Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku parandada töötingimuste läbipaistvust ja prognoositavust

Brüssel, 21. detsember 2017

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku parandada töötingimuste läbipaistvust ja prognoositavust

Euroopa Komisjon võttis täna Euroopa sotsiaalõiguste samba ühe järelmeetmena vastu ettepaneku uue direktiivi kohta, mille eesmärk on muuta kogu ELis töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks. Komisjoni ettepanekuga täiendatakse ja ajakohastatakse praegust kohustust teavitada kõiki töötajaid nende töötingimustest. Ettepaneku kohaselt luuakse ka uued miinimumnõuded tagamaks, et kõigi töötajate, sh ebatüüpiliste lepingutega töötajate töötingimused on prognoositavamad ja selgemad.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis, kes on ka finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik, sõnas: „Sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemusel leidis kinnitust asjaolu, et ELis peaksid töötingimused olema läbipaistvamad ja prognoositavamad. See ettepanek on kompromiss kindlama töösuhte loomiseks praeguste ja tulevaste töökorralduse liikide puhul, mis ühtlasi võimaldab paindlikkust ning tagab võrdsed võimalused. Ettepanekus on igati arvesse võetud riigisiseseid sotsiaaldialoogi tavasid, sest sotsiaalpartnerid võivad uusi töötingimustega seotud miinimumnõudeid rakendada kollektiivlepingute kaudu.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen lisas: „Tänase ettepaneku eesmärk on muuta töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks. Töömaailm muutub kiiresti ning sellesse tuleb järjest juurde mittestandardseid töökohti ja lepinguid. See tähendab, et üha rohkem inimesi võib sattuda olukorda, kus nad ei saa enam oma põhiõigusi kasutada, alustades õigusest teada tingimusi, mille alusel nad töötavad. Suurem läbipaistvus ja prognoositavus on kasulik nii töötajatele kui ka ettevõtetele.

Komisjoni hinnangul jääb ettepaneku kohaldamisalasse ja saab selle alusel kaitset kaks kuni kolm miljonit ebatüüpiliste lepingute alusel töötavat töötajat rohkem kui kehtivate õigusnormidega. Ettepanekuga kehtestatakse ka meetmed, mis aitavad vältida tööandjate halduskoormust. Näiteks võimaldatakse neil esitada nõutud teave elektrooniliselt. Uute eeskirjadega luuakse ettevõtetele võrdsed võimalused ja seega ka ausama konkurentsi tingimused siseturul, jättes alles vähem seaduselünki. Läbipaistvamad ja prognoositavamad töötingimused on tähtsad ka töötajate motivatsiooni ja tootlikkuse seisukohast.

Konkreetsemalt on komisjonil selleks, et vähendada töötajate ebapiisava kaitse ohtu, kavas järgmised abinõud.

  • Töötaja mõiste viiakse kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Kehtivate eeskirjade alusel võivad määratlused erineda, nii et teatavad töötajate kategooriad jäävad kohaldamisalast välja. Uues direktiivis kasutataks kohtu praktika kohast töötaja määratlust ja tagataks seega, et direktiiv hõlmab samu töötajate üldkategooriaid.
  • Direktiivi kohaldamisalasse lisatakse tööhõivevormid, mis sellesse praegu ei kuulu. See hõlmab koduabilisi ja väikese osalise tööajaga või väga lühiajalise lepinguga töötajaid; peale selle laiendatakse direktiivi uutele tööhõivevormidele, nt töötajatele, kes teevad nõudetööd või töötavad vautšeripõhiselt või digiplatvormi kaudu.
  • Tagatakse, et töötajatele antakse ajakohastatud ja põhjalikum teabepakett ning seda juba esimesel tööpäeval, mitte kaks kuud pärast alguskuupäeva, nagu on praegu ette nähtud.
  • Luuakse uued miinimumõigused, nagu enamjaolt muutuva töögraafikuga töötajate õigus suuremale töö prognoositavusele, võimalus taotleda üleviimist stabiilsemale tööhõivevormile ja saada taotlusele kirjalik vastus ning õigus saada kohustuslikku koolitust, mille kulusid ei võeta palgast maha.
  • Tugevdatakse nõuete täitmise tagamise võimalusi ja õiguskaitsevahendeid kui viimast abinõud, millega lahendada võimalikke lahkarvamusi, kui dialoogist ei piisa.

Esildatud direktiivi peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu võtma ning liikmesriigid peavad seda rakendama kas õigusaktide või sotsiaalpartnerite kollektiivlepingute kaudu. Ettepanekus on igati tunnistatud sotsiaaldialoogi tähtsust ja seepärast võivad sotsiaalpartnerid direktiivis esitatud miinimumõigusi muuta, tingimusel et järgitakse sellega ettenähtud üldist kaitsetaset.

Algatus on üks komisjoni meetmetest, millega rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mis kuulutati välja õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel 17. novembril 2017 Göteborgis. Täpsemalt aitab direktiiv ellu viia samba 5. põhimõtet „Kindel ja paindlik tööhõive“ ning 7. põhimõtet „Teave töötingimuse kohta ja kaitse töölepingu ülesütlemise korral“.

Taust

Komisjoni ettepanekuga läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitleva direktiivi kohta ajakohastatakse 1991. aasta direktiivi 91/533/EMÜ ehk kirjaliku tõendi direktiivi ning asendatakse see. Nimetatud direktiiviga anti uue töö alustajatele õigus, et neid teavitatakse kirjalikult nende töösuhte olulistest aspektidest. Direktiiv on nüüdseks jõus olnud 25 aastat ja ei vasta enam muutuva tööturu tegelikkusele, eriti viimastel aastatel loodud uutele tööhõivevormidele. Tööturu suureneva paindlikkuse ja tööhõivevormide mitmekesistumise tulemusel on loodud uusi töökohti ning rohkem inimesi on saanud asuda tööle. Samas on aga selle tulemusel ilmnenud puudusi töötajate, mõnel juhul ka haavatavate töötajate kaitses, mis on põhjustanud uusi ebakindluse vorme.

Algatus kuulutati välja 2017. aasta aprillis koos Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. See töötati välja komisjoni 2018. aasta tööprogrammi raames pärast kaheetapilist konsultatsiooni sotsiaalpartneritega. Sotsiaalpartnerid ei alustanud läbirääkimisi oma ettepaneku tegemiseks. Seepärast otsustas komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule võtta meetmeid.

Algatus on samuti koostatud vastusena kahele Euroopa Parlamendi resolutsioonile: 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, milles sooviti raamdirektiivi koostamist inimväärsete töötingimuste kohta kõikide tööhõivevormide puhul, ning 4. juuli 2017. aasta resolutsioon töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta, milles sooviti 1991. aasta direktiivi läbivaatamist, et võtta arvesse uusi tööhõivevorme.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel 14.–15. detsembril kutsuti ELi seadusandjat üles tegema kiireid edusamme ELi tasandil pooleliolevates sotsiaalküsimustes, pidades seejuures silmas ka komisjoni tööprogrammis välja kuulutatud algatusi, sealhulgas kõnealust uut direktiivi.

Kavandatud direktiivi koostamisel lähtuti selleks spetsiaalselt korraldatud avalikust konsultatsioonist ja kehtivate õigusnormide põhjalikust hindamisest, mille tulemused on kokku võetud mõjuhinnangus.

Järgmised sammud

Vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele hindavad nüüd ettepanekut Euroopa Parlament ja nõukogu.

Lisateave

TEABEKIRI: komisjoni ettepanek parandada töötingimuste läbipaistvust ja prognoositavust: küsimused ja vastused,

Uudisnupp ja lingid õigusdokumentidele tööhõive peadirektoraadi veebisaidil,

Marianne Thyssen Twitteris ja Facebookis,

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis,

Tellige e-postiga tasuta Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse uudiskiri.

IP/17/5285

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar