44%, -5 protsendipunkti) ja Slovakkias (44%, -4 protsendipunkti).

40% eurooplastest leiab, et ELi kuvand on positiivne (37 %-l on neutraalne kuvand ja üksnes 21%-l on negatiivne kuvand). See on nii 15 liikmesriigis. Kõrgeim on see protsent Iirimaal (64%), Bulgaarias ja Portugalis (mõlemas 56%) ja Luksemburgis (54%).

Usaldus ELi vastu on suurem kui oma riigi valitsuse või parlamendi vastu. Euroopa Liitu usaldab 42% eurooplastest, kuid oma riigi parlamenti või valitsust usaldab üksnes 34%.

ELi tuleviku suhtes on optimistlikud enamik eurooplasi (58%, +1 protsendipunkt). See on nii kõigis liikmesriikides peale kahe: Kreeka (kus vaatamata optimismi suurenemisele 5 protsendipunkti võrra on 53% vastanutest pessimistlikud ja 42% optimistlikud) ja Ühendkuningriik (vastavalt 48% ja 43%). Kõige optimistlikumad olid vastajad ELi tuleviku suhtes Iirimaal (84%), Portugalis (71%), Luksemburgis (71%) ning Maltal, Leedus ja Taanis (kõigis 70%). Skaala teises otsas asuvad Prantsusmaa (48%) ning Küpros ja Itaalia (mõlemas 54%).

58% eurooplastest peab ELi suurimaks saavutuseks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELi piires ja 54% rahu ELi liikmesriikide vahel. 70% eurooplastest tunneb end ELi kodanikuna. Esimest korda alates 2010. aasta kevadest tunneb nõnda enamik vastanutest kõigis liikmesriikides.

 

3. Eurooplaste peamisteks muredeks on ränne ja terrorism

Sisseränne on peamine probleem, millega EL praegu silmitsi seisab (38%, -1 protsendipunkt). Teise probleemina nimetatakse terrorismi (29%, -9 protsendipunkti). See on muudest nimetatud probleemidest, nagu majanduslik olukord (18%, +1 protsendipunkt), liikmesriikide rahanduse olukord (17%, +1 protsendipunkt) ja tööpuudus (14%, +1 protsendipunkt), tunduvalt eespool.

Riigi tasandil valmistavad peamiselt muret tööpuudus (25%, ei ole muutunud), tervishoid ja sotsiaalkindlustus (23%, +3 protsendipunkti) ja sisseränne (21%, -1 protsendipunkti). Tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse probleemid on saavutanud uue kõrgtaseme ning on nüüd esimest korda pärast 2007. aasta kevadet teisel kohal.

 

4. Eurooplased tunnevad, et nad on saanud kasu liidu tegevuspõhimõtetest ja saavutustest

Võrreldes 2014. aasta kevadega tunneb üha rohkem inimesi, et nad on saanud kasu liidu peamistest algatustest, näiteks välismaal reisides vähenenud piirikontrollist või selle puudumisest (53%, +1 protsendipunkt), odavamatest mobiilikõnedest teises ELi riigis helistamisel (48%, +14 protsendipunkti), tõhusamatest tarbijate õigustest kaupade või teenuste ostmisel mõnes teises ELi riigis (37%, +13 protsendipunkti) või tõhusamatest lennureisijate õigustest (34%, +12 protsendipunkti).

Lisaks on tugev toetus komisjoni seatud prioriteetidele. Vaba liikumist pooldab 82% vastanutest (+1 protsendipunkt) ning ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat 75% vastanutest (muutumatu). Esimest korda küsiti kodanikelt ka arvamust ELi kaubanduspoliitika kohta, mida toetas 71% vastanutest.

 

Taustteave

2018. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring (EB 89) korraldati intervjuuküsitlusena 17.–28. märtsil 2018. ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides küsitleti kokku 33 130 inimest[1].

 

Lisateave

Eurobaromeetri standarduuring nr 89

 

[1] Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriiki, viis kandidaatriiki (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi, Montenegro, Serbia ja Albaania) ning Küprose türgi kogukond riigi selles osas, mis ei ole Küprose Vabariigi kontrolli all.

IP/18/4148

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar