Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa rände tegevuskava: siiani ebakindel olukord ei anna põhjust rahuloluks

Brüssel, 16. mai 2018

Komisjon annab täna aru, milliseid edusamme on Euroopa rände tegevuskava ja komisjoni 2017. aasta detsembri tegevuskava rakendamisel tehtud, ning tutvustab olulisi meetmeid, mis tuleb võtta.

Kuigi ELi ühised jõupingutused annavad jätkuvalt tulemusi, on olukord siiani ebakindel, sest rändesurve püsib. Näiteks on hiljuti uuesti suurenenud Vahemere ida- ja lääneosa rändetee kaudu saabuvate rändajate arv. Seetõttu peab EL tervikuna olema valvas ja valmis reageerima rändesurve hooajalistele suurenemistele või muutustele, sealhulgas rändesurve kandumisele ühelt rändeteelt teisele. Tänase aruande kohaselt tuleb praegusi meetmeid tugevdada, kattes püsivad vajakajäämised Euroopa piiri- ja rannikuvalve vahendites, parandades tagasisaatmise tulemuslikkust, edendades ümberasustamist ning kaitstes rändajaid paremini rändeteedel.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Selle aruande kohaselt saame rännet hallata ainult terviklikult, toetades üksteise tegevust, mis põhineb vastutusel ja solidaarsusel. Sel otstarbel on oluline reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ja kui seda teha, siis suudab EL tänu oma pikaajalisele eelarvele tulla toime mis tahes võimalike tulevaste rändekriisidega. Süsteemi tuleb reformida viivitamata ja ma loodan, et Euroopa Ülemkogu jõuab juunis selles küsimuses kokkuleppele.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos ütles: „Viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme nii ELis kui ka meie partnerriikidega. Olukord on siiski ebakindel ja teha on veel palju. Seetõttu kutsun liikmesriike üles kiiresti saatma piirivalvureid ja seadmeid Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatsioonide jaoks, aga samuti täitma oma lubaduse jõuda varjupaigareformi asjus juunis kokkuleppele. Oleme jälle olukorras, kus me ei saa aega raisata.“

 

Saabumine kolme peamise rändetee kaudu

2018. aasta esimestel kuudel on Vahemere keskosas saabujate arv jätkuvalt vähenenud, nagu ka 2017. aastal, ning 2017. aasta sama ajavahemikuga võrreldes on saabujaid ligikaudu 77% vähem.

Kuigi Türgist saabujate arv on jätkuvalt märksa väiksem kui enne ELi-Türgi avaldust, on nii Kreeka saartele saabujate (9 349 alates 2018. aasta algusest) kui ka maismaapiiri ületajate arv (2018. aastal siiani 6 108, mis on üheksa korda rohkem kui samas ajavahemikus 2017. aastal) alates 2018. aasta märtsist oluliselt suurenenud. Kuigi olukord Lääne-Balkani rändeteel on üldjoontes stabiliseerunud, on viimastel kuudel teatatud rände suurenemisest läbi Albaania, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Vahemere lääneosa rändetee kaudu saabujate arv on jätkuvalt kasvanud ja 2018. aasta jaanuarist alates on Hispaaniasse saabunud 6623 inimest (mis on 2017. aasta esimeste kuudega võrreldes 22% rohkem).

 

ELi välispiiride haldamine

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab praegu riiklikke piirivalveid: ta on lähetanud eri rändeteedele ligikaudu 1350 eksperti. Võttes arvesse suuremat rändesurvet, on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet valmis suurendama oma kohalolekut Kreeka ja Türgi vahelisel maismaapiiril. Amet on ka teinud ettepaneku kolmekordistada oma operatiivlähetusi Kreeka maismaapiirile Albaania ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Samuti on Lääne-Balkani riikidega sõlmimisel lepingud, mis võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil anda neile piiride haldamisel otsest abi, kui seda on vaja.

Samas vajab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet pidevalt palju rohkem töötajaid ja seadmeid ning nende puudumise tõttu suudetakse praegu täita vähem kui pool operatiivsetest vajadustest. Liikmesriigid peavad kiiresti tagama lisatöötajad ja -seadmed, et amet saaks jätkata oma praegusi operatsioone või alustada uusi.

Komisjoni kutsub järgmise pikaajalise eelarve ettepanekus üles märkimisväärselt suurendama välispiiride haldamiseks eraldatud vahendeid, sealhulgas eraldama lisavahendeid Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugevdamiseks ning suurendama selle alalist koosseisu 10 000 inimesele.

 

Rändajate kaitse rändeteedel

EL tegeleb jätkuvalt rände algpõhjustega, kaitseb rändajaid rändeteedel ja pakub alternatiive ebaseaduslikule rändele.

  • Vabatahtlik tagasipöördumine Liibüast: Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on ELi toetusel aidanud ainuüksi 2018. aastal rohkem kui 6185 inimesel Liibüast vabatahtlikult koju tagasi pöörduda. Aafrika Liidu, Euroopa Liidu ja ÜRO töörühm jätkab koostööd Liibüa ametivõimudega, et lõpetada rändajate, seahulgas laste süsteemne kinnipidamine. Sel aastal on tänu sellele tegevusele praeguse seisuga kinnipidamisasutustest vabastatud 1000 pagulast.
  • Erakorraline evakueerimine: 1152 inimest on evakueeritud erakorralise transiidimehhanismi alusel Liibüast Nigerisse, et nad hiljem Euroopasse ümber asustada. 108 neist on juba ümberasustatud Prantsusmaale, Rootsi ja Šveitsi. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet peaks nüüd kiirendama suunamist, et viia inimesed kiiremini üle ELi liikmesriikidesse. EL toetab seda tegevust 20 miljoni euroga.
  • Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike vastane võitlus: täiustatakse koostööd Saheli partneritega kooskõlas märtsis Niameys vastu võetud deklaratsiooniga.
  • Algpõhjustega tegelemine: ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond on end tõestanud. Siiani on kokku lepitud 147 programmis kogueelarvega 2,59 miljardit eurot. Nendest vahenditest on rahastatud üliolulisi algatusi, näiteks vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast. Samas tuleb ELil ja liikmesriikidel koos katta märkimisväärne rahastamispuudujääk (ligikaudu 1,2 miljardit eurot). Vastasel juhul võivad need pingutused liiva joosta.

Komisjon teeb täna ka ettepaneku vaadata läbi õigusaktid, mis käsitlevad sisserände kontaktametnikke, kelle ELi liikmesriigid on lähetanud ELi mittekuuluvatesse riikidesse, et nad aitaksid suurendada ELi tasandil koostööd ülioluliste partneritega.

 

Tingimused Kreekas

Tingimused Kreekas on siiani väga problemaatilised, kuna saared on suure surve all ja varjupaigamenetluste aeglus takistab Türgisse tagasisaatmist. Komisjon on kutsunud Kreekat parandama ELi toetusel tingimusi saartel, kiirendama viivitamata tagasisaatmiste tempot ja leppima lõpuks kokku hädaolukorra lahendamise plaanis saabujate arvu suurenemise korral.

 

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

On vaja teha rohkem, et saata tagasi rohkem rändajaid, kellel puudub ELis viibimise õigus: 2017. aastal täideti ainult 36,6% tagasisaatmiskorraldustest. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aitas 2018. aastal korraldada 111 tagasisaatmisoperatsiooni. Ameti volitusi tagasisaatmise valdkonnas on suurendatud ja liikmesriigid peaksid neid palju rohkem ära kasutama. Päritoluriikidega tagasisaatmise valdkonnas tehtav koostöö on märkimisväärselt paranenud. Viimastel kuudel on sõlmitud mitu praktilist kokkulepet ja edasiste kokkulepete üle peetakse läbirääkimisi. Selleks et parandada tagasisaatmiste järelevalvet ja muud sellega seotud rändestatistikat, teeb komisjon täna ka ettepaneku suurendada Eurostati andmete avaldamise sagedust.

 

Ümberasustamine

Komisjoni uue ümberasustamiskava alusel on 20 liikmesriiki lubanud tagada rohkem kui 50 000 kohta, millest 4 252 on juba ära kasutatud. Komisjon kutsub liikmesriike asustama 2018. aasta oktoobriks ümber 50% lubatud koguarvust.

Edasised sammud

Selleks et säilitada ELi terviklikku rändealast lähenemisviisi ja tagada, et Euroopal on vajalikud vahendid kõigi tulevaste kriisidega tegelemiseks, peaksid liikmesriigid nüüd:

  • tagama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile puuduvad piirivalveametnikud ja seadmed;
  • katma ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi 1,2 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägi;
  • parandama tingimusi Kreekas ja kiirendama tagasisaatmisi Türgisse;
  • märkimisväärselt kiirendama tagasisaatmisi ja kasutama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi, mille kaudu amet saab olla tagasisaatmistel abiks;
  • kiirendama ümberasustamist uue prioriteetsete riikide kava alusel, eelkõige Nigeri erakorralise transiidimehhanismi puhul, ja ELi-Türgi avalduse alusel;
  • jõudma kiiresti kokkuleppele Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformis, tagamaks et EL on valmis tegelema kõigi tulevaste kriisidega.


Taustteave

13. mail 2015 esitas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava raames ulatusliku strateegia, et lühemas perspektiivis lahendada jätkuvast kriisist tingitud probleemid ning keskmises ja pikemas perspektiivis võimaldada ELil edukamalt hallata rännet ebaseadusliku sisserände, piiride, varjupaiga ja seadusliku sisserände valdkonnas.

Tänases teatises kirjeldatakse alates 2018. aasta märtsist toimunud muutusi ja antakse aru edusammudest, mida on tehtud Euroopa rände tegevuskava raames ja tervikliku rändekokkuleppe saavutamiseks vastavalt 2017. aasta detsembris esitatud komisjoni poliitilisele tegevuskavale.

 

Lisateave

Euroopa rände tegevuskava rakendamise eduaruanne

Statistikalisad

Teabeleht: rände haldamine – ELi kriisiohjamise vahendid

Teabeleht: Vahemere keskosa rändetee: rändajate kaitse ja ebaseadusliku rände voogude haldamine

Ettepanek: määrus sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta

 

 

IP/18/3743

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar