Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat

Brüssel, 1. juuni 2018

Seoses ELi järgmise pikaajalise eelarvega aastateks 2021–2027, teeb komisjon ettepaneku ajakohastada ja lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP).

365 miljardi euro suurust eelarvet hõlmavad ettepanekud tagavad, et ÜPP jääb tulevikukindlaks poliitikaks, jätkab põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustab ELi põllumajanduse kestlikku arengut ning peegeldab ELi ambitsioone keskkonnakaitse ja kliimameetmete valdkonnas. Täna esitatavad ettepanekud annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse ja vabaduse valida, kuidas ja kuhu investeerida ühise põllumajanduspoliitika raames neile eraldatud vahendeid, et saavutada ELi tasandil püstitatud ambitsioonikad eesmärgid seoses aruka, kestliku ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori saavutamisega, tagades samal ajal põllumajandustootjatele õiglase ja sihipärasema sissetulekutoetuse.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen märkis sellega seoses järgmist: „Ühine põllumajanduspoliitika on üks meie peamistest poliitikavaldkondadest ning mõjutab kõigi eurooplaste elu. Need konkreetsed ettepanekud aitavad kaasa põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamisele, tugevdades samal ajal selle kestlikkust. Uue rakendamismudeli abil anname liikmesriikidele suurema subsidiaarsuse, et parandada poliitika tõhusust ja jälgida paremini selle tulemusi.“

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles: „Täna esitatavate ettepanekute abil täidab komisjon oma kohustust ajakohastada ja lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat, võimaldades liikmesriikidele tõelist subsidiaarsust, tagades vastupanuvõimelisema põllumajandussektori Euroopas ning suurendades poliitika keskkonna- ja kliimaalaseid ambitsioone.“

Komisjoni ettepaneku põhijooned seoses lihtsustatud ühise põllumajanduspoliitikaga on järgmised.

1. Uus töökorraldus: Liikmesriikidele antakse suurem paindlikkus ÜPP vahendite kasutamisel, võimaldades neil välja töötada kohandatud programmid, mis vastavad kõige tõhusamalt nende põllumajandustootjate ja laiemate maakogukondade vajadustele. Liikmesriikidel on samuti võimalus 15% ulatuses oma ÜPP vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu rahastamisvahendite vahel ümber kanda, et tagada prioriteetide ja vajalike meetmete rahastamine. Võrdsed tingimused liikmesriikide seas tagatakse järgmiste meetmete kaudu:

  • kogu perioodi hõlmavad strateegiakavad, milles määratakse kindlaks, kuidas iga liikmesriik kavatseb saavutada kogu ELi hõlmavad 9 majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset eesmärki, kasutades nii otsetoetusi kui ka maaelu arengu suunale eraldatud vahendeid. Komisjon peab iga kava heaks kiitma, et tagada nende järjepidevus ja ühtse turu kaitse.
  • Komisjon jälgib iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme.

2. Õiglasemad tingimused toetuse sihipärasema suunamise kaudu: Otsetoetused on jätkuvalt poliitika oluline osa, tagades põllumajandustootjatele stabiilsuse ja prognoositavuse. Suuremat tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate toetamisele, kes moodustavad suurema osa ELi põllumajandussektorist, ning noorte põllumajandustootjate abistamisele. Komisjon on jätkuvalt pühendunud otsetoetuste õiglasemale jaotamisele liikmesriikide vahel, kasutades selleks riikidevahelise ühtlustamise meetodit.

Lisaks võetakse järgmisi meetmeid:

  • põllumajandusettevõtjate otsetoetusi vähendatakse, kui need on suuremad kui 60 000 eurot, ning kehtestatakse piirmäär 100 000 eurot põllumajandusettevõtte kohta. Sellega tagatakse toetuste õiglasem jaotamine põllumajandustootjate vahel;
  • väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad saavad suurema hektaripõhise toetuse;
  • riigid peavad suunama vähemalt 2% oma otsetoetuste eraldisest noortele põllumajandustootjatele, et aidata neil tegevust alustada. Eelnimetatud meetmeid täiendavad veel maaelu arengule eraldatud rahalised vahendid ning erinevad meetmed, mis hõlbustavad juurdepääsu maale ja maa üleandmist.

3. Suuremad eesmärgid seoses keskkonna- ja kliimameetmetega: Täna esitatavad kogu ELi hõlmavad eesmärgid käsitlevad ka kliimamuutusi, loodusvarasid, bioloogilist mitmekesisust, elupaiku ja maastikke. Põllumajandustootjate sissetulekutoetus on juba praegu seotud keskkonna- ja kliimasõbralike tavade kohaldamisega ning uue ÜPP-ga nähakse ette veelgi suuremate eesmärkide saavutamine nii kohustuslike kui ka vabatahtlike meetmete kaudu:

  • otsetoetuste maksmise tingimuseks seataks rangemate keskkonna- ja kliimamuutuste alaste nõuete järgimine;
  • iga liikmesriik peab ette nägema ökokavad, et toetada põllumajandustootjaid, kes rakendavad selliseid säästvaid põllumajandustavasid, mis ületavad kohustuslikke nõudeid;
  • vähemalt 30% igale riigile eraldatavatest maaelu arengu vahenditest tuleb suunata keskkonna- ja kliimaalaste meetmete rakendamiseks;
  • 40% ÜPP kogueelarvest peaks olema seotud kliimameetmetega.
  • Lisaks võimalusele kanda 15% ulatuses vahendeid üle ühest sambast teise, saavad liikmesriigid kanda veel täiendavalt 15% vahendeid esimesest sambast teise, et rahastada konkreetselt keskkonna ja kliimaga seotud meetmeid (riigipoolse kaasrahastamiseta).

4. Teadmiste ja innovatsiooni ulatuslikum kaasamine Ajakohastatud ÜPP puhul võetakse arvesse uusimat tehnoloogiat ja innovatsiooni, tuues kasu nii põllumajandustootjatele kui ka riiklikele ametiasutustele. Seda tehakse järgmiste meetmete abil:

  • ELi teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa Horisont“ raames eraldatakse 10 miljardit eurot, et toetada teadusuuringute ja innovatsiooniprojekte toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse valdkonnas;
  • liikmesriike julgustatakse kasutama suurandmeid ja uut tehnoloogiat kontrolli ja järelevalvega seotud eesmärkidel (näiteks seoses otsetoetuste taotlemisega põllumajanduslike majapidamiste suuruse kontrollimine satelliitandmete abil), vähendades seega kohapealsete kontrollide vajadust;
  • kiirendatakse maaelu digiteerimist, näiteks lairibajuurdepääsu laiendamise kaudu maapiirkondadesse, parandades seeläbi nende piirkondade elukvaliteeti ning aidates kaasa Euroopa põllumajandustootmise konkurentsivõime suurendamisele.

Edasised sammud

Oluline on, et ELi üldise pikaajalise eelarve ja selle valdkondlike ettepanekute osas jõutaks sujuvalt kokkuleppele, sest nii saab ELi rahalisi vahendeid kohapeal kasutama hakata võimalikult kiiresti ning põllumajandustootjad saavad vajaliku kindluse ja prognoositavuse oma ettevõtlusalase tegevuse jätkamiseks ja investeerimisotsuste tegemiseks.

Kui praeguse eelarveperioodi (2014–2020) alguses kogetud viivitused peaksid korduma, tähendaks see, et põllumajandustootjad ja riiklikud ametiasutused ei saaks hakata kasutama uue ÜPP pakutavaid võimalusi: vähendatud bürokraatia, suurem paindlikkus ning tõhusamad tulemused. Tulevase eelarve heakskiitmise viibimise tõttu viibiks ka tuhandete uute projektide käivitamine ELis, mille eesmärk on toetada põllumajandustootjaid ja maakogukondi ning mis käsitlevad erinevaid teemasid alates keskkonnakaitse parandamisest kuni uute põllumajandustootjate ligimeelitamiseni.

Kui järgmise pikaajalise eelarve suhtes suudetaks kokkulepe saavutada 2019. aastal, võimaldaks see tõrgeteta üleminekut praeguselt (2014.–2020. aasta) pikaajaliselt eelarvelt uuele eelarvele. See tagaks rahastamise prognoositavuse ja järjepidevuse, mis on kõigi huvides.

Lisateave

Teabelehed ja seadusandlikud ettepanekud on kättesaadavad siin

TEABEKIRI: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat

Lisateavet ELi tulevikku käsitleva eelarve kohta võite leida siin

IP/18/3985

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar