Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa tulevik: Euroopa haridusruumi suunas aastaks 2025

Strasbourg, 14. november 2017

Praegu, kus arutelu Euroopa tuleviku üle on täies hoos, esitab Euroopa Komisjon oma nägemuse, kuidas me saame luua Euroopa haridusruumi aastaks 2025.

Esitatud ideede eesmärk on anda panus 17. novembril 2017 Göteborgis toimuvale ELi juhtide kohtumisele, kus ELi juhid arutavad hariduse ja kultuuri tuleviku üle. Komisjon usub, et kõikide liikmesriikide ühine huvi on ära kasutada hariduse ja kultuuri täielikku potentsiaali, kuna need edendavad töökohtade loomist, majanduskasvu ja sotsiaalset õiglust ning annavad võimaluse kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav komisjoni asepresident Jyrki Katainen märkis: „Ühine jõupingutus võimaldaks Euroopal kui tervikul kujundada oma tulevikku, tulla paremini toime tema ees seisvate väljakutsetega ja muutuda vastupanuvõimelisemaks. Üks Euroopa suurimaid saavutusi oli ühendada meie kontinent sildadega, et luua vaba liikumise ala töötajatele ja kodanikele. Kuid haridusvaldkonnas on ikka veel mitmesuguseid liikuvust takistavaid tegureid. 2025. aastaks peaksime elama Euroopas, kus õppimist, ülikooliõpinguid ja teadustööd ei takista piirid, vaid kus teises liikmesriigis elamine, õppimine või töötamine on muutunud normiks.

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics ütles: „Kui me vaatame Euroopa tulevikku, peame koostama ambitsioonika ühise tegevuskava, et kasutada kultuuri ja õppimist ühtsuse edendajana. Haridusel on keskne roll, sest haridus annab meile vajalikud oskused, et osaleda aktiivselt üha keerukamates ühiskondades. Haridus on see, mis aitab meil kohaneda kiiresti muutuvas maailmas, arendada Euroopa identiteeti, mõista teisi kultuure ja omandada uusi oskusi, mida on vaja liikuvas, multikultuurses ja üha digitaalsemas ühiskonnas.“

2017. aasta märtsis Roomas toimunud kohtumisel kohustusid Euroopa liidrid looma „liidu, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kogu kontinendil.“ Komisjon usub, et haridus ja kultuur võivad etendada võtmerolli selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud vananeva tööjõuga, jätkuva digiteerimisega, vajadustega oskuste järele tulevikus, meediakirjaoskusega ajal, mil veebis leidub rohkelt libateavet ja alternatiivseid fakte, ning vajadusega tugevdada kuuluvustunnet hoolimata populismist ja ksenofoobiast.

Euroopa hariduspiirkond peaks hõlmama järgmisi eesmärke:

  • Muuta liikuvus kõigi jaoks reaalsuseks: toetudes programmi „Erasmus+” ja Euroopa solidaarsuskorpuse positiivsetele kogemustele ja laiendades nendes osalejate arvu ning võttes kasutusele ELi üliõpilaspileti, et kasutajasõbralikult säilitada teavet isiku akadeemiliste tulemuste kohta.
  • Diplomite vastastikune tunnustamine: algatades Bologna protsessile toetuva uue menetluse „Sorbonne'i protsess“, et luua tingimused kõrgharidusdiplomite ja kooli lõpudiplomite vastastikuseks tunnustamiseks.
  • Suurem koostöö õppekavade väljatöötamisel: tehes soovitusi selle tagamiseks, et haridussüsteemid annaksid kõik teadmised, oskused ja pädevused, mis on tänapäeva maailmas hädavajalikud.
  • Keeleõppe parandamine: kehtestades uue võrdlusaluse kõikide noorte eurooplaste jaoks, et nad keskkooli lõpetades oskaks hästi kaht võõrkeelt lisaks emakeel(t)ele aastaks 2025.
  • Elukestva õppe edendamine: keskendudes lähendamisele ja suurendades 2025. aastaks 25% nende inimeste osakaalu, kes õpivad kogu elu jooksul.
  • Hariduse ja digitaalse innovatsiooni süvalaiendamine: edendades uuenduslikke ja digitaalseid koolitusi ja valmistades ette uue digihariduse tegevuskava;
  • Õpetajate toetamine: suurendades programmis „Erasmus+” ja eTwinningu võrgustikus osalevate õpetajate arvu ja pakkudes poliitilisi suuniseid õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta.
  • Euroopa ülikoolide võrgustiku loomine, et maailmatasemel Euroopa ülikoolid saaksid teha sujuvat piiriülest koostööd ning Euroopa riikidevahelise valitsemise kooli loomise toetamine.
  • Haridusse investeerimine: kasutades struktuurireformide toetamiseks Euroopa poolaastat, kasutades hariduspoliitika rahastamiseks ELi rahalisi vahendeid ja ELi investeerimisvahendeid ning kehtestades liikmesriikidele võrdlusaluse, et investeerida 5% SKPst haridusse.
  • Säilitada kultuuripärandit ja edendada Euroopa identiteeti ja kultuuri: töötades välja – Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 impulssi ära kasutades – ELi kultuuripärandi tegevuskava ja valmistades ette nõukogu soovituse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa dimensiooni kohta.
  • Euronews'i Euroopa mõõtme tugevdamine. Euronews'ile panid 1993. aastal aluse mitu Euroopa avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni, kelle soov oli luua Euroopa kanal, mis pakub juurdepääsu sõltumatule, kõrge kvaliteediga teabele, millel on üleeuroopaline perspektiiv.

Taustteave

Esmane vastutus haridus- ja kultuuripoliitika eest lasub liikmesriikidel ning riigi, piirkonna ja kohaliku taseme asutustel. Siiski on Euroopa Liidul olnud viimastel aastatel oluline täiendav roll. See käib eelkõige piiriüleste tegevuste kohta. Näiteks on programm „Erasmus” (alates aastast 2014 „Erasmus+”) 30 tegevusaasta jooksul võimaldanud üheksal miljonil inimesel õppida, saada koolitust, õpetada või tegutseda vabatahtlikuna teises riigis.

Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liit välja töötanud ka terve rea „pehmeid” vahendeid, et aidata liikmesriikidel kavandada riiklikku hariduspoliitikat. Liikmesriigid on alates 2000. aastast teinud koostööd hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus, milles seatakse ühised eesmärgid ja võrdlusalused.

2010. aastal seadis EL endale kaks haridusalast eesmärki strateegia „Euroopa 2020” raames, kus tegelik edu on juba saavutatud. Haridussüsteemist varakult lahkumine on vähenenud 13,9%-lt 2010. aastal 10,7%ni 2016. aastal, eesmärk on 2020. aastaks jõuda 10%ni. Ning kolmanda taseme hariduse omandamise määr on tõusnud 34%-lt 2010. aastal 39,1 %ni 2016. aastal, eesmärk on 2020. aastaks jõuda 40%ni.

Komisjon on veendunud, et nüüd on käes aeg eespool kirjeldatud saavutustele tuginedes asuda oma ambitsioone oluliselt suurendama.

Selle reformi juhtimiseks ja arutelu elavdamiseks esitas president Juncker 13. septembri 2017. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorrast tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks. Göteborgis 17. novembril 2017 toimuv kohtumine annab juhtidele hea võimaluse arutleda hariduse ja kultuuri kaudu Euroopa identiteedi tugevdamise üle.

Lisateave

Teatis: Euroopa haridusruum aastaks 2025: Euroopa identiteedi edendamine hariduse ja kultuuri kaudu

Teabelehed hariduse ja kultuuri kaudu Euroopa identiteedi tugevdamise kohta.

Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse (EPSC) strateegiline märgukiri: 10 suundumust, mis muudavad haridust põhjalikult

Komisjoni haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaade: põhiandmed hariduse ja koolituse olukorra kohta ELis

#FutureOfEurope #EURoad2Sibiu

IP/17/4521

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar