Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Vaktsineerimine: Komisjon kutsub üles tugevdama ELi koostööd vaktsiinennetatavate haiguste tõrjeks

Brüssel, 26. aprill 2018

Vaktsineerimine: Komisjon kutsub üles tugevdama ELi koostööd vaktsiinennetatavate haiguste tõrjeks

Täna esitas Euroopa Komisjon mitu soovitust selle kohta, kuidas EL saaks tugevdada koostööd vaktsiinennetatavate haiguste tõrjeks. Sellele eelnes president Junckeri üleskutse, kes oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus osutas vajadusele suurendada vaktsineeritust ja tagada, et igaühel oleks ELis juurdepääs vaktsiinidele.

Tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ütles: „Vaktsineerimine on üks tõhusamaid ja tasuvamaid rahvatervise meetmeid, mis 20. sajandil välja on töötatud. Arstina pean kahetsusväärseks, kui lapsed surevad vaktsineerimatuse, vaktsiinikõhkluse või vaktsiinipuuduse tõttu. Nakkushaigused ei püsi ühe liikmesriigi piires. Vähene immuniseerimine ühes liikmesriigis seab ohtu kodanike tervise ja turvalisuse kogu ELis. Koostöö selles valdkonnas on meie kõigi huvides. Kaitseme oma lapsi ja vaktsineerime nad!“

Igal aastal päästetakse vaktsineerimisega kogu maailmas miljon kuni kolm miljonit elu. Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt päästetakse järgmisel aastakümnel vaktsineerimisega lisaks veel 25 miljoni inimese elu. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel seisab paraku mitu ELi riiki silmitsi leetrite ja muude vaktsiinennetatavate haiguste enneolematute puhangutega, sest vaktsineeritus on ebapiisav, ning lapsed ja täiskasvanud surevad endiselt neisse haigustesse.

Komisjoni ettepanekus keskendutakse kolmele põhivaldkonnale: 1) vaktsiinikõhkluse vähendamine ja vaktsineerituse suurendamine; 2) ELi kestlik vaktsineerimispoliitika ning 3) ELi koordineerimismeetmed ja panus ülemaailmsesse tervishoidu.

Ettepanekus on esitatud 20 meedet, mille komisjon ja liikmesriigid peaksid ellu viima, sealhulgas järgmised:

  • koostada ja rakendada riiklikud ja/või piirkondlikud vaktsineerimiskavad 2020. aastaks, seades muu hulgas eesmärgiks saavutada vähemalt 95 % vaktsineeritus leetrite vastu;
  • seada sisse vaktsineerimise staatuse rutiinne kontroll ja luua regulaarsed vaktsineerimisvõimalused eri eluetappidel, näiteks koolis ja töökohas;
  • tutvustada piiriüleselt edastatava elektroonilise ühise vaktsineerimiskaardi variante;
  • luua 2019. aastaks Euroopa vaktsineerimisteabe portaal, et teha internetis kättesaadavaks objektiivsed, läbipaistvad ja ajakohastatud tõendid vaktsiinide kasulikkuse ja ohutuse kohta;
  • leevendada vaktsiinipuuduse riski, arendades virtuaalset andmehoidlat, nn ELi virtuaalset andmeaita, milles oleksid andmed vaktsiinivarude ja vajaduste kohta, et hõlbustada vabatahtlikku teabevahetust hädavajalike vaktsiinide olemasolevate varude ja puuduse kohta;
  • tagada kõikidele tervishoiutöötajatele vajalik koolitus, et nad tunneksid end patsiente vaktsineerides kindlalt ja oskaksid käsitleda vaktsiinikõhklust;
  • kutsuda kokku vaktsineerimiskoalitsioon, et tuua kokku selle valdkonna Euroopa tervishoiutöötajate ühenduste ja üliõpilasliitude esindajad ning võtta kohustus anda üldsusele täpset teavet, hajutada müüte ja vahetada parimaid tavasid;
  • luua Euroopa teabevahetussüsteem, et koguda teavet ja koostada 2020. aastaks suunised ELi vaktsineerimise üldise ajakava kohta, milles oleksid märgitud doosid ja vaktsineerimisvanused, millega kõik ELi liikmesriigid nõustuvad ja mis on kõikidele riikidele ühised;
  • tugevdada partnerlust ja vaktsineerimisalast koostööd rahvusvaheliste partneritega.

 

Praegune olukord: kesksed puudused vaktsineerimise valdkonnas ELis

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) uusimate andmete kohaselt suureneb mitmes ELi ja EMP riigis jätkuvalt leetrite esinemissagedus. 12 kuu jooksul alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2018 teatati nakkushaiguste seire Euroopa süsteemi kaudu 14 813 leetrite juhtumist. Nendel juhtudel, kui vaktsineerimise staatus oli teada, oli 86 % haigestunutest vaktsineerimata. Lisaks sureb ECDC hinnangul igal aastal vähemalt 40 000 inimest grippi, mis on osaliselt tingitud vähesest vaktsineeritusest.

 

Edasised sammud

Komisjoni ettepanekut arutatakse järgnevalt nõukogus ning eesmärk on võtta see vastu enne 2018. aasta lõppu ja kohe jõustada. Seejärel esitab komisjon iga kolme aasta järel aruande soovituste rakendamise edenemise kohta. Lisaks koostab komisjon aruande, milles käsitletakse usaldust vaktsiinide vastu („The State of Confidence vaccines in the EU“), et jälgida vaktsineerimise suhtes kujunenud hoiakuid seoses algatusega „Tervise seis ELis“.

 

Taustteave

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ütles president Juncker: „Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi kodanikke. On vastuvõetamatu, et aastal 2017 sureb ikka veel lapsi haigustesse, mis peaksid olema Euroopas ammu likvideeritud. (…) Seda ilma igasuguste küsimusteta. (…) Välditavaid surmasid Euroopas enam eksisteerida ei tohiks.“

Komisjoni soovitused vaktsiinennetatavate haiguste kohta tuginevad mitmele olemasolevale vaktsineerimisvaldkonna ELi poliitikameetmele ja projektile. Need hõlmavad nõukogu 2009. aasta soovitust vaktsineerimise kohta hooajalise gripi vastu, ühishanke lepingut (sätestati tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva otsusega (1082/2013/EL)) ning lähikuudel algavat vaktsineerimisalast ühismeedet, mida kaasrahastatakse rahvatervise programmist 2014–2020, ja mille raames käsitletakse muude teemade seas ka vaktsiinikõhklust.

 

Lisateave

Vt MEMO/18/3458

Vaktsineerimine – ülevaade

Jälgige meid Twitteris: @EU_Health, @V_Andriukaitis #vaccineswork and #EUvaccines

 

 

 

 

IP/18/3457

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar