Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve: 4,8 miljardit eurot Euroopa julgeoleku rahastamiseks

Strasbourg, 13. juuni 2018

Komisjon teeb ettepaneku ELi järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) julgeolekuvaldkonna rahastamist märkimisväärselt suurendada – 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni.

Ohud on muutumas üha keerulisemaks ja üleilmsemaks. ELi toetus aitab luua liidu, mis on tulevaste julgeolekuprobleemide suhtes vastupanuvõimeline ja valmis hädaolukordadele kiiresti reageerima. Tugevdatud Sisejulgeolekufondi 2,5 miljardit eurot lisandub ligikaudu 1,2 miljardile eurole, mis on ette nähtud teatavates riikides tuumarajatiste tegevuse ohutuks lõpetamiseks, ja 1,1 miljardile eurole, mis on mõeldud julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Meie kõigi põhiõigus on tunda end kodus ja tänavatel turvaliselt. Eurooplased eeldavad, et nende valitsus ja Euroopa Liit hoolitsevad nende ohutuse eest. Julgeoleku rahastamine paindlikumalt ja liikmesriikide konkreetseid vajadusi paremini arvestades tagab Euroopa kodanikele kaitse nendele väärilisel tasemel.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos märkis: „Kui küsimus on meie kodanike julgeolekus ja ohutuses, peame tegema kõik meist oleneva ning meie rahaline panus peab olema samal tasemel. Seepärast suurendame järgmisteks aastateks julgeoleku eelarvet ühe kolmandiku võrra kuni 4,8 miljardini. Aitame liikmesriikidel tulevaste julgeolekuprobleemide lahendamiseks ja ootamatutele hädaolukordadele reageerimiseks paremini valmis olla. Rajame meie kodanikele ohutuma ja vastupanuvõimelisema Euroopa. Euroopa, mis kaitseb.“

Julgeolekuliidu volinik Julian King lisas: „Peame välja töötama jõulise strateegia, et reageerida mitmetahulistele, piiriülestele ja pidevalt muutuvatele julgeolekuohtudele, mida põhjustavad terroristid ja kurjategijad. See peab liikmesriikide jõupingutusi täiendama, mitte dubleerima, ja aitama luua tervikliku lähenemise nii ELis sees kui väljaspool ELi välispiire. Täna esitatud ettepanek märkimisväärselt tugevama Sisejulgeolekufondi kohta just seda teebki – loob vastupanuvõimelisema Euroopa, mis on tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu alustala.“

Tugevdatud Sisejulgeolekufond (ISF)

Kuigi kodanike kaitsmine kuulub ennekõike riikide pädevusse, on Euroopa Liidu toetus liikmesriikidele vaieldamatult tähtis. Komisjon teeb täna ettepaneku Sisejulgeolekufondi vahendeid enam kui kahekordistada – 1 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni. Fond on julgeolekuvaldkonnas liikmesriikide toetamise põhivahend. Uuendatud fond hõlmab järgmist.

  • Uued eesmärgid. Fondile kehtestatakse kolm uute eesmärki: 1) suurendada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tõhustada piiriüleseid ühisoperatsioone ja 3) suurendada suutlikkust võidelda kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu ja kuritegusid ennetada. See aitab liikmesriikide tegevust paindlikumalt ja tulemuslikumalt toetada julgeoleku jaoks esmatähtsates valdkondades, mis on terrorismi- ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastane võitlus ja kuriteoohvrite kaitse.
  • Suurem paindlikkus ja tulemuslikum hädaolukordadele reageerimine. Liikmesriikidele eraldatakse fondist 1,5 miljardit eurot pikaajalise julgeolekualase vastupanuvõime kujundamiseks. Ülejäänud 1 miljard eurot on ette nähtud ootamatute julgeolekuprobleemide lahendamiseks, et hädaolukordadele kiiresti reageerida ja suunata vahendeid neid kõige enam vajavatele liikmesriikidele.
  • ELi poliitikastrateegiate parem koordineerimine. Julgeolek on muutuv ja valdkonnaülene teema, millega tegelemiseks on vaja koordineeritud reageerimist ELi tasandil. Tugevdatud Sisejulgeolekufondi raames tehakse tihedamat koostööd ka teiste ELi rahastamisvahenditega, nt integreeritud piirihalduse fondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga, et ELi tegevuse mõju kõikides julgeolekuaspektides suurendada.
  • Jõuline välismõõde. Julgeolek on üleilmne teema ning see, kui turvaliselt saame end tunda oma kodus, sõltub meie tegevusest väljaspool ELi. Sisejulgeolekufondi raames jätkatakse ELi mittekuuluvate riikide meetmete toetamist ning tagatakse samal ajal ka nende täielik vastastikune täiendavus liidu sisejulgeoleku prioriteetide ja riikide endi üldeesmärkidega.
  • ELi ametite tugevdamine. Veel 1,1 miljardit eurot on Sisejulgeolekufondi väliselt ja sellest eraldi ette nähtud järgmiste julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

Tuumarajatiste töö ohutu lõpetamine

Tuumarajatiste töö lõpetamise ELi abiprogrammide eesmärk on toetada liikmesriike oma tegevustsükli lõppu jõudnud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel, hoides kogu protsessi ajal ohutuse kõrgel tasemel. EL annab aastatel 2021–2027 rangelt sihtotstarbelist toetust tuumarajatiste töö lõpetamiseks Bulgaarias ja Slovakkias 118 miljonit eurot ning Leedus 552 miljonit eurot. Peale selle eraldatakse 348 miljonit eurot dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks Euroopa Komisjoni tuumauuringute asutustes ja 160 miljonit eurot üldise tuumaohutuse ja kaitsemeetmete toetamiseks.

Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada rescEU süsteemi raames ELi kodanikukaitse mehhanismi 1,4 miljardi euroga. See lisandub tulevasele 4,8 miljardi euro suurusele julgeoleku eelarvele.

Järgmised sammud

On oluline, et ELi üldises pikaajalises eelarves ja selle valdkondlikes ettepanekutes jõutaks kiiresti kokkuleppele, et ELi rahalised vahendid jõuaksid abivajajateni ja annaksid tulemusi võimalikult peatselt.

Kui praeguse eelarveperioodi 2014–2020 alguses kogetud viivitused peaksid korduma, tähendaks see, et 5000 eesliini töötajal, sh õpetajal, noorsootöötajal, politseinikul ja vanglatöötajal jääks jagamata radikaliseerumise ennetamises saadud kogemused; Europoli ELi internetisisust teavitamise üksusel (EU IRU) jääks veebiplatvormidele teatamata üle 40 000 äärmusliku ja vägivaldse veebisisu juhtumist; liikmesriikidel jääks jagamata oluline julgeolekualane sh Schengeni infosüsteemi vahendusel jagatav teave (2017. aastal tehti infosüsteemis 5 miljardit päringut).

Kui järgmise pikaajalise eelarve suhtes suudetaks kokkulepe saavutada 2019. aastal, võimaldaks see tõrgeteta üle minna praeguselt (2014.–2020. aasta) pikaajaliselt eelarvelt uuele eelarvele. See tagaks rahastamise prognoositavuse ja järjepidevuse, mis on kõigi huvides.

Taustteave

Julgeolek on olnud poliitiline prioriteet Junckeri komisjoni ametiaja algusest peale – alates tema 2014. aasta juuli poliitilistest suunistest kuni viimase, 13. septembril 2017 peetud kõneni olukorrast Euroopa Liidus

EL ei olnud siiski valmis 2015. ja 2016. aasta pagulaskriisiks selle ulatuslikkuse ja pakilisuse tõttu. Humanitaarkriisi ärahoidmiseks ja selle enneolematu olukorra lahendamiseks ning uutele ohtudele reageerimiseks kasutas EL lisavahendite leidmiseks ära kogu kehtiva eelarve paindlikkuse. Piirivalve- ja politseimeetmetele (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Sisejulgeolekufond) oli ajavahemikuks 2014–2020 esialgu ette nähtud 6,9 miljardit eurot, mida täiendati hiljem 3,9 miljardi euroga. Seega kasutati rände, piirihalduse ja sisejulgeoleku jaoks vahendeid 10,8 miljardit eurot, mis isegi ei hõlma veel EList väljaspool pagulaskriisi haldamiseks võetud meetmetele eraldatud märkimisväärset rahastust.

Õppetunde arvesse võttes teeb komisjon nüüd ettepaneku kahekordistada rahastamist kõikidel suundadel – 10,4 miljardit eurot rändele, 9,3 miljardit eurot piirihaldusele, 2,5 miljardit eurot sisejulgeolekule ja 1,2 miljardit eurot tuumarajatiste ohutule dekomisjoneerimisele teatavates liikmesriikides. Kokku teeb see üle 23 miljardi euro.

Peale selle suurendatakse julgeoleku, piiri- ja rändehalduse valdkondades tegutsevate ELi ametite toetust 4,2 miljardilt eurolt 14 miljardi euroni.

Lisateave

Küsimused ja vastused: tõhusam julgeolekuvaldkonna rahastamine ajavahemikus 2021–2027

Õigustekstid ja teabelehed:

Sisejulgeolekufond

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: Sisejulgeolekufond
  • Määruse ettepanek Sisejulgeolekufondi loomise kohta
  • Määruse ettepanek Sisejulgeolekufondi loomise kohta – Lisad

Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine
  • Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm
  • Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom)
  • Aruanne, milles käsitletakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ELi abiprogrammide hindamist ja rakendamist Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: rescEU – liidu kodanikukaitse mehhanism

 Lisateave ELi uue eelarve kohta

 

IP/18/4125

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar