Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi eelarve: komisjon teeb ettepaneku võtta vastu tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi

Brüssel, 2. mai 2018

Komisjon esitab täna ettepaneku pragmaatilise ja tänapäevase pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027.

See on aus vastus tänasele reaalsusele, kus Euroopalt oodatakse suurema rolli võtmist julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel ebastabiilses maailmas, ent kus Brexit jätab meie eelarvesse märkimisväärse tühimiku. Ettepaneku kohaselt astutakse nendele probleemidele vastu ühest küljest kulusid vähendades ja teisest küljest sama palju uusi vahendeid kasutusele võttes. Liidu uusi ja peamisi prioriteete rahastatakse endisel tasemel või varasemast rohkemgi, mistõttu tuleb teistes valdkondades kulusid vältimatult kokku tõmmata. Kaalul on palju ja käes on aeg tegutseda vastutustundlikult. Tänane eelarve ettepanek on seetõttu nii fookustatud kui ka realistlik.

Komisjoni ettepaneku kohaselt viiakse liidu eelarve vastavusse meie poliitiliste prioriteetidega. Need kuuluvad positiivsesse tegevuskavasse, mille pani ette president Jean-Claude Juncker oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus 14. septembril 2016 ning mille ELi 27 riigi juhid kiitsid heaks 16. septembril 2016 Bratislavas ja Rooma deklaratsioonis 25. märtsil 2017. Eelarves on keskendutud valdkondadele, kus liidul on parimad võimalused tulemusi saavutada, seega on see mõeldud Euroopale, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker: „Täna on meie liidu jaoks oluline hetk. Uus eelarve on võimalus vormida meie tulevikku uue ja ambitsioonika 27 liikmesriigiga liiduna, mida seob solidaarsus. Tänase ettepanekuga esitame pragmaatilise kava, kuidas vähemaga rohkem ära teha. Majanduslik pärituul purjedes annab meile pisut hingetõmbeaega, kuid ei kaitse meid selle eest, et mõningates valdkondades peame kulusid kokku hoidma. Esmakordselt tagame õigusriigi mehhanismiga usaldusväärse finantsjuhtimise. See tähendab, et maksumaksja rahaga tuleb mõistlikult ümber käia. Järgmise sammu peavad astuma Euroopa Parlament ja nõukogu. Ma olen kindlalt veendunud, et kokkuleppele tuleks jõuda enne järgmisel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger: „Selle eelarve ettepaneku juhtidee on ELi lisaväärtus. Me investeerime veelgi rohkem valdkondades, kus ükski liikmesriik ei saa üksi tegutseda või kus on tõhusam tegutseda koos – olgu selleks teadusuuringud, ränne, piirikontroll või kaitse. Lisaks rahastame ka edaspidi traditsioonilisi, ent ajakohastatud poliitikavaldkondi, nagu näiteks ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, sest meie kõigi huvides on tagada põllumajandustoodete hea kvaliteet ja piirkondade majanduslikult paremale järjele jõudmine.

1. Fookustatud eelarve: eesmärkide ja vahendite kooskõla

27 liikmesriigist koosnev Euroopa Liit on oma poliitilised prioriteedid paika pannud ja vajab nüüd nende elluviimiseks vahendeid.

Komisjon teeb ettepaneku pikaajalise eelarve kohta, mille kulukohustused aastatel 2021–2027 moodustavad 1135 miljardit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades),[1] mis on võrdväärne 1,11%ga 27 ELi liikmesriigi kogurahvatulust (vt 2. lisa; üldine teabeleht). Selline kulukohustuste maht tähendab, et makseid tehakse 1105 miljardi euro (mis vastab 1,08%-le kogurahvatulust) väärtuses (2018. aasta hindades[2]). See hõlmab Euroopa Arengufondi lisamist ELi eelarvesse. Arengufond on ELi peamine vahend, millest rahastatakse arengukoostööd Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega ja mis seni toimis valitsustevahelise kokkuleppena. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega (Euroopa Arengufond kaasa arvatud).

Uute ja kiireloomuliste prioriteetide elluviimiseks tuleb praeguseid rahastamismäärasid suurendada. Kui nüüd investeerida sellistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, noored, digitaalmajandus, piirihaldus, julgeolek ja kaitse, aitab see tulevikus tagada jõukust, jätkusuutlikkust ja julgeolekut. Näiteks programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelarve suurendatakse kahekordseks.

Samal ajal on komisjon kriitiliselt uurinud, millistes valdkondades oleks võimalik kulusid kokku hoida ja tulemuslikkust parandada. Komisjon teeb ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamist mõõdukalt vähendada – mõlema puhul umbes 5% võrra –, et kajastada 27 liikmesriigiga liidu uut olukorda. Neid poliitikameetmeid ajakohastatakse, et nad ka vähemate vahenditega tulemusi annaksid ja aitaksid kaasa uute prioriteetide elluviimisele. Näiteks on ühtekuuluvuspoliitikal üha olulisem roll struktuurireformide ja rändajate pikaajalise integratsiooni toetamises.

Nende muudatuste tulemusena tasakaalustatakse eelarvet ja keskendutakse rohkem neile valdkondadele, kus ELi eelarvest on kõige rohkem kasu.

2. Tänapäevane, lihtne ja paindlik eelarve

Võrreldes Euroopa majanduse ja riigieelarvete suurusega on ELi eelarve tagasihoidlik. Ja ometi saab see kodanike ja ettevõtjate elu reaalselt paremaks muuta, juhul kui investeeritakse valdkondadesse, kus liit suudab riigi tasandi avalike kulutustega võrreldes suuremat mõju avaldada ja pakkuda tõelist Euroopa lisaväärtust. Näiteks võib tuua eesliini teadusprojektid, mis toovad kokku Euroopa parimad teadlased, suure taristu või suured projektid, mida vajame digiülemineku edukaks elluviimiseks, ning liidule vahendite andmise, mis aitavad tal hoida ja kaitsta oma kodanikke. See on vältimatu kiiresti muutuvas maailmas, kus Euroopa seisab silmitsi demograafiliste probleemidega, naaberriikide ebastabiilsusega ja kus paljud kõige pakilisemad probleemid ulatuvad üle riigipiiride.

Seepärast soovitab komisjon vastu võtta tänapäevase, lihtsa ja paindliku eelarve.

Tänapäevane: uus, 27 liikmesriigist koosnev liit vajab uut, tänapäevast eelarvet, millest nähtub, et Euroopa on mineviku kogemustest õppinud. Selleks et toetusesaajate ja korraldusasutuste jaoks bürokraatiat veelgi vähendada, tuleb eeskirjad sidusamaks muuta ja tugineda ühtsele reeglistikule. Samuti tuleb kehtestada selgemad eesmärgid ja keskenduda rohkem tulemuslikkusele. See lihtsustab tulemuste jälgimist ja mõõtmist ning võimaldab vajaduse korral muudatusi teha.

Lihtne: eelarve struktuur on selgem ja paremini liidu prioriteetidega seostatud. Praegu on vahendid jaotatud liiga paljude programmide ja rahastamisvahendite vahel nii ELi eelarve piires kui ka väljaspool eelarvet. Seetõttu on komisjoni ettepanek vähendada programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra (praeguselt 58-lt 37-le), näiteks koondades killustatud rahastamisallikad kokku uuteks integreeritud programmideks ja muutes rahastamisvahendite kasutamise tunduvalt sujuvamaks, muu hulgas InvestEU fondi abil.

Paindlik: viimaste aastate probleemid, eeskätt 2015. aasta rände- ja pagulaskriis on selgelt näidanud, et paindlikkuse piirangud praeguses ELi eelarves ei ole lasknud liidul reageerida piisava kiiruse ja tulemuslikkusega. Komisjoni ettepanekuga nähakse seetõttu ette paindlikkuse suurendamine programmide sees ja vahel, kriisiohjamisvahendite tugevdamine ja uue „liidu reservi“ loomine, et tulla toime ettenägematute sündmustega ja reageerida hädaolukordadele sellistes valdkondades nagu julgeolek ja ränne.

3. ELi eelarve ja õigusriigi põhimõte: usaldusväärne finantsjuhtimine

Üks suuremaid uuendusi kavandatavas eelarves on ELi rahastamise tugevam sidumine õigusriigi toimimisega. Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus mehhanism, et kaitsta ELi eelarvet finantsriskide eest, mis on seotud üldistunud puudustega õigusriigi toimimises liikmesriikides. Uued kavandatavad vahendid võimaldaksid liidul peatada, vähendada või piirata juurdepääsu ELi vahenditele viisil, mis on proportsionaalne õigusriigi toimimises esinevate puuduste laadi, raskusastme ja ulatusega. Ettepaneku sellise otsuse kohta teeks komisjon ja võtaks vastu nõukogu ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega[3].

4. ELi eelarve tugeva ja stabiilse majandus- ja rahaliidu jaoks

Stabiilset euroala vajame selleks, et tagada töökohad, majanduskasv, investeeringud ja sotsiaalne õiglus liidus tervikuna. 2017. aasta detsembris selgitas komisjon Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise tegevuskavas, kuidas saaks ELi avaliku rahanduse raames välja töötada uued eelarvelised toetusvahendid stabiilse euroala tagamiseks ja euroala suunas toimuva lähenemise edendamiseks. Uues mitmeaastases finantsraamistikus on kavandatud kaks uut vahendit:

- uus reformide tugiprogramm, mille kogueelarve on 25 miljardit eurot ja mis pakub kõigile liikmesriikidele rahalist ja tehnilist abi oluliste reformide läbiviimiseks, eeskätt Euroopa poolaasta kontekstis. Sellele lisandub lähenemisrahastu, millest toetatakse euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike, kelle eesmärk on ühisrahaga ühineda;

- Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mis aitab säilitada investeeringute taset suurte asümmeetriliste vapustuste korral. Vahend alustab ELi eelarvest antavate kompensatsioonilaenudega summas kuni 30 miljardit eurot, millele lisandub rahaline toetus liikmesriikidele intressikulude katteks. Laenudega antakse täiendavat rahalist abi olukorras, kus riigi rahandus on raskustes, ent olulisi investeeringuid tuleb jätkata.

5. ELi eelarve tänapäevased rahastamisallikad

Uued prioriteedid vajavad uusi investeeringuid. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rahastada neid osaliselt värske rahaga (umbes 80% ulatuses) ning osaliselt kulude ümberpaigutamise ja säästude kaudu (umbes 20% ulatuses).

Tuginedes ELi tulevase rahastamise kõrgetasemelise töörühma soovitustele, teeb komisjon ettepaneku ajakohastada ja lihtsustada olemasolevat üldist rahastamise süsteemi (omavahendid) ning mitmekesistada eelarve tuluallikaid.

Pikaajalise eelarve uued rahastamisallikad

Komisjoni kava kohaselt tuleks praeguseid käibemaksupõhiseid omavahendeid lihtsustada ja kehtestada uued omavahendid, mis on seotud meie poliitiliste prioriteetidega.

Kavandatud uute omavahendite hulka kuuluvad:

- 20% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest;

- 3%-lise sissenõudmismäära kohaldamine uuele äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile (mis võetakse kasutusele pärast vajalike õigusaktide vastuvõtmist);

- riiklikud osamaksed, mis arvutatakse igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel (0,80 eurot/kg).

Uued omavahendid moodustavad ligikaudu 12% ELi kogueelarvest ja nende panus uute prioriteetide rahastamisse võib ulatuda kuni 22 miljardi euroni aastas.

Tagasimaksed

- Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust avaneb võimalus praegu kehtiv keerukas tagasimaksete ja isegi tagasimaksete pealt tehtavate tagasimaksete süsteem läbi vaadata. Komisjon teeb ettepaneku kaotada kõik tagasimaksed ja vähendada summat, mille liikmesriigid ELi eelarve jaoks tollimaksude (mis on üks omavahenditest) kogumisel endale jätavad, 20%-lt 10%-le. Need meetmed aitavad ELi eelarvet lihtsamaks ja õiglasemaks muuta.

- Selleks et vältida mõnede liikmesriikide osamaksete märkimisväärset ja järsku suurenemist, teeb komisjon ettepaneku tagasimaksed kasutusest kõrvaldada järk-järgult viie aasta jooksul.

Mis saab edasi?

Tänastele ettepanekutele tuginedes esitab komisjon lähinädalatel üksikasjalikud ettepanekud tulevaste valdkondlike rahastamisprogrammide kohta (vt 1. lisa).

Otsuse ELi tulevase pikaajalise eelarve kohta peab tegema nõukogu ühehäälselt, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku. Ajastus on ülioluline. Läbirääkimised ELi praeguse pikaajalise eelarve üle võtsid liiga kaua. Selle tulemusena hilinesid tähtsad rahastamisprogrammid ja projektid, millel oli suur potentsiaal ergutada majanduse elavdamist, lükkusid edasi.

Seetõttu tuleks eelarveläbirääkimisi pidada esmaseks prioriteediks ning saavutada kokkulepe enne Euroopa Parlamendi valimisi ja Sibiu tippkohtumist 9. mail 2019. Komisjon teeb kõik, mis tema võimuses, et kiiresti kokkuleppele jõuda.

Lisateave

- Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: küsimused ja vastused (2. mai 2018)

- Teabelehed ja õigustekstid (2. mai 2018):

o Teatis, mille lisas on kirjeldatud kõiki programme

o Mitmeaastase finantsraamistiku määrus (2. mai 2018)

o Määrus eelarve täitmise kohta kooskõlas õigusriigi põhimõttega

o Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

o Omavahendite otsus, rakendusettepanekud ja nendega seotud talituste töödokument

o Määrus, rakendusmäärus, määruse nr 1553/89 muutmine

o Käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindel ühtne kord (nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89)

o Kulude läbivaatamist käsitlev talituste töödokument

- Oluline teave ELi tulevase eelarve – mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) kohta

- Teatis ja teabelehed (pressiteade, 14. veebruar 2018)

- Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (28. juuni 2017)

 

[1] Jooksevhindades väljendatuna (võttes arvesse inflatsiooni) moodustaksid kulukohustused 1279 miljardit eurot.

[2] Jooksevhindades väljendatuna (võttes arvesse inflatsiooni) moodustaksid maksed 1246 miljardit eurot.

[3] Ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kord näeb ette, et komisjoni ettepanek loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku tagasi lükata.

IP/18/3570

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar