Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Julgeolekuliit: komisjon lihtsustab juurdepääsu elektroonilistele tõenditele

Brüssel, 17. aprill 2018

Komisjon pakub välja uued eeskirjad, et politsei- ja õigusasutused saaksid lihtsamini ja kiiremini kätte elektroonilised tõendid, näiteks e-kirjad või pilve salvestatud dokumendid, mida nad vajavad kurjategijate ja terroristide tegude uurimiseks, neile süüdistuste esitamiseks ja nende süüdi mõistmiseks.

Uued eeskirjad võimaldavad ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustel paremini hankida vihjeid internetist ja piiriüleselt, pakkudes samas piisavaid tagatisi kõigi asjaosaliste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Elektroonilised tõendid on muutunud kriminaalmenetluses üha olulisemaks. Me ei saa lubada, et kurjategijad ja terroristid kasutavad ära kaasaegseid ja elektroonilisi kommunikatsioonitehnoloogiaid, et varjata oma kuritegusid ja hoiduda õigusemõistmise eest. Kurjategijate ja terroristide jaoks ei tohi Euroopas leiduda peidukohta, ei internetis ega väljaspool internetti. Tänaste ettepanekutega luuakse senisest paremad vahendid, mis võimaldavad pädevatel asutustel saada elektroonilisi tõendeid kiiresti ja tõhusalt ka piiriüleselt ning tagada samas kõigi asjaosaliste õiguste ja vabaduste kindel kaitse.“

Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lisas: „Kui õiguskaitseasutused kasutavad endiselt kohmakaid töömeetodeid, siis kurjategijad kasutavad oma tegevuses kiiret ja tipptasemel tehnoloogiat. Kuna kurjategijad kasutavad oma kuritegude toimepanemiseks 21. sajandi meetodeid, siis peame ka meie võimaldama õiguskaitseasutustel võidelda nende vastu 21. sajandi meetoditega.

Kurjategijad ja terroristid kasutavad kõik suhtlemiseks tekstisõnumeid, e-kirju ja rakendusi. Enam kui poolte kriminaaluurimiste puhul tuleb tänapäeval piiriüleselt taotleda elektroonilisi tõendeid, mis on teises liikmesriigis või väljaspool ELi asuva teenusepakkuja valduses. Selliste andmete saamiseks on vajalik õigusalane koostöö ja vastastikune õigusabi, kuid protsess on praegu liiga aeglane ja kohmakas. Peaaegu kaht kolmandikku kuritegudest, mille puhul on elektroonilisi tõendeid teises riigis, ei saa nõuetekohaselt uurida või kohtulikult käsitleda, peamiselt seetõttu, et selliste tõendite kogumiseks kulub palju aega või et sellealane õigusraamistik on killustatud. Muutes elektrooniliste tõendite saamise protsessi kiiremaks ja tõhusamaks, aitavad tänased ettepanekud seda lünka täita.

Ettepanekutega:

  • luuakse andmete esitamise Euroopa määrus. See võimaldab ühe liikmesriigi õigusasutusel küsida elektroonilisi tõendeid (näiteks e-kirjad, tekstsõnumid või rakenduste kaudu edastatud sõnumid) otse teenuseosutajalt, kes pakub teenuseid liidus ja on asutatud või esindatud teises liikmesriigis, sõltumata andmete asukohast. Teenuseosutaja on kohustatud vastama 10 päeva jooksul ja kiireloomustel juhtudel 6 tunni jooksul (võrrelduna praeguse 120 päevaga Euroopa uurimismääruse puhul või 10 kuuga vastastikuse õigusabi puhul);
  • välditakse andmete kustutamist andmete säilitamise Euroopa määrusega. See võimaldab ühe liikmesriigi õigusasutusel nõuda teenuseosutajalt, kes pakub teenuseid liidus ja on asutatud või esindatud teises liikmesriigis, teatavate andmete säilitamist, et võimaldada asutusel taotleda hiljem nimetatud teavet vastastikuse õigusabi protsessi, Euroopa uurimismääruse või andmete esitamise määruse kaudu;
  • lisatakse tugevad kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid. Mõlemat määrust saab välja anda üksnes kriminaalmenetluse raames ja kohaldatakse kõiki kriminaalõiguse menetluslikke tagatisi. Uute eeskirjadega tagatakse ka põhiõiguste tugev kaitse, näiteks õigusasutuste kaasamine ja lisanõuded teatavat liiki andmete saamiseks. See hõlmab ka kaitsemeetmeid isikuandmete kaitseks. Teenuseosutajad ja isikud, kelle andmeid taotletakse, saavad kasutada mitmesuguseid kaitsemeetmeid; sealhulgas võib teenuseosutaja taotleda otsuse läbivaatamist näiteks juhul, kui ilmselgelt rikutakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
  • kohustatakse teenuseosutajaid määrama seadusliku esindaja Euroopa Liidus. Tagamaks, et kõigi Euroopa Liidus teenuseid pakkuvate teenuseosutajate suhtes kehtivad samad kohustused, isegi kui nende peakorter asub kolmandas riigis, peavad nad määrama liidus asuva seadusliku esindaja, et tagada liikmesriikide pädevate asutuste poolt kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil välja antud otsuste ja määruste kättesaamine, nende järgimine ja täitmine;
  • tagatakse õiguskindlus ettevõtjatele ja teenuseosutajatele. Kui praegu sõltuvad õiguskaitseasutused vajalike tõendite saamisel sageli teenuseosutajate heast tahtest, siis tulevikus parandab samade eeskirjade kohaldamine elektrooniliste tõendite saamiseks õiguskindlust nii ametiasutuste kui ka teenuseosutajate jaoks.

Taust

Julgeolek on olnud poliitiline prioriteet Junckeri komisjoni ametiaja algusest peale – alates president Junckeri poliitilistest suunistest (juuli 2014) kuni viimase, 13. septembril 2017 peetud kõneni olukorrast Euroopa Liidus.

2015. aasta aprillis avaldatud Euroopa julgeoleku tegevuskavas võttis komisjon kohustuse vaadata läbi kriminaaluurimist takistavad aspektid. Pärast 22. märtsil 2016 Brüsselis toimunud traagilisi sündmusi seadsid ELi justiits- ja siseministrid prioriteediks meetmed digitaalsete tõendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks tagamiseks ja kogumiseks. Teemat on korduvalt arutatud ministrite seas ning Euroopa juhid kordasid seda taas 2016. aasta juuni järeldustes küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta.

Täna esitatud ettepanek aitab kaasa komisjoni jõupingutustele täita ELi 2018.–2019. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlevas ühisavalduses antud lubadus kaitsta paremini ELi kodanikke.

Lisateave

 

IP/18/3343

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar