Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon on koostanud tegevuskava Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks

Brüssel, 6. detsember 2017

Täna tutvustatava tegevuskava ja mitme konkreetse meetmega täidab Euroopa Komisjon lubaduse, mille andis president Jean-Claude Juncker 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja millest oli juttu ka 2015. aasta viie juhi aruandes majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta.

Tuginedes viie juhi aruandes 2015. aasta juunis esitatud nägemusele ning 2017. aasta kevadel esitatud aruteludokumentidele majandus- ja rahaliidu süvendamise ja ELi rahanduse tuleviku kohta, tutvustab Euroopa Komisjon tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta, mis sisaldab järgmise 18 kuu jooksul võetavaid konkreetseid meetmeid. Kõnealune pakett hõlmab ka mitut algatust. Üldine eesmärk on suurendada 2025. aastaks Euroopa majandus- ja rahaliidu ühtsust, tõhusust ja demokraatlikku vastutust.

President Juncker sõnas: „Pärast pikki kriisiaastaid on saabunud aeg võtta Euroopa tulevik oma kätesse. Praegune tubli majanduskasv julgustab meid edasistele sammudele, et tagada meie majandus- ja rahaliidu senisest suurem ühtsus, tõhusus ja demokraatlikkus ning see, et ta toimiks kõigi meie kodanike hüvanguks. Katuse parandamiseks ei ole paremat aega kui päikseline päev.“

Majandus- ja rahaliidu süvendamine on üksnes vahend, et jõuda eesmärgini: rohkem töökohti, kiirem majanduskasv, suuremad investeeringud, rohkem sotsiaalset õiglust ja makromajanduslik stabiilsus. Ühisraha pakub eurooplastele kaitset ja avab võimalusi ning tugev ja stabiilne euroala on tähtis nii selle liikmetele kui ka Euroopa Liidule tervikuna. Viimastel aastatel on Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks tehtud ulatuslikke institutsioonilisi reforme, kuid see liit ei ole veel lõplikult valminud. Tänases tegevuskavas kirjeldatakse allesjäänud kitsaskohti ja edasisi meetmeid.

Euroopat tabanud majandus- ja finantskriis ei alanud küll euroalas, kuid tõi siiski esile mõningad selle struktuurilised puudused. Nüüd, ligi kümme aastat hiljem on Euroopa tänu kõigil tasanditel tehtud otsustavatele jõupingutustele tublisti taastunud ja majandus kasvab kõigis liikmesriikides. Töötuse tase on madalaim alates 2008. aastast. Majandususaldus on suurim alates 2000. aastast. Eurooplaste toetus ühisrahale on samuti kõrgeim alates euro kasutuselevõtust sularahana.

Seega on saabunud sobiv silmapilk Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Järgmise 18 kuu jooksul tuleks võtta edasised vajalikud meetmed, nagu lepiti kokku juhtide tegevuskavas.

Lisaks tegevuskavale sisaldab tänane pakett nelja algatust.

  1. Ettepanek luua Euroopa Valuutafond, mille aluseks oleks ELi õigusraamistik ja rajaneks Euroopa stabiilsusmehhanismi väljakujunenud struktuuril. Viimastel aastatel on Euroopa stabiilsusmehhanismil olnud otsustav roll euroala stabiilsuse kaitsmisel, aidates liikmesriikidel saada või säilitada juurdepääsu riigivõlakirjade turgudele. Euroopa Valuutafond tugineks Euroopa stabiilsusmehhanismi ülesehitusele, säilitades üldjoontes selle praeguse rahandusliku ja institutsioonilise struktuuri, sealhulgas liikmesriikide parlamentide rolli. Nii toetaks valuutafond finantsraskustes olevaid euroala riike. Peale selle annaks Euroopa Valuutafond ühise kaitsemeetme ühtsele kriisilahendusfondile ja toimiks viimase instantsi laenuandjana, et lihtsustada raskustes olevate pankade korrapärast kriisilahendust. Samuti nähakse kiireloomulisteks juhtudeks ette kiirem otsusetegemine ja vahetum osalemine finantsabiprogrammide juhtimises. Aja jooksul võib Euroopa Valuutafond välja töötada ka uusi rahastamisvahendeid, näiteks võimaliku stabiliseerimisfunktsiooni toetuseks. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles võtma ettepanek vastu 2019. aasta keskpaigaks.
  1. Ettepanek stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu ülevõtmise kohta ELi õigusraamistikku, võttes arvesse asjakohast paindlikkust, mida pakub stabiilsuse ja kasvu pakt ning mida komisjon on alates 2015. aasta jaanuarist käsitlenud. 2012. aastal võtsid 25 allakirjutanud liikmesriiki õigusliku kohustuse võtta lepingu sisu liidu õigusesse üle viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ehk 1. jaanuariks 2018. Sellekohase üleskutse on teinud ka Euroopa Parlament. Ettepanekuga võetakse liidu õigusesse üle lepingu põhielemendid, et toetada liikmesriikide usaldusväärseid eelarveraamistikke, ning ettepanek on täielikult kooskõlas esmastes ja teisestes õigusaktides sätestatud normidega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles võtma ettepanek vastu 2019. aasta keskpaigaks.
  1. Teatis liidu raamistikku kuuluvate stabiilse euroala uute eelarveliste toetusvahendite kohta, millega tutvustatakse nägemust sellest, kuidas teatavaid euroala ja kogu ELi jaoks hädavajalikke eelarvega seotud funktsioone saab välja töötada ELi praeguse ja tulevase rahanduse raamistikus. Teatises käsitletakse nelja konkreetset funktsiooni: a) liikmesriikide struktuurireformide toetamine reformitoetusvahendi kaudu ja tehniline abi seda vajavatele liikmesriikidele; b) spetsiaalne lähenemisrahastu euroalaga liituda soovivatele liikmesriikidele; c) kaitsemeede pangandusliidule Euroopa Valuutafondi või Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu, mille suhtes tehakse otsus 2018. aasta keskpaigaks ja mis peaks võetama kasutusele 2019. aastal; d) stabiliseerimisfunktsioon investeeringute taseme säilitamiseks tugevate asümmeetriliste vapustuste korral. Komisjon tutvustab vajalikke algatusi 2018. aasta mais seoses 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse seejärel üles võtma need ettepanekud vastu 2019. aasta keskpaigaks. Aastateks 2018–2020 kavandab komisjon ka struktuurireformi tugiprogrammi tugevdamist, kahekordistades tehniliseks abiks saadaolevaid vahendeid, mis 2020. aastaks peaksid küündima 300 miljoni euroni. Samuti on komisjonil kavas uue reformitoetusvahendi katsetamine pilootprojektina. Selleks teeb ta ettepaneku sihipäraste muudatuste tegemiseks ühissätete määruses, millega reguleeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, eesmärgiga leida uusi võimalusi nende tulemusreservi osaliseks kasutamiseks kokkulepitud reformide toetamisel. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles võtma need kaks ettepanekut vastu 2018. aastal.
  1. Teatis, milles kirjeldatakse Euroopa majandus- ja rahandusministri võimalikke ülesandeid komisjoni asepresidendi ja eurorühma esimehena vastavalt kehtivatele ELi aluslepingutele. Praeguste ülesannete ja olemasoleva oskusteabe ühendamise teel suurendaks uus ametikoht ELi ja euroala majanduspoliitika kujundamise sidusust, tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust, võttes igakülgselt arvesse riikide pädevusi. Ministri rolli suhtes ühisele arusaamale jõudmine 2019. aasta keskpaigaks võimaldaks moodustada selle ametikoha komisjoni järgmises koosseisus. Ka eurorühm võiks siis otsustada valida ministri oma esimeheks kaheks järjestikuseks ametiajaks, et mõlema ametikoha ametiajad omavahel vastavusse viia.

Tänane pakett on üksnes vaheetapp Euroopa majandus- ja rahaliidu lõpuleviimisel, mis on üks president Junckeri komisjoni peamisi prioriteete, nagu on sätestatud ka tema poliitilistes suunistes, viie juhi aruandes ning aruteludokumentides majandus- ja rahaliidu süvendamise ja ELi rahanduse tuleviku kohta. Kõik seni algatatud reformid on olnud tingitud vajadusest ühendada igal tasandil solidaarsus ja vastutus ning see on ka täna tutvustatava paketi põhiprioriteet.

Euroopal on praegu tuul purjedes“ ja seda mitte ainult majandustulemuste poolest, vaid ka kodanike usalduse poolest ühisraha vastu. Täna avaldatud Eurobaromeetri kiiruuringust euroala kohta selgub, et 64% vastajate arvates on euro nende riigi jaoks hea.

Taust

Täna tutvustatav pakett on osa president Junckeri laiemast ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavast ning sellest tulenevast juhtide tegevuskavast, mida tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja mis on ettevalmistuseks Sibiu 9. mai 2019. aasta tippkohtumisele, kus tuleks vastu võtta Euroopa tuleviku seisukohast tähtsaid otsuseid. Paketti, mis tugineb ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni septembrikuises Sorbonne'i kõnes tutvustatud ideedele, esitletakse enne laiahaardelist euroala tippkohtumist 15. detsembril 2017, kus ELi juhid võtavad koos esimest korda arutusele edasised sammud, ja spetsiaalset koosolekut 28.–29. juunil 2018, kus loodetakse jõuda konkreetsete otsusteni.

Lisateave

IP/17/5005

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


EMU Roadmap.pdf