Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Jätkusuutlik rahastamine: komisjoni tegevuskava keskkonnasäästlikuma ja puhtama majanduse jaoks

Brüssel, 8. märts 2018

Euroopa Komisjon avaldab täna oma strateegia, mis käsitleb ELi kliima- ja kestliku arengu tegevuskava toetavat finantssüsteemi.

Kuna meie planeeti tabavad üha sagedamini kliimamuutuste ja ressursside kahanemise ootamatud tagajärjed, tuleb jätkusuutlikuma arengumudeliga kohanemiseks kiiresti tegutseda. Selleks et EL saavutaks Pariisis kokku lepitud 2030. aasta eesmärgid, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 40%, vajame aastas umbes 180 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Seetõttu esitabki komisjon täna jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma soovituste põhjal tegevuskava, mille eesmärk on suurendada rahastamise rolli sellise hästi toimiva majanduse saavutamiseks, mille raames edendatakse ka keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke.

Jätkusuutliku rahastamise tegevuskava on osa kapitaliturgude liidu jõupingutustest ühendada rahastamine ja Euroopa majanduse konkreetsed vajadused, et tuua suuremat kasu nii meie planeedile kui ka ühiskonnale. See on ühtlasi oluline samm ajaloolise Pariisi kokkuleppe ja ELi kestliku arengu tegevuskava rakendamiseks.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Liikumine keskkonnasäästlikuma ja jätkusuutlikuma majanduse suunas soodustab töökohtade loomist, toob kasu inimestele ja meie planeedile. Tänaste ettepanekutega tagame, et finantssüsteem töötab selle eesmärgi huvides. Meie ettepanekud võimaldavad igal investoril ja kodanikul teha õige valiku ning kasutada oma raha vastutustundlikumalt ja toetada jätkusuutlikku majandust.“

Euroopa Komisjoni asepresident ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Valdis Dombrovskis ütles: „Inspireerituna kõrgetasemelise eksperdirühma tööst tutvustame täna põhjalike reformide kava, mis võiks olla jätkusuutliku rahastamise võrdlusaluseks kogu maailmas. Ainult finantssektori toetusel suudame kõrvaldada iga-aastase rahastamispuudujäägi 180 miljardit eurot ning saavutada kliima- ja energiaeesmärgid. Nii aitame toetada jätkusuutlikku tulevikku tulevaste põlvkondade jaoks.“

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen ütles: „EL on juba praegu esirinnas ressursitõhususse ja sotsiaalsesse taristusse investeerimisel, milles on suur osa Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil. Vähemalt 40% EFSI taristuinvesteeringutest suunatakse selliste projektide edendamiseks, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke kliimamuutuste vastu võitlemisel. Samas on selleks, et saavutada üleminek puhtamale ja ressursitõhusamale ringmajandusele, kindlasti vaja luua erainvestoreid soodustav raamistik.“

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ütles: „Globaalsed investeeringud on kesksel kohal kliimamuutuste vastu võitlemisel. Taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse on investeeritud juba triljoneid eurosid. Pariisi kokkulepe pakub investeeringute tegemiseks suurepärase võimaluse. Kuid kuidas seda kasutada? Tänane tegevuskava toetab Euroopa finantssektori positsiooni keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute tähtsaima üleilmse sihtkohana.“

Tegevuskava kesksed punktid

Aasta eest nimetas komisjon ametisse jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma, kelle ülesandeks sai töötada välja põhjalikud soovitused finantssektorile, et toetada vähese CO2-heitega majandusele üleminekut. Eksperdirühma lõpparuande põhjal esitab komisjon täna ELi strateegia, mis käsitleb jätkusuutlikku rahastamist ning sisaldab tegevuskava edasiste meetmete võtmiseks, kaasates kõik olulised finantssüsteemi osalejad. See hõlmab järgmist.

  • Töötatakse välja jätkusuutliku rahastamise nn ühine keel. Tegemist oleks ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi või taksonoomiaga, mis võimaldaks määratleda seda, millised meetmed on jätkusuutlikud, ning määrata kindlaks valdkonnad, kus jätkusuutlikel investeeringutel on suurim mõju.

  • ELi klassifitseerimissüsteemi alusel luuakse ELi märgised keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks. See võimaldab investoritel kerge vaevaga kindlaks teha investeeringud, mis vastavad keskkonnasäästlikkuse või CO2-heite vähendamise nõuetele.

  • Selgitatakse varahaldurite ja institutsionaalsete investorite kohustust arvestada investeerimisprotsessis jätkusuutlikkusega ja edendada avalikustamise nõuete järgimist.

  • Nõutakse kindlustusseltsidelt ja investeerimisühingutelt, et nad lähtuksid klientide nõustamisel nende eelistustest seoses jätkusuutlikkusega.

  • Kaasatakse jätkusuutlikkus usaldatavusnõuetesse: pangad ja kindlustusettevõtjad on Euroopa majanduse välisrahastuse oluline allikas. Komisjon uurib, kas on võimalik muuta pankade kapitalinõudeid (keskkonnahoidlikkust toetavad tegurid) jätkusuutlike investeeringute korral, kui see on riske arvesse võttes õigustatud, tagades samas finantsstabiilsuse.

  • Ettevõtjate aruandlus muudetakse läbipaistvamaks: teeme ettepaneku vaadata läbi muud kui finantsteavet käsitlevad suunised, et viia need veelgi paremini kooskõlla finantsstabiilsuse nõukogu kliimamuutustega seotud finantsandmete avaldamise töörühma soovitustega.

Taust

EL ja maailma riikide valitsused seadsid eesmärgiks jätkusuutlikuma majanduse ja ühiskonna, kui nad võtsid vastu Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. EL on juba saavutanud esimesed tulemused tänu ELi 2030. aasta energia- ja kliimaraamistikule, energialiidule, ELi ringmajanduse tegevuskavale ja ELi kestliku arengu tegevuskava (aastani 2030) rakendamisele.

Selleks et saavutada jätkusuutlikum majanduskasv, tuleb kaasata kogu ühiskond. Finantssüsteem ei tohi olla erandiks. Et suunata erakapital jätkusuutlikumatesse investeeringutesse, tuleb põhjalikult muuta arusaama sellest, kuidas finantssüsteem toimib. Seda on vaja, kui EL tahab saavutada jätkusuutlikuma majanduskasvu, tagada finantssüsteemi stabiilsuse ning suurendada läbipaistvust ja edendada pikaajalist kavandamist majanduses. See arusaam on ka Euroopa Liidu kapitaliturgude liidu projekti keskmes.

Komisjon moodustas 2016. aastal jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma. Sinna kuulub 20 vanemeksperti kodanikuühiskonna, rahandussektori ja akadeemiliste ringkondade esindajate hulgast ning Euroopa ja rahvusvahelistest institutsioonidest lähetatud vaatlejad. Töörühm esitas oma lõpparuande 2018. aasta jaanuaris. Selles esitati kaheksa peamist meedet, mida töörühm pidas vajalikuks, et tagada jätkusuutlik rahastamine. Täna esitatud tegevuskava aluseks on kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused.

Mitme aruandes esitatud olulise soovitusega seotud edusamme analüüsiti eksperdirühma 13. juuli 2017. aasta vahearuandes. Vastusena on komisjon juba teinud ettepaneku anda Euroopa järelevalveasutustele volitused keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide kaasamiseks. Samuti korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni teemal „Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustused seoses jätkusuutlikkusega“.

Komisjon korraldab 22. märtsil 2018 kõrgetasemelise konverentsi, et arutada täna esitatud tegevuskava.

Lisateave

Pressiteade

TEABEKIRI

Teabeleht

Lisateave jätkusuutliku majanduskasvu kohta

IP/18/1404

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar