Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Eurobaromeetri 2017. aasta sügisene standarduuring: parandame katust, kui päike paistab

Brüssel, 19. detsember 2017

Täna avaldatud uue Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab enamik eurooplasi, et majanduse olukord on hea. Euro leiab inimeste seas suurimat toetust alates 2004. aastast ning Euroopa Liidu tulevikku nähakse pigem positiivses kui negatiivses valguses.

Enamik eurooplasi peab Euroopa Liitu stabiilseks paigaks muidu rahutus maailmas. Need on mõned peamised järeldused, milleni jõuti täna avaldatud värskeima Eurobaromeetri standarduuringu ja Eurobaromeetri eriuuringu „Euroopa tulevik“ käigus.

1. Kasvav optimism majanduse olukorra suhtes ja suurenev toetus eurole

Esimest korda alates majandus- ja finantskriisi algusest 2007. aastal hindavad eurooplased Euroopa majanduse hetkeolukorda pigem positiivselt (48%, +6 protsendipunkti võrreldes 2017. aasta kevadega) kui negatiivselt (39%, -7 protsendipunkti). Enamik vastanutest väitis 23 liikmesriigis (võrreldes 21 liikmesriigiga 2017. aasta kevadel), et Euroopa majandusolukord on praegu hea. Alates 2017. aasta kevadest on positiivne hinnang levinud 23 liikmesriigis ning on kahekohalise protsendipunkti võrra tugevnenud Hispaanias (39%, +12 protsendipunkti), Portugalis (58%, +11 protsendipunkti) ja Austrias (63%, +10 protsendipunkti).

Oma koduriigi majandusolukorda peab praegu heaks 48% eurooplastest (+2 protsendipunkti). See on suurim näitaja alates 2007. aasta sügisest. 2017. aasta kevadest saadik hindab oma riigi majandusolukorda positiivselt üha enam inimesi 19 liikmesriigis. Nende riikide eesotsas on Soome (71%, +12 protsendipunkti), Sloveenia (46%, +12 protsendipunkti), Austria (77%, +9 protsendipunkti) ja Ungari (50%, +9 protsendipunkti). Eri liikmesriikides on hinnang erinev: kui Madalmaades ja Saksamaal peab riigi majandusolukorda heaks 91% vastanutest, siis Kreekas on sellel arvamusel ainult 2%.

Euroalal toetab eurot kolmveerand vastanutest (74%, +1 protsendipunkt), mis on uus rekordtulemus pärast 2004. aasta sügist. Seitsmes riigis on toetus eurole 80% või rohkem. Need riigid on Slovakkia, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Eesti, Iirimaa and Sloveenia.

2. Usaldus Euroopa Liidu vastu on endiselt suur

40%-l eurooplastest on EList positiivne kuvand, 37%-l neutraalne kuvand ja nende osakaal, kellel on EList negatiivne kuvand, püsib 21% juures. Tulemused on püsinud stabiilsed 2017. aasta kevadest saadik ja need kinnitavad positiivset suundumust, mida on täheldatud alates 2016. aastast. 14 riigis on EList positiivne kuvand enamikul vastanutest. Kõrgeim oli see protsent Iirimaal (59%), Bulgaarias ja Luksemburgis (mõlemas 57%).

Usaldus ELi vastu püsib 41% juures (-1 protsendipunkt). Enamik vastanutest usaldab ELi 18 liikmesriigis (võrreldes 15 liikmesriigiga kevadises uuringus). Kõige rohkem usaldatakse ELi Leedus (64%), Bulgaarias (57%) ja Luksemburgis (56%). Võrreldes 2017. aasta kevadega on usaldus ELi vastu suurenenud kümnes riigis, eriti Belgias (53%, +7 protsendipunkti), Slovakkias (48%, +5 protsendipunkti) ja Tšehhi Vabariigis (35%, +5 protsendipunkti). Vähenenud on see 17 riigis.

ELi tuleviku suhtes on optimistlikud enamik eurooplasi (57%, +1 protsendipunkt). See on nii kõigis liikmesriikides (2017. aasta kevadel 24 liikmesriigis) peale kahe: Kreeka (60% vastanutest pessimistlikud ja 37% optimistlikud) ning Ühendkuningriik (vastavalt 48% ja 44%). Kõige optimistlikumad olid vastajad ELi tuleviku suhtes Iirimaal (80%), Luksemburgis (72%) ja Maltal (70%). Skaala teises otsas asuvad Prantsusmaa (49%) ja Itaalia (50%).

44% eurooplastest leiab, et nende arvamust võetakse Euroopa Liidus kuulda – see on uus rekordnäitaja alates 2004. aasta sügisest.

70% eurooplastest tunneb end ELi kodanikuna. 57% eurooplastest peab ELi suurimaks saavutuseks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELi piires ja 56% rahu ELi liikmesriikide vahel.

3. Eurooplaste peamisteks muredeks on ränne ja terrorism

Sisseränne on peamine probleem, millega EL praegu silmitsi seisab (39%, +1 protsendipunkt). Teise probleemina nimetatakse terrorismi (38%, -6 protsendipunkti). See on muudest nimetatud probleemidest, nagu majanduslik olukord (17%, -1 protsendipunkt), liikmesriikide rahanduse olukord (16%, -1 protsendipunkt) ja tööpuudus (13%, -2 protsendipunkti), tunduvalt eespool. Riigi tasandil valmistavad peamiselt muret tööpuudus (25%, -4 protsendipunkti) ja sisseränne (22%, ei ole muutunud).

4. Uuring Euroopa tuleviku kohta

Euroopa Liidust on positiivsel arvamusel 75% eurooplastest, nende seas kõige enam Leedu (91%), Taani (89%) ja Madalmaade (87%) kodanikud.71% eurooplastest peab ELi stabiilseks paigaks muidu rahutus maailmas (+5 protsendipunkti alates 2016. aastast).

Taustteave

2017. aasta sügisene Eurobaromeetri standarduuring (EB 88) korraldati intervjuuküsitlusena 5.–19. novembril 2017. ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides[1] küsitleti kokku 33 193 inimest.

Eurobaromeetri eriuuring nr 467 „Euroopa tulevik“ korraldati telefoniküsitlusena 23. septembrist 2. oktoobrini 2017. ELi liikmesriikides küsitleti kokku 27 881 inimest.

Lisateave

- Eurobaromeetri standarduuring nr 88

Eurobaromeetri eriuuringu nr 467 „Euroopa tulevik“ aruanne

 

[1] Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriiki, viis kandidaatriiki (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi, Montenegro, Serbia ja Albaania) ning Küprose türgi kogukond riigi selles osas, mis ei ole Küprose Vabariigi kontrolli all.

IP/17/5312

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar