Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Aruanne ELi kehtivate kaubanduslepingute tuntava positiivse mõju kohta

Brüssel, 9. november 2017

Euroopa Komisjoni uues aruandes rõhutatakse kehtivate ELi kaubanduslepingute positiivset mõju ja tuuakse välja valdkonnad, kus on veel arenguruumi.

EL avaldas täna aruande, milles hinnatakse kehtivate kaubanduslepingute rakendamist. Selline horisontaalküsimusi käsitlev aruanne on esimene omasuguste seas ja selles antakse ülevaade kaubanduslepingutega seonduvast pärast läbirääkimiste lõppu ja lepingute jõustumist.

Lepingu avaldamisega astutakse samm edasi igati läbipaistva ja kaasava kaubanduspoliitika rakendamisel – tegemist on komisjoni võetud kohustusega, mis võeti ELi 2015. aasta strateegias „Kaubandus kõigile“.

Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström kommenteeris aruannet järgmiselt: „ELi kaubanduspoliitika edu ei mõõdeta mitte üksnes uute kaubandustehingute arvu, vaid ka kehtivate lepingute tegeliku toimimise järgi. Täna avaldatud aruanne kinnitab meie lepingute positiivset mõju Euroopa majandusele: tänu neile on eksport märgatavalt suurenenud ning sellest saavad kasu nii ELi ettevõtjad kui ka töötajad. Mis puutub lepingupartneritega tehtavasse töö- ja keskkonnaõigusealasesse koostöösse, siis siin oleme me samuti õigel teel. Lisaks on aruandest paljugi õppida selle kohta, kuidas uusi lepinguid paremini ette valmistada.“

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu ELi kaubanduslepingutele on suurenenud ELi ekspordimahud ja majanduskasv. Kõige rohkem on eksport suurenenud näiteks järgmistesse sihtkohtadesse:

  • Mehhiko (+416% alates aastast 2000),
  • Tšiili (+170% alates aastast 2003),
  • Lõuna-Korea (+59% alates aastast 2011)
  • Serbia (+62% alates aastast 2013).

Aruande järgi saavad tihti kõige suuremat kasu ELi põllumajandus ja mootorsõidukitesektor. Näiteks autoeksport Lõuna-Koreasse on alates 2011. aastast suurenenud 244%. Colombia ja Peruuga sõlmitud lepingute alusel on ELi põllumajandustoodete eksport suurenenud vastavalt 92% ja 73%.

Aruandes on uuritud ka seda, kuidas on olukorda mõjutanud uutesse lepingutesse lisatud peatükk „Kaubandus ja kestlik areng“, mis hõlmab keskkonnakaitset ja töötajate õigusi. Kuigi praegu on liiga vara teha üldkokkuvõtet ELi kaubanduslepingutes sisalduvate kestliku arengu eesmärkide saavutamise kohta, sest tegemist on viimase aja tavaga, võib juba tuua mitmeid positiivseid näiteid koostööst küsimustes, mis on ulatuslikumad kui nende lepingutega võimaldatud kaubanduse liberaliseerimine. Näiteks saab EL kaasa rääkida sellistes küsimustes nagu ühinemisvabadus, ametiühinguliikmete vastane vägivald, lapstööjõud, tööjärelevalve, kollektiivläbirääkimised, kolmepoolsed konsultatsioonid ning töötervishoid ja -ohutus.

Aruandes rõhutatud esimesed kogemused seoses kestliku arengu peatüki rakendamisega ühtivad selle aasta juulis alanud üldisema aruteluga, kuidas sellealaste normide tulemuslikkust kaubanduslepingutes veelgi tõhustada.

Samuti on välja toodud valdkonnad, mis vajavad täiustamist, et suurendada kehtivatest lepingutest saadavat kasu. Olenemata kaubanduslepingute positiivsest mõjust ELi ekspordile ei kasuta ELi äriühingud ära kõiki pakutavaid võimalusi. Näiteks tariifseid soodustusi kasutavad ELi ettevõtjad vähem kui nende partnerid. Eksportimisel riikidesse, kellega on sõlmitud uuemad kaubandustehingud, kasutavad ELi ettevõtjad maksuvähendusvõimalust ligikaudu 70% juhtudest, mis sellise vähenduse alla kuuluvad, samal ajal kui meie partnerid kasutavad seda võimalust ligikaudu 90% juhtudest.

Mõne tundliku toote puhul on EL ja tema partnerid ka kokku leppinud, et turu täieliku liberaliseerimise asemel avatakse see üksnes osaliselt ja kasutatakse tariifisoodustusi ehk tariifikvoote. Aruandest ilmneb, et ELi eksportijad kasutavad neid võimalusi tihti liiga vähe: juustuekspordi puhul Peruusse kõigest 4,3%, Colombiasse 7,9% ja Kesk-Ameerikasse 44% üldkvoodist. Sama kehtib ka mõnele tundlikule tootele ELi kehtestatud tariifikvoodi kasutamise kohta, kuigi just need küsimused on läbirääkimistel kõige vastuolulisemad.

Aruandes rõhutatakse üha suuremat vajadust tõsta ELi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadlikkust nende tehingute pakutavatest võimalustest – eesmärgiga suurendada ekspordimahtu ja laiendada tegevust.

Nüüd hakkavad aruannet arutama Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriikide esindajad nõukogus. Volinik Cecilia Malmström tutvustab aruannet liikmesriikide ministrite nõukogu kohtumisel reedel, 10. novembril. Ühtlasi on see ka alus kodanikuühiskonnaga peetavale arutelule. Järgmine selline võimalus avaneb 5. detsembril Brüsselis peetaval ELi kaubanduspoliitika päeval.

Lisateave

Täielik aruanne

Teabeleht

Volinik Malmströmi blogikanne: kaubanduslepingute läbivaatamine

ELi kaubanduslepingud

Kaubanduspoliitika tegelik läbipaistvus

ELi kaubanduspoliitika päev

IP/17/4486

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar