Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Tulevikukindel rändepoliitika juhtimine: Euroopa Komisjon kirjeldab edasisi plaane

Brüssel, 7. detsember 2017

ELi juhid peavad rändeküsimuste üle aru 14. detsembril toimuval kohtumisel. Täna aga esitas komisjon poliitilise tegevuskava, millele toetudes jõuda 2018. aasta juuniks laialulatuslikule kokkuleppele jätkusuutliku rändepoliitika suhtes.

Kriisiohje etapp hakkab Euroopas läbi saama ning pikemas perspektiivis on vaja kokkulepet stabiilse ja tulevikukindla ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta, et senine hoog säiliks nii ELi sees kui ka väljaspool.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Kriisolukord hakkab küll mööduma, kuid on ilmselge, et rändeküsimused jäävad aktuaalseks terve põlvkonna eurooplaste jaoks. Euroopa peab võtma kiiremas korras kasutusele tulevikukindlad vahendid, et rännet vastutustundlikult ja õiglaselt juhtida. Viimase kolme aastaga oleme teinud suuri edusamme, kuid nüüd on aeg vormida ettepanekud õigusaktideks ja hakata neid õigusakte igapäevaelus rakendama.“

Möödunud kolme aastaga on ELis kasutusele võetud uus lähenemisviis rände juhtimisele: toetatakse kõige suurema surve all olevaid liikmesriike, tugevdatakse ELi välispiiri kaitset ja tõhustatakse koostööd partnerriikidega. Koordineeritud töö tulemusena suudeti äärmiselt pingeline olukord stabiliseerida – 2017. aastal vähenes ebaseaduslikult ELi saabunute arv 63% –, kuid lähiaastate suundumused ja sellised tegurid nagu kliimamuutused ning demograafiline ja julgeolekuolukord ELis ja selle naabruses, näitavad, et ränne jääb päevakorrale veel aastakümneteks.

Täna soovitas komisjon ELi juhtidel senist tööd jätkata ning tagada sujuv edasiminek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga, tugevdada veelgi partnerlusi kolmandate riikidega, jätkata seaduslike Euroopasse saabumise võimaluste leidmist ja kindlustada edaspidiseks piisav rahastamine. Tulemusi annab ainult terviklik lähenemisviis. Keskendumine ainult sisemõõtmele ja liikmesriikide toetamisele ei ole piisav. Samas ei suuda Euroopa rändeprobleemi lahendada ka üksnes välisrändepoliitika.

Solidaarsus ja vastutus varjupaiga- ja piiriküsimustes

Arutelud komisjoni ettepanekute üle korraldada ümber Euroopa ühine varjupaigasüsteem on edenenud väga aeglaselt ning seepärast on oluline, et Euroopa Ülemkogu elavdaks väitlust selle üle, kuidas solidaarsust ja vastutust tulemuslikumalt ja õiglasemalt tasakaalustada. Eri seisukohti arvesse võttes võiks Dublini süsteemi ümberkujundamisel lähtuda põhimõttest, et kohustuslikku ümberasustamist rakendataks tõsistes kriisiolukordades, kuid vähem keerukates olukordades põhineks see liikmesriikide vabatahtlikel kohustustel.Komisjon soovitab nõukogul vaadelda komisjoni soovitusi tervikuna ning avaldada toetust Dublini määruse läbivaatamisele kõiki kavandatud reforme käsitleva laiema kokkuleppe raames juuniks 2018.Arutelud solidaarsuse ja vastutuse kesksete komponentide üle kestavad, kuid paketi mõned osad, näiteks Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja Eurodaci käsitlevad ettepanekud saab vastu võtta märtsiks 2018, et saaks panna aluse ümberkujundatud varjupaigasüsteemi tööle.

liikmesriikidele välispiiri kaitsel viivitamatut abi pakkumiseks peab EL tagama uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täieliku töövalmiduse, et viia lõpule tulemusliku välispiiri haldamise süsteemi loomine. Liikmesriigid peavad tagama märtsiks 2018 kõigi ameti kiirreageerimisreservi jaoks vajalike varade ja personali töövalmiduse.

Koostöö tugevdamine ja kolmandatele riikidele antava abi täiendamine

Rändepoliitika välisdimensiooni tuleb tugevdada, et tagada ELi-Türgi avalduse täielik rakendamine ning jõulisem koostöö kolmandate riikide ja ÜRO asutustega. Nüüd peab EL olema valmis võtma kasutusele täiendavaid vahendeid Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud ELi rahastu jaoks, kindlustama strateegilist partnerlust Aafrika Liidu ja selle liikmesriikidega, viima ellu ELi välisinvesteeringute kava esimese etapi projektid ning täiendama ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika haru vahendeid.

Et inimesed ei otsustaks ebaseadusliku rände kasuks ja et inimsmugeldajate ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ärimudel saaks lõhutud, peab EL pakkuma ohtlikele reisidele alternatiive sellega, et avab tõeliselt kaitset vajavatele inimestele turvalise ja ohutu tee Euroopasse. See eeldab ühtlasi, et liikmesriigid asustavad 2019. aasta maiks ümber veel 50 000 haavatavat pagulast. Samal ajal peavad liikmesriigid looma võimalused nende inimeste kiireks ja tulemuslikuks tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks, kellel ei ole õigust ELi jääda. Liikmesriigid peaksid 2018. aasta maiks tagama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täieliku tagasisaatmisvõimekuse. Koostöös ametiga tagasi saadetavate rändajate arv peaks juuniks 2018 olema 50% suurem kui 2017. aastal. .

29. novembril 2017 loodi Euroopa Liidu, Aafrika Liidu ja ÜRO töökond, mille kaudu peaksid liikmesriigid toetama Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni tööd, et kiirendada inimeste tagasisaatmist Liibüast. Veebruariks 2018 peaks komisjoni rahastusel toimuma veel 15 000 toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist.

Rände juhtimise paindlikum rahastamine suuremas mahus

Rände juhtimine on keeruline ülesanne, mille jaoks on vaja rahalisi investeeringuid. Alates 2015. aastast on EL suurendanud Varjupaiga-, Rände- ja Sisejulgeolekufondi kaudu kättesaadavate rahaliste vahendite mahtu ja ELi ametite rahastamist peaaegu 75%. Tulevikule mõeldes peaksid ELi juhid kaaluma, kuidas kindlustada rände välismõõtme rahastamine ja tagada ressursside kiire kasutuselevõtmine, et tegeleda rände algpõhjustega ja tagada pagulaste ja rändajate kaitse. Viimase kolme aasta kogemusi tuleks arvesse võtta mitmeaastases finantsraamistikus (ELi 7 aasta eelarve), millega tuleks ühtlasi ette näha paindlikud vahendid tulevastele rändeprobleemidele reageerimiseks.

Taust

Ametisse astudes andis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rände valdkonna eest vastutavale volinikule Dimitris Avramopoulosele ülesande töötada esimese asepresidendi Frans Timmermansi koordineerimisel välja uus rändepoliitika, mis on üks poliitilistes suunistes sätestatud kümnest prioriteedist.

13. mail 2015 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku ulatusliku Euroopa rände tegevuskava kohta, et tulla toime 2015. aasta kriisi vahetu mõjuga ja anda ELile paremad vahendid rände juhtimiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.

7. juunil 2016 kuulutasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja välja rändepartnerluse, et tugevdada rände parema ühise juhtimise nimel koostööd rändajate päritolu- ja transiidiriikidega, eeskätt Aafrikas.

Detsembrikuisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel juhtide tegevuskava raames peetav temaatiline arutelu annab võimaluse mõtiskleda, kuidas ajada ELis jätkusuutlikku rändepoliitikat ja anda komisjoni teatises esitatud peamistele poliitilistele ettepanekutele strateegiline suund.

Lisateave

 Seadusandlikud dokumendid

Teatis: Komisjoni panus ELi juhtide arutellu selle üle, kuidas arendada edasi rändepoliitika sise- ja välismõõdet

 Teabelehed

Teabeleht 1: Ränne: tegevuskava

Teabeleht 2: Ränne ja piirid. Peamiste ettepanekute seis

Teabeleht 3: ELi varjupaigapoliitika ümberkorraldamine

Teabeleht 4: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Teabeleht 5: ELi eelarve pagulaskriisi jaoks ja rände haldamise parandamiseks  

Teabeleht 6: Ränne: Solidaarsus Euroopa Liidus

Teabeleht 7: Ümberasustamine ja seaduslik ränne

Teabeleht 8: Koostöö partnerriikidega

Teabeleht 9: ELi oluline partnerlus Aafrikaga

Teabeleht 10: Hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks

Teabeleht 11: ELi rändealane tegevus Liibüas

Teabeleht 12: ELi-Türgi avaldus

 

LISA: Tegevuskava, et saavutada kokkulepe juuniks 2018

 .

IP/17/5132

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar