Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Energialiit – osaluse aasta

Brüssel, 24. november 2017

Kolmas aruanne energialiidu olukorra kohta näitab, et Euroopa kujunemine vähese CO 2-heitega ühiskonnaks hakkab kohapeal tõeluseks saama.

Tänu 2017. aastal tehtud edusammudele saab Euroopa Liit rakendada kavakohaselt energialiidu projekti ning tagada töökohad, majanduskasvu ja investeeringud. Selleks et üleminek puhtale energeetikale toimuks sotsiaalselt õiglasel viisil, võetakse toetavaid meetmeid.

Nüüd on aeg kaasata ühiskond – kodanikud, linnad, maapiirkonnad, äriühingud, teadusringkonnad ja sotsiaalpartnerid –, et võtta üheskoos täielik vastutus energialiidu kujundamise eest, liikuda selle protsessiga edasi ja töötada aktiivselt välja tulevikulahendusi.

Täna avaldatud kolmandas aruandes energialiidu olukorra kohta analüüsitakse edusamme, mis on tehtud pärast energialiidu olukorda käsitleva teise aruande avaldamist 2017. aasta veebruaris, ning käsitletakse eeloleval aastal ootavaid ülesandeid.

Kolmandas aruandes energialiidu olukorra kohta kinnitatakse ka, et energiaalaste ümberkorralduste tegemiseks tuleb eelkõige kohandada taristut tulevase energiasüsteemi vajadustele. Energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu on omavahel üha tihedamalt seotud. Kohalikud võrgustikud muutuvad üha olulisemaks Euroopa kodanikele, kes liiguvad oma igapäevaelus aina enam elektromobiilsuse, detsentraliseeritud energiatootmise ja tarbimiskaja suunas. Oleme teinud märkimisväärseid edusamme, aga probleemid püsivad, ja seda eriti elektrienergia valdkonnas. Nende leevendamiseks võttis komisjon täna vastu teatise 2030. aasta elektrivõrkude ühendatuse miinimummäära kohta, milleks peaks olema 15%. Samuti võttis komisjon vastu ühishuviprojektide kolmanda loendi.

Energialiidu eest vastutav komisjoni asepresident Maroš Šefčovič märkis aruande kohta: „Energialiitu saadab edu vaid siis, kui me liigume üheskoos ja ühes suunas. Meie eesmärk on täita oma kohustus viia energialiidu loomine lõpule praeguse komisjoni ametiaja lõpuks. 2019. aastaks ei tohi energialiit enam olla pelgalt poliitiline idee, vaid tegelikkus, millest saab iga päev kasu iga Euroopa kodanik. See eeldab, et kõik ühiskonnarühmad võtavad endale suurema vastutuse. Järgmine aasta saab seetõttu olema osaluse aasta.“

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete lisas: „Euroopa energiasiire edeneb jõudsasti. Taastuvenergia kasutamine on jõudnud rekordtasemele ja kulud on kiiresti langemas. Aga selleks, et energiasiire täies ulatuses teoks saaks, peab ka Euroopa energiataristu arenema samas suunas ja sama kiiresti. Seetõttu teeme me ettepaneku keskenduda uues projektide loendis peamistele elektriühendustele ja arukatele võrkudele. Tänased sammud puhta energia taristu väljaehitamise kiirendamise suunas on järjekordne oluline püüe muuta meie energiasüsteem kestlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja kindlamaks – see oleks tõeline Euroopa lisaväärtus.“

Peamised sammud

Vähem kui kolm aastat pärast energialiidu raamstrateegia avaldamist on komisjon oma teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ esitanud peaaegu kõik ettepanekud, mida on vaja, et rakendada põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“, toetada ELi juhtrolli kliimameetmete ja taastuvenergia valdkonnas ning tagada energiatarbijatele õiglased võimalused.

Energialiidu projekti lõpuleviimisele aitavad konkreetselt kaasa käesoleva aasta märtsis vastuvõetud transpordisektori algatuste pakett „Arenev Euroopa“, mille eesmärk on säilitada konkurentsivõime sotsiaalselt õiglasel üleminekul puhtale energeetikale ja digitaliseerimisele, ning novembris esitatud „Puhta liikuvuse pakett“, millega antakse otsustav panus ELi jõupingutustesse rakendada Pariisi kokkuleppe raames võetud siduvat kohustust vähendada CO2-heidet ELis 2030. aastaks vähemalt 40%.

Energialiidu väljakujundamine eeldab komisjoni, liikmesriikide ja kogu ühiskonna osalust ja tihedat koostööd. Just seepärast peavad liikmesriigid 2018. aasta alguseks valmis saama oma 2020. aasta järgseks perioodiks koostatavad esialgsed riiklikud energia- ja kliimakavad. Esialgsete kavade esitamine 2018. aasta alguseks on oluline ka selleks, et näidata liidu tugevat juhtrolli maailmas.

Geopoliitilised sündmused on nihutanud energia- ja kliimaküsimused 2017. aastal esikohale. USA administratsiooni kavatsus Pariisi kokkuleppest taganeda ajendas Euroopa Liitu võtma vastukaaluks juhtrolli ning tugevdama oma kliima- ja energiadiplomaatia sünergiat. Euroopa Liit kavatseb kindlalt jätkata üleilmset võitlust kliimamuutuste vastu ja tugevdada oma partnerlusi kogu maailmas.

Aruandes rõhutatakse ka, et ehkki globaalsed muutused energiatootmises on Euroopa jaoks tõeline proovikivi, annavad need Euroopale ainulaadse võimaluse tugevdada oma üleilmset juhtrolli puhtale energiale ülemineku valdkonnas ning tagada kõigile oma kodanikele energiajulgeolek. Eesmärgikindlus sellistes küsimustes nagu taastuvenergia, energiatõhusus, kliimameetmed ja puhta energia valdkonna innovatsioon ning õigete hinnasignaalide tagamine turul on eeltingimused kogu ELi majanduse ajakohastamiseks ja kodanike elu edendamiseks vajalike investeeringute ligimeelitamiseks.

Energialiidu väljakujundamine on seni hästi edenenud, aga allesjäänud ülesannete lahendamiseks on endiselt tarvis aktiivselt tegutseda. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid käsitlema prioriteedina kõiki energialiiduga seotud seadusandlikke ettepanekuid, mille komisjon on neile esitanud. 

Täna vastu võetud dokumendid

  • Kolmas aruanne energialiidu olukorra kohta ja selle 1. lisa: Energialiidu ajakohastatud tegevuskava; 2. lisa: Poliitikatähelepanekud; 3. lisa: Riiklike energia- ja kliimakavade koostamise seis 4. lisa: Puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamise edusammud; 28 liikmesriigi energialiidualased teabelehed
  • Ühishuviprojektide kolmas loend
  • Taristut käsitlev teatis (elektrivõrkude ühendatuse 15% miinimummäära rakendamise kohta)
  • Energiatõhususe edenemise aruanne
  • Aruanne Euroopa CO2-turu toimimise kohta
  • Aruanne linnapeade pakti kohta
  • Euroopa Keskkonnaameti aruanne suundumuste ja prognooside kohta
  • Kohapeal energiat tootvaid tarbijaid käsitlev uuring (Study on Residential Energy Prosumers)

Lisateave

Kolmanda aruande energialiidu olukorra kohta, 28 riigiaruannet ja rohkem taustteavet leiab siit.

Teabekiri: Küsimused ja vastused energeetika valdkonna ja elektrivõrkude ühendatuse eesmärkide saavutamiseks väljatöötatud ühishuviprojektide kohta.

Kõik taristudokumendid, sealhulgas uue ühishuviprojektide loendi ja taristut käsitleva teatise leiab veebist.

Jälgige meid Twitteris: #EnergyUnion

IP/17/4725

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar