Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi 2019. aasta eelarve: Euroopa Komisjon keskendub eelarves järjepidevusele ning majanduskasvu, solidaarsuse ja julgeolekueesmärkide saavutamisele

Brüssel, 23. mai 2018

Euroopa Komisjon esitas täna 2019. aasta eelarveprojekti, mis lubab võtta 166 miljardi euro ulatuses kulukohustusi (3% võrra rohkem kui 2018. aastal), et investeerida tugevamasse ja vastupanuvõimelisemasse Euroopa majandusse ning edendada solidaarsust ja turvalisust nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool selle piire.

See eelarve on praeguse 2014.–2020. aasta pikaajalise ELi eelarve raames kuues ning lähtub selles seatud piiridest. Selle eesmärk on optimeerida olemasolevate programmide ja uute algatuste rahastamist ning suurendada Euroopa lisaväärtust kooskõlas Junckeri komisjoni prioriteetidega.

Eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger sõnas: „Me oleme esitanud ambitsioonika eelarve, mis toetab endiselt meie prioriteete, eelkõige investeeringute, töökohtade, noorsoo, rände, solidaarsuse ja julgeoleku valdkonnas ning mis pakub kodanikele Euroopa lisaväärtust. Euroopa Liidul on vaja stabiilsust ning ma loodan, et me saavutame parlamendi ja nõukoguga kokkuleppe võimalikult kiiresti.“

Ettepanek põhineb eeldusel, et pärast EList lahkumist 30. märtsil 2019 aitab Ühendkuningriik jätkuvalt täita ELi eelarvet ning osaleb selles kuni 2020. aasta lõpuni samadel tingimustel nagu siis, kui ta jääks liidu liikmeks.

Nüüd vaatavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid eelarveprojekti ühiselt läbi. Selle kuu alguses esitas komisjon pragmaatilise ja kaasaegse pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021–2027.

Euroopa majanduse elavdamine

Majanduskasvu toetamiseks on 2019. aastal ette nähtud kokku peaaegu 80 miljardit eurot kulukohustustena. See hõlmab mitme juhtalgatuse vahendite suurendamist:

  • 12,5 miljardit eurot (+8,4% võrreldes 2018. aastaga) teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks programmi „Horisont 2020“ raames, sealhulgas 194 miljonit eurot uue Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte jaoks;

  • 2,6 miljardit eurot haridusele programmi „Erasmus+“ raames (+10,4% võrreldes 2018. aastaga);

  • 3,8 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust (+36,4% võrreldes 2018. aastaga) taristuvõrkude jaoks;

  • täiendavad 233,3 miljonit eurot noorte tööhõive algatusele, et toetada noori, kes elavad piirkondades, kus noorte töötuse tase on kõrge, millele lisandub sama suur Euroopa Sotsiaalfondi rahastus.

    Komisjon eeldab, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmid jätkavad pärast eelmise aasta lõpu lootustandvaid märke 2019. aastal täismahus. Selleks on ette nähtud 57 miljardit eurot (+2,8% võrreldes 2018. aastaga). Põllumajanduspoliitika rahastamine jääb stabiilseks ligikaudu 60 miljardi euroga (+1,2% võrreldes 2018. aastaga).

Julgeolek ELis ja sellest väljaspool

Hoolimata 2014.–2020. aasta pikaajalise ELi eelarve piirangutest kasutab komisjon maksimaalselt ära eelarve paindlikkust, et tagada, et rände ja piirihalduse küsimused on ka sel aastal erilise tähelepanu all:

  • Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine, et tagada tulemuslikum, õiglasem ja inimlikum varjupaigapoliitika;

  • uus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, et tugevdada piirihaldust;

  • Euroopa piiri- ja rannikuvalve, ELi varjupaigaameti ning muude piiri- ja viisaküsimustega tegelevate asutuste tugevdamine;

  • täiendavad 1,5 miljardit eurot Türgi pagulasrahastu jaoks, et jätkata toidu, hariduse ja eluaseme pakkumist neile, kes põgenevad sõdade eest Süürias ja mujal (veel 500 miljonit eurot eraldatakse jooksva 2018. aasta eelarve raames ja sel eesmärgil on komisjon teinud ka ettepaneku selle aasta eelarvet muuta);

  • kahe suure algatuse rakendamine: partnerlusraamistik kolmandate riikidega Euroopa rände tegevuskava raames ja Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), et tegeleda rände algpõhjustega;

Uute algatuste toetamine

Lisaks varasemate meetmete tugevdamisele sisaldab käesolev eelarveprojekt ka toetust uutele algatustele:

  • 103 miljonit eurot Euroopa Solidaarsuskorpusele, millega luuakse noortele võimalused tegutseda vabatahtlikuna või töötada kodu- või välismaal toimuvates projektides;

  • 11 miljonit eurot, et luua Euroopa Tööjõuamet, mis aitab tagada töötajate õiglase liikuvuse siseturul ning lihtsustada koostööd riiklike ametiasutuste vahel;

  • 40 miljonit eurot Struktuurireformi tugiprogrammi laiendamiseks, et rakendada struktuurireforme liikmesriikides;

  • 245 miljonit eurot Euroopa kaitsetööstuse arengu programmi loomiseks, et toetada Euroopa kaitsetööstust ja liikuda Euroopa kaitsekoostöö liidu suunas;

  • 150 miljonit eurot selleks, et kiiremini reageerida maavärinatele, metsatulekahjudele ja muudele katastroofidele kogu Euroopas läbi ELi tasandil loodud kodanikukaitsevõime sihtotstarbelise reservirescEU“, mis hõlmab varustust ja meeskondi;

  • 5 miljonit eurot on ette nähtud uue Euroopa Prokuratuuri loomiseks, et esitada süüdistusi piiriülese kuritegevuse, sealhulgas pettuse, rahapesu ja korruptsiooni eest. Uusi meetmeid võetakse ka üksikisikute ja ettevõtete kaitsmiseks küberrünnakute eest.

Taust

ELi 2019. aasta eelarveprojekt sisaldab iga rahastatava programmi kohta kaks summat: kulukohustused ja maksed. „Kulukohustused“ tähendavad summat, mille ulatuses on sellel aastal võimalik lepinguid sõlmida; „maksed“ viitavad tegelikult väljamakstavatele summadele. Kavandatud ELi 2019. aasta eelarveprojekti kogumaht on 166 miljardit eurot (+3% võrreldes 2018. aastaga) kulukohustustena ja 149 miljardit eurot maksetena (+3% võrreldes 2018. aastaga).

Üldiselt võib öelda, et ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve. Ulatudes umbes 1%ni ELi kogurahvatulust ja moodustades ligikaudu 2% kõigist ELi avaliku sektori kulutustest, on selle eesmärk täiendada liikmesriikide eelarveid ja rakendada prioriteete, mille osas kõik ELi liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud.

Ühendkuningriigi ja ELi läbirääkijate vahel kokku lepitud väljaastumislepingu projekti finantskokkulepet käsitlevates artiklites on sätestatud, et üleminekuperioodi jooksul Ühendkuningriik „aitab liidu eelarvet jätkuvalt täita ning osaleb selles“, nagu oleks ta ikka veel liidu täisliige[1]. 2019. aasta ELi eelarveprojekt on esitatud sellest kokkuleppest lähtudes.

Lisateave

 

[1] Eelnõu: leping Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kohta, TF50 (2018) 35, 19. märts 2018

IP/18/3870

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar