Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Rikkumisest teatajate kaitse: Euroopa Komisjon kehtestab uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad

Brüssel, 23. aprill 2018

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kehtestada uued eeskirjad, et tugevdada rikkumisest teatajate kaitset kogu ELis.

Hiljutised skandaalid (nt Dieselgate, Luxleaks, Panama dokumendid või viimati Cambridge Analytica paljastused) osutavad, et rikkumisest teatajatel võib olla oluline roll sellise ebaseadusliku tegevuse paljastamisel, ms kahjustab avalikke huve ning meie kodanike ja ühiskonna heaolu.

Tänase ettepanekuga kehtestatakse uued kogu ELi hõlmavad nõuded, millega tagatakse kõrgetasemeline kaitse isikutele, kes teatavad ELi õiguse rikkumisest. Uute eeskirjadega kehtestatakse turvalised kanalid teabe esitamiseks organisatsiooni sees ja ametiasutustele. Samuti tagatakse nendega rikkumisest teatajatele kaitse vallandamise, madalamale ametikohale viimise ja muud laadi kättemaksu eest ning nähakse ette, et riigi ametiasutused peavad kodanikke teavitama ja ametiasutusi rikkumisest teatajate kohtlemise teemal koolitama.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Paljud hiljutised skandaalid ei oleks pruukinud kunagi ilmsiks tulla, kui siseteavet omavatel isikutel ei oleks olnud julgust nendest teatada. Kuid need, kes seda tegid, võtsid suure riski. Rikkumisest teatajatele parema kaitse tagamise korral suudame me paremini avastada ja hoida ära avalike huvide kahjustamist, nt pettused, äriühingu tulumaksu vältimine või kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. Õige asja ajamise eest ei tohi karistada. Tänaste ettepanekutega kaitstakse ka neid, kes tegutsevad uurivate ajakirjanike allikana, aidates tagada sõna- ja meediavabaduse kaitset Euroopas.“

Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lisas: „Uued rikkumisest teatajate kaitse eeskirjad muudavad olukorda täielikult. Üleilmastunud maailmas, kus kiusatus maksimeerida kasumit õiguse rikkumise arvel on täiesti olemas, peame me toetama inimesi, kes on valmis riskima, et tuua päevavalgele ELi õiguse tõsised rikkumised. Oleme selliste ausate Euroopa inimeste ees tänuvõlglased.“

Rikkumisest teatajad aitavad avastada ja uurida ELi õiguse rikkumisi ning karistada nende toimepanijaid. Samuti on neil oluline roll, mis võimaldab vabal ajakirjandusel täita oma olulist rolli demokraatia kaitsel. Seepärast on rikkumisest teatajatel vaja kaitset hirmutamise ja/või kättemaksu vastu. Kodanikke, kes avalikustavad õigusvastase tegevuse, ei tohiks nende tegevuse eest karistada. Kuid tegelikkuses maksavad paljud nendest oma tegevuse eest töökoha, maine või isegi tervise kaotusega. 36% töötajatest, kes teatasid rikkumisest, said teatava kättemaksu osaliseks (ülemaailmne ärieetika uuring 2016). Rikkumisest teatajate kaitsmine aitab kaitsta ka sõna- ja meediavabadust ning on esmatähtis õigusriigi ja demokraatia kaitseks Euroopas.

Kaitse erinevate ELi õiguse rikkumiste puhul

Tänase ettepanekuga tagatakse ELi-ülene kaitse isikutele, kes teatavad rikkumistest sellistes ELi õiguse valdkondades, nagu riigihanked, finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamine, tooteohutus, transpordi ohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toidu- ja söödaohutuse, loomatervis ja loomade heaolu, rahvatervis, tarbijakaitse, privaatsus, andmekaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. Samuti kohaldatakse kaitset ELi konkurentsieeskirjade rikkumise, äriühingu tulumaksu eeskirjade rikkumise ja kuritarvitamise ning ELi finantshuvide kahjustamise korral. Komisjon kutsub liikmesriike üles minema miinimumnõuetest kaugemale ja kehtestama rikkumisest teatajate kaitse laiahaardelised raamistikud, mis põhinevad samadel põhimõtetel.

Tööandjate jaoks selged mehhanismid ja kohustused

Kõik ettevõtted, kus töötab üle 50 inimese või kelle aastakäive on üle 10 miljonit euro, peavad kehtestama rikkumisest teatajate teadete käsitlemise sisekorra. Kõik riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ning üle 10 000 elanikuga omavalitsused on samuti uute eeskirjadega hõlmatud.

Loodavad kaitsemehhanismid peavad hõlmama järgmist.

  • Organisatsioonisisesed ja -välised selged teatamiskanalid, mis tagavad konfidentsiaalsuse.
  • Kolmeastmeline teatamissüsteem:
  • sisemised teatamiskanalid;
  • teatamine pädevatele asutustele – kui sisekanalid ei toimi või on alust eeldada, et need ei toimi (nt kui sisekanalite kasutamine võib pärssida vastutavate asutuste uurimistegevuse tulemuslikkust);
  • avalikustamine/kajastamine meedias – kui muude kanalite kaudu teavitamise järel ei ole võetud asjakohaseid meetmeid või avalike huvide vahetu või ilmse ohustamise või pöördumatu kahjustamise korral.
  • Ametiasutuste ja ettevõtete kohustus anda tagasisidet. Ametiasutused ja ettevõtted peavad sisemise teatamiskanali kasutamise korral rikkumisest teatajale vastama ja võtma meetmeid kolme kuu jooksul.
  • Kättemaksu ärahoidmine ja tõhus kaitse: mis tahes laadi kättemaks on keelatud ja selle eest karistatakse. Kui rikkumisest teataja saab kättemaksu osaliseks, peaks tal olema juurdepääs tasuta nõustamisele ja asjakohastele õiguskaitsevahenditele (nt meetmed töökiusamise lõpetamiseks või vallandamise ärahoidmiseks). Sel juhul on tõendamiskohustus vastupidine – isik või organisatsioon peab tõendama, et rikkumisest teatajale ei maksta kätte. Rikkumisest teatajad on kaitstud ka kohtumenetluste raames. Eelkõige tehakse nende suhtes erand teabe avalikustamisega kaasnevast vastutusest.

Tõhusad kaitsemeetmed

Ettepanekuga kaitstakse vastutustundlikult käituvaid rikkumisest teatajaid, kelle tõeline eesmärk on kaitsta avalikke huve. Seepärast hõlmab ettepanek kaitsemeetmeid, et hoida ära paha- või kuritahtlikku teatamist ja põhjendamatut mainekahju. Nendel, keda rikkumisest teatamine mõjutab, on õigus süütuse presumptsioonile, tõhusale õiguskaitsevahendile, õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitsele.

Taustteave

Rikkumisest teatajate kaitse on ELis praegu killustatud ja ebaühtlane. Üksnes 10 ELi liikmesriiki tagavad praegu rikkumisest teatajatele täieliku kaitse. Teistes riikides on kaitse osaline ja see on tagatud üksnes konkreetsetele sektoritele või töötajate kategooriatele.

Komisjoni ettepanek põhineb Euroopa Nõukogu soovitusel rikkumisest teatajate kaitse kohta, milles soovitatakse, et „liikmesriikidel peaks olema institutsionaalne ja õigusraamistik, et kaitsta isikuid, kes töösuhete raames esitavad või avalikustavad teabe avalikku huvi ohustavate või kahjustavate asjaolude kohta“, ja sätestatakse põhimõtted, mida riigid peaksid selliste raamistike kehtestamisel või läbivaatamisel järgima.

Komisjon kutsus 11. oktoobri 2016. aasta järeldustes maksustamise läbipaistvuse kohta komisjoni üles uurima võimalusi ELi meetmete võtmiseks tulevikus. Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ametiühingud on korduvalt kutsunud üles võtma vastu ELi õigusakte, et kaitsta avalikes huvides tegutsevaid rikkumisest teatajaid.

Komisjon kohustus võtma meetmeid rikkumisest teatajate kui ajakirjaniku allikate kaitseks 2016. aasta novembris toimunud teisel iga-aastasel põhiõiguste kollokviumil, mille teema oli „Meediapluralism ja demokraatia“.

Rikkumisest teatajate kaitse tugevdamine aitab täita ka komisjoni võetud kohustust keskenduda rohkem ELi õiguse täitmise tagamisele, nagu on sätestatud komisjoni 2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“

Lisateave

Teatis rikkumisest teatajate kaitse tugevdamise kohta ELi tasandil

Direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

Küsimused ja vastused

Teabeleht

 

 

IP/18/3441

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar