Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve: piirkondlik areng ja ühtekuuluvus pärast 2020. aastat.

Strasbourg, 29. mai 2018

Seoses ELi järgmise pikaajalise eelarvega aastateks 2021–2027 teeb komisjon ettepaneku ajakohastada ühtekuuluvuspoliitikat, mis on ELi peamine investeerimispoliitika ja üks konkreetsemaid solidaarsuse väljendusvorme.

ELi majandus taastub, kuid on vaja täiendavaid investeeringuid, et vähendada püsivat lõhet liikmesriikide vahel ja nende sees. Tulevase ühtekuuluvuspoliitika aastateks 2027–2021 kavandatud eelarve on 373 miljardit eurot kulukohustusi[1], see võimaldab teha investeeringuid, et erinevusi vähendata. Jätkuvalt on kavas suunata ressursid piirkondadesse, kus neid vajatakse enim, et ülejäänud ELile järele jõuda. See tagab ka tugeva ja otsese seose ELi ning selle piirkondade ja linnade vahel.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen ütles: „Järgmisel kümnendil aitab ühtekuuluvuspoliitika kõigil piirkondadel ajakohastada oma tööstust, investeerida innovatsiooni ning minna üle vähem süsihappegaasiheidet tekitavale ringmajandusele. Lisaks sellele toetab ettepanek ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist Euroopas, tagades vajalikud tingimused majanduskasvuks, töökohtade loomiseks ja investeeringuteks.“

Regionaalpoliitika volinik Corina Crețu sõnas: „Täna tutvustame kõikidele piirkondadele suunatud ühtekuuluvuspoliitikat, mis ei jäta kedagi kõrvale. Muutsime selle paindlikumaks ning kohandasime seda vastavalt uutele prioriteetidele, et kaitsta paremini oma kodanikke. Lisaks lihtsustasime eeskirju, mis toob kasu kõigile alates väikeettevõtetest ja ettevõtjatest kuni koolide ja haiglateni, sest rahastamisele on nüüd lihtsam juurde pääseda.“

Komisjoni ettepaneku põhijooned seoses uuendatud ühtekuuluvuspoliitikaga on järgmised:

1. Keskendumine olulistele investeerimisprioriteetidele, mille puhul on ELi toetusest kõige rohkem abi. Suurem osa Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi investeeringutest eraldatakse sellistele valdkondadele nagu innovatsioon, väikeettevõtjate toetamine, digitehnoloogiad ja tööstuse ajakohastamine. Samuti toetatakse jätkuvalt üleminekut vähese CO2-heitega ringmajandusele ja võitlust kliimamuutuse vastu, et viia ellu Pariisi kokkulepe.

2. Kõiki piirkondi hõlmav ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlikku arengut paremini arvesse võttev lähenemisviis

  • Investeerida kõikidesse piirkondadesse ning tagada väikese majanduskasvu ja sissetulekuga, peamiselt Lõuna- ja Ida-Euroopa piirkondadele suuremahuline ELi toetus. Ühtekuuluvuspoliitika raames jätkatakse investeerimist kõigis piirkondades, sest kõikjal Euroopas on paljudel neist, sealhulgas ka jõukamatel liikmesriikidel, keeruline tööstussektorit ümber korraldada, võidelda töötusega ja tagada oma kodanikele piisav tugi üleilmastuvas majanduses.
  • Piirkondade olukorda arvestav lähenemisviis. Ühtekuuluvuspoliitikas lähtutakse kolmest kategooriast: vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja enim arenenud piirkonnad. Selleks et vähendada erinevusi ning aidata madala sissetuleku ja aeglase majanduskasvuga piirkondadel teistele järele jõuda, on peamine kriteerium vahendite jaotamiseks jätkuvalt SKP elaniku kohta. Soovides arvestada paremini tegeliku olukorraga kohapeal, võetakse kasutusele uued kriteeriumid: noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning rändajate vastuvõtt ja lõimimine.
  • Juhtimine kohalikul tasandil. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika avardab Euroopa võimalusi, toetades kohalikul tasandil juhitavaid arengustrateegiaid. Kohalikke linnade ja maapiirkondade omavalitsusi kaasatakse rohkem ELi vahendite haldamisse, sellega suurendatakse piirkondade ja linnade omanikutunnet ELi rahastatud projektide suhtes.

3. Vähemal arvul, kuid selgemad ja lühemad eeskirjad ning paindlikum raamistik

  • Lihtsustada juurdepääsu rahalistele vahenditele. Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ELi järgmise pikaajalise eelarvega seotud eeskirju, vähendada bürokraatiat ning muuta ELilt toetust saavate äriühingute ja ettevõtjate suhtes kohaldatavad kontrollimenetlused vähem koormavaks.
  • Ühtsed eeskirjad. Edaspidi kohaldatakse ühtseid eeskirju Euroopa Liidu seitsme fondi suhtes, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega. See lihtsustab ELi fondidest rahastatavate programmide haldajate tegevust. See suurendab koostoimet, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Varjupaiga- ja Rändefondi koosmõju rändajate lõimimist käsitlevate kohalike strateegiate väljatöötamiseks. Lisaks võimaldab raamistik luua tihedama seose ka muude ELi eelarvest rahastatavate vahenditega, näiteks võivad liikmesriigid suunata osa oma ühtekuuluvuspoliitika ressurssidest programmi „InvestEU“.
  • Vajadustega kohanemine. Uus raamistik tagab nii pikaajaliste investeeringute kavandamiseks vajaliku stabiilsuse kui ka asjakohase paindlikkuse, et tulla toime ettenägematute sündmustega. Vahepealse läbivaatamise tulemusena tehakse kindlaks, kas programme on vaja rahastamise kahe viimase aasta jooksul muuta, ning väheses ulatuses võimaldatakse vahendeid ELi programmide raames ümber paigutada.

4. Tihedam seos Euroopa poolaastaga, et parandada Euroopa investeerimiskeskkonda. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada seost ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta vahel, et luua Euroopas majanduskasvu ja ettevõtlust soosiv keskkond ning kasutada täielikult ära nii ELi kui ka riiklike investeeringute kogu potentsiaal. Tugevama ühtekuuluvuspoliitika raames toetatud struktuurireformidega tagatakse täielik vastastikune täiendavus ja koordineerimine reformide uue täiustatud tugiprogrammiga.

Edasised sammud

Euroopa Komisjon astus läbipaistvuse saavutamisel pretsedenditu sammu ja esitas 2. mail oma ettepanekus ELi uue pikaajalise eelarve vastuvõtmise kohta summad nii jooksevhindades, kui ka 2018. aasta püsihindades. Samuti avaldab komisjon täna liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika eraldised liikmesriikidele nii jooksevhindades, kui ka 2018. aasta püsihindades (vt lisa).

Oluline on jõuda kiiresti kokkuleppele ELi üldise pikaajalise eelarve ja selle valdkondlike ettepanekute osas, et saavutada kohapeal tulemused võimalikult kiiresti.

Kui praeguse eelarveperioodi 2014–2020 alguses kogetud viivitused peaksid korduma, tähendaks see, et õigeaegselt jääks alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti, suur hulk remonti vajavaid koole peaks jääma ootele, meditsiiniseadmed jõuaksid haiglatesse hilinemisega ja väikeettevõtetel puuduks kindlus investeeringute kavandamisel.

Kui järgmise pikaajalise eelarve suhtes suudetaks kokkulepe saavutada 2019. aastal, võimaldaks see tõrgeteta üleminekut praeguselt (2014.–2020. aasta) pikaajaliselt eelarvelt uuele eelarvele. See tagaks rahastamise prognoositavuse ja järjepidevuse, mis on kõigi huvides.

Lisateave

Piirkondlik areng ja ühtekuuluvus pärast 2020. aastat. Küsimused ja vastused

Õigusaktid ja teabelehed:

  • Piirkondlik areng ja ühtekuuluvus: uue raamistiku lühiülevaade
  • Kohandatum lähenemisviis regionaalarengule
  • Ühtekuuluvuspoliitika lihtsam ja paindlikum raamistik
  • Euroopa poolaasta tihedam seos ELi majandusjuhtimisega
  • Suurem koostoime ELi eelarve sees

Lisateave ELi tulevikku käsitleva eelarve kohta

 

LISA

Ühtekuuluvuspoliitika eraldised aastateks 2021–2027

Euroopa Komisjon astus läbipaistvuse saavutamisel pretsedenditu sammu ja esitas 2. mail esmakordselt oma ettepanekus ELi uue pikaajalise eelarve vastuvõtmise kohta summad nii jooksevhindades, kui ka 2018. aasta püsihindades. Samuti avaldab komisjon kõik asjakohased andmed erinevate rahastamisprogrammide kohta nii jooksevhindades, kui ka 2018. aasta püsivhindades.

 

visual

 

[1] Jooksevhindades ja inflatsiooni arvestades.

IP/18/3885

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar