Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve: Komisjon teeb ettepaneku suurendada rahastamist, et investeerida eurooplastele pakutavatesse tipptasemel taristutesse

Brüssel, 6. juuni 2018

Osana järgmisest ELi pikaajalisest eelarvest (2021–2027) teeb Euroopa Komisjon täna ettepaneku jätkata Euroopa ühendamise rahastu rakendamist ja kinnitada uueks eelarveks 42,3 miljardit eurot, et toetada investeeringuid üleeuroopalistesse taristuvõrkudesse transpordisektoris (30,6 miljardit eurot), energiasektoris (8,7 miljardit eurot) ja digitaalsektoris (3 miljardit eurot).

Ajavahemikuga 2014–2020[1] võrreldes kujutab see endast 47%-list kasvu, mis näitab ELi pühendumust luua hästi ühendatud ja lõimitud liit, kus kodanikud ja ettevõtjad saavad vabast liikumisest ja ühtsest turust täit kasu. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada aastatel 2021–2027 Euroopa ühendamise rahastu keskkonnamõõdet nii, et 60% selle eelarvest oleks suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. See aitab tugevdada energialiitu, täita Pariisi kokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi ja kindlustada Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni kliimamuutuste vastases võitluses.

Energialiidu eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič märkis:Pärast Pariisi kokkuleppe sõlmimist on sektorivaheliste sidemete loomine möödapääsmatu. Uus Euroopa ühendamise rahastu aitab kaasa transpordi-, energia- ja digitaalsektori veelgi sujuvamale koostoimele, et maksimeerida energiasüsteemide ümberkujundamise mõju. Lisaks sellele võimaldab rahastu suurem eelarve ja selle võimalik liitmine muude vahenditega säilitada Euroopal ülemaailmse juhtpositsiooni innovatiivsete projektide (nt arukate võrkude ja energia salvestamise) valdkonnas.“

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete lisas: „Ettepanek toetab sellise taristu loomist, mis on vajalik üleminekuks puhtale energiale ning mis aitab saavutada ambitsioonikad 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid. Uus programm aitab meil lõpule viia strateegilised projektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa omadega, mis on tõelise energialiidu seisukohast väga oluline.“

Transpordivolinik Violeta Bulc sõnas: „Transport on valdkond, kus EL saab oma kodanikele reaalselt kasu tuua. Teeme täna ettepaneku enneolematu eelarve kohta, mis on mõeldud liikuvuse parandamiseks Euroopas. Soovime, et eurooplased kasutaksid reisimiseks kõige kaasaegsemat, ohutumat, keskkonnahoidlikumat ja ühendatumat võrgustikku maailmas. Nad ei vääri sellest vähemat.“

Komisjoni ettepaneku eesmärk on transpordi-, energia- ja digitaalsektoreid paremini lõimida, et kiirendada CO2-heite vähendamist ja digiteerimist ELi majanduses. Keskkonnahoidliku liikuvuse lahenduste (nt elektritranspordi) puhul on vaja tihedat lõimitust transpordi- ja energiasektoriga. Muud näited on veel autonoomne liikuvus, energia salvestamine ja arukad võrgud.

1. Transpordisektor: ohutu, keskkonnahoidlik ja ühendatud liikuvus

Kooskõlas algatusega „Liikuvus Euroopas“ ja ELi transporditaristu poliitikaga toetab Euroopa ühendamise rahastu arukat, keskkonnahoidlikku, kaasavat, ohutut ja turvalist liikuvust. Näiteks aitab see kaasa transpordist tingitud CO2-heite vähendamisele, pidades esmatähtsaks keskkonnahoidlikke transpordiliike (nt raudteetransporti) ning alternatiivkütuste jaoks mõeldud laadimispunktide loomist. Samuti on kavas võrku täiendavalt moderniseerida, eelkõige selleks, et muuta see ohutumaks ja turvalisemaks. Selge märgina Euroopa solidaarsusest on osa eelarvest (11,3 miljardit eurot) reserveeritud liikmesriikidele, mis on Ühtekuuluvusfondi tingimuste kohaselt rahastamiskõlblikud.

Esimest korda toetab Euroopa ühendamise rahastu ka tsiviil- ja sõjalise ühiskasutusega transporditaristut (6,5 miljardi euro ulatuses). Eesmärk on kohandada Euroopa transpordivõrk vastavalt sõjalistele nõuetele ja parandada sõjalist liikuvust ELis. See annab olulise panuse kaitsekoostöö liidu loomisesse 2025. aastaks, mis on praeguse komisjoni poliitiline prioriteet. Tänane ettepanek on 2017. aasta novembri ühisteatise ja 2018. aasta märtsi tegevuskava tulemus.

2. Energiasektor: taskukohane, kindel ja säästev

Energiasektoris toetab uus Euroopa ühendamise rahastu tõelise energialiidu loomist ja energiasüsteemi ümberkujundamist kooskõlas algatust „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ käsitlevate ettepanekute eesmärkidega. See võimaldab Euroopal jääda liidriks puhtale energiale ülemineku alal, mis on kooskõlas Junckeri komisjoni poliitilise prioriteediga jõuda taastuvenergia valdkonnas maailmas juhtpositsioonile.

Seepärast aitab asjaomane uus eelarveharu kaasa liikmesriikide koostööle piiriülestes taastuvenergiaprojektides, et edendada turuküpse taastuvenergiatehnoloogia strateegilist kasutuselevõttu. Programmiga toetatakse jätkuvalt ka peamiste üleeuroopaliste võrkude taristuid, mis võimaldab energia siseturgu veelgi rohkem lõimida, suurendada piiri- ja sektoriüleste võrgustike koostalitlusvõimet, hõlbustada CO2-heite vähendamist ning tagada energiavarustuskindluse.

3. Digitaalsektor: suure läbilaskevõimega lairibavõrk

Euroopa ühendamise rahastu vahenditega toetatakse kaasaegse digitaalse taristu loomist, mis on toimiva digitaalse ühtse turu alus. Euroopa tööstuse digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energia, tervishoid ja avalik haldus moderniseerimine sõltuvad universaalsest juurdepääsust usaldusväärsetele, taskukohastele, kvaliteetsetele ning suure või väga suure läbilaskevõimega võrkudele. Üha suureneva nõudluse tõttu suure läbilaskevõimega võrkude ja taristu järele elektroonilise side valdkonnas, pööratakse uue Euroopa ühendamise rahastu raames rohkem tähelepanu digitaalsele ühenduvuse taristule.

Järgmised sammud

Oluline on jõuda kiiresti kokkuleppele ELi üldise pikaajalise eelarve ja selle valdkondlike ettepanekute suhtes, et ELi rahalised vahendid jõuaksid abivajajateni ja annaksid tulemusi võimalikult ruttu. Vastasel juhul häiriksid käimasolevaid suuremahulisi taristuprojekte tõsised viivitused. Transpordisektoris mõjutaks see olulisi raudteeprojekte, nagu Rail Baltic, Brenneri tunnel, Lyon-Torino, Evora-Merida jne. Rail Balticu projekti raames tuleb suured ehitushanked kindlasti käivitada aastal 2021. See on viit miljonit Baltimaade elanikku hõlmava projekti lõpuleviimise seisukohast otsustava tähtsusega.

Kui järgmise pikaajalise eelarve suhtes suudetaks kokkulepe saavutada 2019. aastal, võimaldaks see praeguselt (2014.–2020. aasta) pikaajaliselt eelarvelt uuele eelarvele tõrgeteta üle minna. See tagaks rahastamise prognoositavuse ja järjepidevuse, mis on kõigi huvides.

Taustteave

Üleeuroopalised võrgud ja piiriülene koostöö ei ole olulised mitte üksnes ühtse turu toimimise seisukohast, vaid on strateegilise tähtsusega ka energialiidu ja digitaalse ühtse turu loomisel ning kestlike transpordilahenduste väljatöötamisel. ELi sekkumiseta puuduvad eraettevõtjatel ja riigiasutustel siiski piisavad stiimulid piiriülestesse taristuprojektidesse investeerida.

ELi poolse kaasrahastamise abil püüab Euroopa ühendamise rahastu seda olukorda parandada. Rahastamine toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel, mida haldavad Euroopa Komisjon ning Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA).

Koos programmiga InvestEU aitab see katta investeeringute puudujääki Euroopas ning luua uusi töökohti ja hoogustada majanduskasvu.

Lisateave

Õigusaktid ja teabeleht

Tulevane ELi eelarve

Kavandatud muudatused seoses üleeuroopalise transpordivõrguga

 

[1] Võrdlus jooksevhindades – EL 27 ajavahemikus 2014–2020 ja EL 27 ajavahemikus 2021–2028. 29%-line kasv 2018. aasta püsivhindades.

IP/18/4029

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar