Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Pangandusliit: esimene eduaruanne, milles käsitletakse Euroopas viivislaenude probleemiga tegelemist, et toetada riskide vähendamise tegevuskava

Brüssel, 18. jaanuar 2018

Euroopa Komisjon tunneb heameelt edusammude üle ELis viivislaenude vähendamisel, milleni on jõutud töö käigus, mida tehakse riiklikul ja ELi tasandil Euroopa pangandussektori mõnes osas veel püsivate riskide vähendamiseks.

Esimeses eduaruandes pärast seda, kui rahandusministrid leppisid kokku viivislaenude vähendamise tegevuskavas, käsitleb komisjon viivislaenude suhtarvude paranemist ja tulevasi meetmeid viivislaenude mahu vähendamiseks.

Viivislaenude vähendamine on oluline pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu sujuvaks toimimiseks ning ELi stabiilse ja integreeritud finantssüsteemi jaoks. Euroopas majanduskasvu tugevdamiseks on äärmiselt oluline tegeleda viivislaenude suure mahu probleemi ja nende võimaliku tulevase kuhjumisega. Kodumajapidamised ja ettevõtted sõltuvad rahastamise saamisel tugevast ja kriisile vastupidavast finantssektorist. Pangad ja liikmesriigid peavad oma viivislaenude mahuga ise tegelema, kuid olemas on ka selge ELi mõõde, sest mõju võib kogu ELi majandusele üle kanduda.

Euroopa Komisjoni asepresident ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Valdis Dombrovskis ütles: „Viivislaenude taseme alandamine on äärmiselt oluline pangandussektoris riskide vähendamiseks ja pangandusliidu väljakujundamiseks. Pankade, järelevalveasutuste, liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatud jõupingutused on juba tulemusi andnud. Kuid me peame viivislaenude taset veelgi alandama. Me tahame, et kõigi ELi riikide pangad taastaksid täielikult oma võime ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenu anda, vältides samal ajal uute halbade laenude kuhjumist.“

Peamised tulemused

Tänases esimeses eduaruandes, mis on koostatud teatise ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendi vormis, käsitletakse viivislaenude hiljutist arengut nii ELis tervikuna kui ka üksikutes liikmesriikides. Selles on näidatud, et viivislaenude suhtarvude vähenemine ja kattekordajate suurenemine on positiivne suundumus, mis on muutunud tugevamaks ja jätkunud ka 2017. aasta teisel poolel.

Lisaks:

  • viivislaenude suhtarvud on vähenenud peaaegu kõigis liikmesriikides, kuigi olukord on liikmeriigiti väga erinev. ELi üldine viivislaenude suhtarv langes 4,6%-le (2017. aasta II kvartal), mis on ligikaudu ühe protsendipunkti võrra väiksem näitaja kui aasta varem ja kolmandiku võrra väiksem kui 2014. aasta IV kvartali näitaja;

  • andmetest on näha, et Euroopa pangandussüsteemis vähendatakse riske, ja see toetab pangandusliidu väljakujundamist. See peaks toimuma riskide samaaegse vähendamise ja jagamise kaudu;

  • aruande järgi rakendab EL nõukogu tegevuskava plaanipäraselt.

Komisjon teeb kevadel ettepaneku laiaulatusliku meetmepaketi kohta, et vähendada olemasolevate viivislaenude taset ja vältida viivislaenude kuhjumist tulevikus. Pakett keskendub neljale valdkonnale: i) järelevalvemeetmed, ii) restruktureerimise, maksejõuetuse ja võlgade sissenõudmise raamistiku reformimine, iii) raskustes varade järelturgude arendamine ja iv) pangandussüsteemi restruktureerimise edendamine. Meetmeid tuleks selles valdkonnas võtta riiklikul ja liidu tasandil, nagu on asjakohane.

Ühtlasi kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles jõudma kiiresti kokkuleppele komisjoni seadusandlikus ettepanekus ettevõtete maksejõuetuse kohta. See 2016. aasta novembris esitatud ettepanek aitaks finantsraskustes ettevõtteid pankroti vältimiseks varakult restruktureerida ja tõhustaks ELi maksejõuetusmenetlust.

Taust

Kuna viivislaenud on Euroopa pangandussüsteemis üks peamisi varasemast ajast pärit riske, tegi komisjon 2017. aasta oktoobris ettepaneku muuta viivislaenude vähendamise meetmed pangandusliidu väljakujundamise protsessis olulisemaks ning jagada ja vähendada riske samal ajal. Euroopa Parlamendi ja nõukoguga viimastel kuudel toimunud aruteludes on selle üle heameelt väljendatud.

Keskmine viivislaenude suhtarv on alates 2014. aastast kolmandiku võrra vähenenud ja jätkab kindlalt kahanemist, kuid endiselt suur viivislaenude maht võib asjaomaste riikide majanduskasvu pärssida, kuna see vähendab pankade kasumlikkust ning kodumajapidamistele ja ettevõtetele laenude andmise võimet. Suure viivislaenude suhtarvu probleemiga tegelemise eest vastutavad eelkõige pangad ja liikmesriigid. Rahaliidus, kus liikmesriigid on seotud ja mõju võib ühe riigi majandusest teise riigi majandusse üle kanduda, on ka ELil selge huvi praeguseid viivislaenude suhtarve vähendada. Komisjon on seda küsimust asjaomaste riikidega järjekindalt ELi majanduspoliitika koordineerimise tsükli – Euroopa poolaasta – raames arutanud.

2017. aasta juulis võttis nõukogu vastu Euroopa viivislaenude vähendamise tegevuskava. Selles tegevuskavas kutsutakse mitmesuguseid institutsioone, sealhulgas komisjoni, võtma sobivaid meetmeid, et suurte viivislaenude suhtarvude probleemiga Euroopas edasi tegeleda. Nõukogu nõustus tegema viislaenude arengust liidus komisjoni aruande põhjal kokkuvõtte. Seepärast tegi komisjon oma 11. oktoobri 2017. aasta teatises pangandusliidu väljakujundamise kohta teatavaks, et ta teeb tööd Euroopas viisilaenude probleemi käsitleva laiulatusliku paketi nimel. Lisaks esitati komisjoni 6. detsembri 2017. aasta majandus- ja rahaliidu paketis tegevuskava ja konkreetsed ettepanekud Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks.

Lisateave

TEABEKIRI

Teabeleht

Komisjoni talituste töödokument ja teatis

IP/18/266

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar