Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa poolaasta sügispakett: jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu poole

Brüssel, 22. november 2017

Komisjon kehtestab ELi majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid eelolevaks aastaks, annab soovituse euroala majanduspoliitika kohta ja viib lõpule euroala riikide eelarvekavade hindamise.

2018. aasta Euroopa poolaasta majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel saab alguse ajal, mil euroalal ja ELis toimub aktiivne majandustegevus, tööhõive tase on rekordiliselt kõrge ja töötuse määr on langemas tagasi kriisieelsele tasemele. Kuna tugevasse majanduskasvu annavad oma panuse kõik liikmesriigid, on nüüd esmatähtis tagada, et see kasv püsiks ja tooks kasu kõigile meie ühiskonna liikmetele. Lisaks vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamisele tuleks rakendada struktuurireforme, millega luuakse vajalikud tingimused investeeringute ja reaalpalga kasvu soodustamiseks ning seega sisenõudluse toetamiseks. Täna tutvustatav pakett põhineb komisjoni 2017. aasta sügisesel majandusprognoosil ja põhimõtetel, mis on esitatud president Junckeri 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Selles kajastatakse ka Göteborgis toimunud sotsiaaltippkohtumisel esitatud teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis: „Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid reforme, on Euroopa majandus- ja rahaliidu loomine veel lõpule viimata. Sellepärast peame kasutama praegust soodsat olukorda, et tugevdada veelgi majandus- ja rahaliitu ning muuta meie riikide majandused vastupidavamaks ja kaasavamaks. Eeloleval kuul esitame majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise ettepanekud. Majandus- ja rahaliidu ülesehituse tugevdamine ei tähenda aga, et pole tarvis rakendada usaldusväärset eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Sellise poliitika rakendamine liikmesriikides on Euroopa poolaasta peamine eesmärk. Täna esitame arvamused eelarvekavade kohta ja õhutame neid liikmesriike, kelle puhul on oht, et nad ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, võtma vajalikke meetmeid oma eelarvepoliitika kohandamiseks.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen väljendas tänase kokkuleppe üle heameelt ja ütles: „Kõigest mõni päev pärast sotsiaaltippkohtumist ja Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamist esitleme Euroopa poolaastat, mille raames hakatakse seda sammast tegelikult rakendama, et saavutada nii liikmesriikide vahel kui ka igaühes eraldi kodanikele paremad elu- ja töötingimused.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas: „Euroala majandus kasvab viimase kümne aasta kiireimas tempos ja selle keskmine eelarvepuudujääk on järgmisel aastal prognoosi kohaselt alla 1% SKPst (2010. aastal oli see üle 6%). Paraku rõhub mitut liikmesriiki valitsemissektori suur võlakoorem, mis vähendab nende suutlikkust tulevikku investeerida. Need riigid peaksid kasutama seda võimalust oma rahanduse tugevdamiseks, ka struktuurselt. Teised riigid, kellel on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, peaksid toetama investeeringuid oma kodanike hüvanguks.“

Majanduskasv aina kiireneb ja euroala majandus kasvab käesoleval aastal viimase kümne aasta kiireimas tempos. Selle kasvu mootoriks on olnud stabiilne eratarbimine, jõuline majanduskasv terves maailmas ja vähenev töötus. Majandus kasvab kõigis liikmesriikides ja ühtlasi paraneb tööturu olukord, kuid palgakasv on ikka veel aeglane. Soodsate rahastamistingimuste ja oluliselt parema majanduskliima toel on samuti elavnemas investeerimine, sest kadunud on ebakindlus. Euroala riikide rahandus on märkimisväärselt paranenud. Liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, mistõttu rõhutatakse täna avaldatavates suunistes vajadust saavutada sobiv tasakaal majanduskasvu ja riikide rahanduse jätkusuutlikkuse vahel, eelkõige võlgade kõrge taseme alandamise kaudu.

2018. aasta majanduskasvu analüüs

Eespool osutatud suuniste põhjal ja võttes arvesse, et liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, kutsutakse liikmesriike majanduskasvu analüüsi raames soodustama investeerimist, et toetada selle kaudu majanduse elavdamist ning suurendada tootlikkust ja pikaajalist majanduskasvu. Lisaks soovitab komisjon viia ellu täiendavaid struktuurireforme, mida on tarvis selleks, et muuta Euroopa majandus stabiilsemaks, kaasavamaks, tootlikumaks ja vastupidavamaks. Riigid peaksid oma eelarvepoliitika kujundama nii, et nad saavutaksid sobiva tasakaalu oma rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja majanduse elavdamise toetamise vahel. Esmajoones tuleks alandada kõrget võlataset ja moodustada uusi eelarvereserve. Sellele võib kaasa aidata maksudest hoidumist võimaldavate lünkade kõrvaldamine, riigi rahanduse struktuuri kvaliteedi parandamine või sihipärasemate kulutuste tegemine. Läbivaks prioriteediks on sotsiaalne õiglus ja Euroopa poolaastasse lõimitakse alates nüüdsest ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja õigused.

2018. aasta häiremehhanismi aruanne

Häiremehhanismi aruanne on Euroopa poolaasta lahutamatu vahend, mille eesmärk on ennetada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad liikmesriikide, euroala ja kogu ELi majanduse sujuvat toimimist. Häiremehhanismi aruandes esitatud analüüsi põhjal on tehtud ettepanek teha 2018. aastal 12 riigi kohta põhjalik analüüs. Need on needsamad riigid, kelle puhul tehti makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eelmises voorus kindlaks tasakaalustamatus: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi. Komisjon esitab põhjalikud analüüsid oma riigipõhiste aruannete osana 2018. aasta veebruaris.

Ühise tööhõivearuande kavand

Käesoleva aasta ühise tööhõivearuande kavandis kasutatakse esimest korda sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mis töötati välja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ühe vahendina. Liikmesriikide tulemusi hinnatakse 14 põhinäitaja alusel. Ühises tööhõivearuandes võetakse samuti arvesse seda, mil määral vastavad riiklikud poliitilised reformid samba eesmärkidele.

Aruandes osutatakse tööturu olukorra järjepidevale paranemisele: alates komisjoni praeguse koosseisu ametisseastumisest on loodud ligikaudu 8 miljonit uut töökohta. Töötuse tase aina langeb. 2017. aasta septembris oli see 7,5% (euroalal 8,9%), mis on madalaim määr alates 2008. aastast. Paraku ei kajastu tööturu elavnemine palkades. Paljudes liikmesriikides jääb inimeste netotulu endiselt allapoole kriisieelset taset.

Tööhõivepoliitika suuniste ettepanek

Tööhõivepoliitika suunistes esitatakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid ning nende suuniste põhjal antakse riigipõhised soovitused. Käesoleva aasta ettepaneku tekst on viidud kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, et parandada Euroopa konkurentsivõimet, muuta Euroopa paremaks investeerimise kohaks, luua kvaliteetseid töökohti ja soodustada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Soovitus euroala majanduspoliitika kohta

Komisjon soovitab euroala kui terviku jaoks üldjoontes neutraalset eelarvepoliitikat ja tasakaalustatud poliitikameetmete kombinatsiooni. See peaks aitama toetada investeeringuid ning parandada riikide rahanduse kvaliteeti ja struktuuri. Kooskõlas komisjoni prioriteetidega kutsutakse liikmesriike üles tugevdama ka oma jõupingutusi võitlemaks agressiivse maksuplaneerimisega.

Lisaks kutsutakse soovituses rakendama poliitikat, mis toetab jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning aitab tugevdada vastupanuvõimet, tasakaalustamist ja lähenemist. Esmajärjekorras tuleks toetada reforme, mille eesmärk on suurendada tootlikkust, parandada institutsioonilist ja ärikeskkonda, hõlbustada investeerimist, soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist ja vähendada ebavõrdsust. Komisjon õhutab liikmesriike tegema otsustavaid samme ühtse turu, eelkõige teenuste ühtse turu lõpliku väljakujundamise suunas. Jooksevkonto puudujäägi või suure välisvõlaga liikmesriigid peaksid püüdma oma tootlikkust suurendada, jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid aga soodustama palkade kasvu ning investeeringuid ja sisenõudlust.

Komisjon pooldab selliste reformide rakendamist, millega edendatakse võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule, õiglaseid töötingimusi, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust. Ta soovitab euroala liikmesriikidel suunata maksustamine, eriti väikese sissetulekuga töötajate ja leibkonna teiseste palgasaajate maksustamine tööjõult mujale.

Samuti soovitab ta jätkata tööd pangandusliidu lõplikuks väljakujundamiseks ning keskenduda seejuures riskide vähendamisele ja nende jagamisele, sealhulgas Euroopa hoiuste tagamise skeemi väljatöötamisele, aga ka ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme toimivaks muutmisele. Riskide kuhjumise ärahoidmiseks tuleks tugevdada Euroopa tasandil tehtavat finantseerimisasutuste järelevalvet. Lisaks tuleks kiiremini alandada viivislaenude taset ning veelgi paremini integreerida ja välja arendada ELi kapitaliturud, et hõlbustada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele.

Veel soovitab komisjon teha kiireid edusamme majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks. Seejuures tuleks igakülgselt arvestada liidu siseturuga ja kogu protsess peaks toimuma euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes avatud ja läbipaistval viisil.

Arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta

Komisjon on lõpetanud euroala liikmesriikide 2018. aasta eelarvekavade hindamise, keskendudes sellele, kuidas nad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ta on vastu võtnud kokku 18 arvamust kõigi euroala liikmesriikide, välja arvatud Kreeka kohta.

Kuusteist riiki, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa

Kuue liikmesriigi (Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome ja Madalmaad) eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks.

Viie liikmesriigi (Eesti, Iirimaa, Küpros, Malta ja Slovakkia) eelarvekavad on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda nende keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

Viie liikmesriigi (Belgia, Itaalia, Austria, Portugal ja Sloveenia) eelarvekavade puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2018. aastaks jäävad täitmata. Kõnealuste liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni vastavast kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Belgia ja Itaalia puhul prognoositakse, et nad ei suuda kinni pidada ka võla vähendamise sihttasemest.

Itaalia puhul valmistab muret valitsemissektori püsivalt suur võlakoormus. Itaalia ametiasutustele saadetud kirjas teatasid komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja volinik Pierre Moscovici, et komisjon kavatseb hinnata Itaalia suutlikkust pidada kinni võla vähendamise sihttasemest uuesti 2018. aasta kevadel.

Kaks riiki, kelle suhtes kohaldatakse endiselt stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa (st ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust)

Prantsusmaa, kelle suhtes oleks võidud alates 2018. aastast hakata kohaldama pakti ennetuslikku osa, kui riigil oleks õnnestunud õigeaegselt ja püsivalt korrigeerida valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk, on esitanud eelarvekava, mille puhul esineb oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2018. aastaks jäävad täitmata. Komisjoni 2017. aasta sügisprognoosi kohaselt kaldub Prantsusmaa 2018. aastal märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast ja ei pea kinni võla vähendamise sihttasemest.

Hispaania eelarvekava vastab üldjoontes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele 2018. aastaks. Komisjoni 2017. aasta sügisprognoosi kohaselt jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2018. aastal veidi alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3%, ent nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärk jääb täitmata ja eelarve kohandamine ei vasta kaugeltki soovitatud tasemele.

Komisjon on astunud ka hulga samme stabiilsuse ja kasvu pakti raames

ÜHENDKUNINGRIIK

Komisjon soovitab lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Ühendkuningriigi suhtes. Tema prognoos kinnitab, et Ühendkuningriik suutis 2016.–2017. eelarveaastal oma valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegselt ja püsivalt korrigeerida.

RUMEENIA

Rumeenia kohta märgib komisjon, et riik ei ole vastuseks nõukogu juunikuu soovitusele võtnud ühtegi tõhusat meedet, ning teeb ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu Rumeeniale esitatava muudetud soovituse korrigeerida oma märkimisväärne kõrvalekalle kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. 2017. aasta juunis andis nõukogu Rumeeniale märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames soovituse kohandada oma eelarvet aastas struktuurselt 0,5% SKPst. Pidades silmas vahepealsel ajal toimunut ja võttes arvesse, et Rumeenia ei ole võtnud tõhusaid meetmeid oma märkimisväärse kõrvalekalde korrigeerimiseks, teeb komisjon nüüd ettepaneku esitada muudetud soovitus kohandada oma eelarvet 2018. aastal struktuurselt vähemalt 0,8% SKPst.

Mis saab edasi?

Komisjon kutsub nõukogu üles paketi üle arutlema ja kiitma täna avaldatud suunised heaks ning loodab alustada Euroopa Parlamendiga tulemusrikast arutelu ELi ja euroala poliitikaprioriteetide üle.

Lisateave

2018. aasta majanduskasvu analüüs

2018. aasta häiremehhanismi aruanne

Euroala käsitlev soovitus 2018. aastaks

2018. aasta ühise tööhõivearuande kavand

Tööhõivepoliitika suuniste muutmise ettepanek

Euroala eelarvekavasid käsitlev teatis

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

IP/17/4681

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar