Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2017. aasta sügisene majandusprognoos: jätkuv kasv muutuvas poliitilises keskkonnas

Brüssel, 9. november 2017

2017. aasta sügisene majandusprognoos: jätkuv kasv muutuvas poliitilises keskkonnas

Euroala majandus kasvab sel aastal viimase aastakümne kiireimas tempos: SKP reaalkasv peaks prognoosi kohaselt olema 2,2%. See näitaja on oluliselt kõrgem, kui kevadel eeldati (1,7%). Samuti peaks majanduskasv ELis tervikuna ületama ootused, küündides sel aastal 2,3%-ni (kevadprognoosi kohaselt 1,9%).

Täna avaldatud sügisprognoosi kohaselt ootab Euroopa Komisjon kasvu jätkumist euroalal ja kogu ELis 2,1% 2018. aastal ja 1,9% 2019. aastal (kevadprognoosi kohaselt 2018. aastal euroalal 1,8% ja ELis tervikuna 1,9%­).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, märkis: „ELi majandusel tervikuna läheb hästi. Majanduskasv on jõuline ja pidevalt luuakse uusi töökohti, investeerimine elavneb ning valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg vähenevad järk-järgult. Samuti on märke reaalsete sissetulekute lähenemise protsessi jätkumisest. Liikmesriikidevahelised erinevused on siiski suured ja osade riikide tööturul valitseb endiselt suur loidus. Peame ka edaspidi kindlalt keskenduma jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Selleks on vaja stabiilsusele suunatud makromajanduspoliitikat, tootlikkust suurendavaid reforme ja muutustega kohanemise võimet. Ühtlasi peame tagama, et majanduskasvu hüved jaguneksid ühiskonnas võimalikult paljude liikmete vahel.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Pärast viis aastat kestnud mõõdukat elavnemist on Euroopa majanduskasv nüüd kiirenenud. Mitmes valdkonnas toimuvad muutused paremuse suunas: luuakse uusi töökohti, suurenevad investeeringud ja riigi rahanduse olukord paraneb. Endiselt on siiski probleemiks kõrge võlatase ja vähene palgakasv. Liikmesriigid peavad tegema sihikindlaid jõupingutusi positiivse arengu jätkumise ja selle tulemuste õiglase jaotumise nimel. Selleks et muuta euroala vastupidavamaks tulevaste vapustuste suhtes ja kujundada sellest ühise heaolu tagaja, on vaja edendada struktuurset lähenemist ja euroala tugevdada. Lähinädalad on nende küsimuste lahendamisel keskse tähtsusega.“

Majanduskasv on ületanud ootused, kuid peaks prognoosi kohaselt veidi aeglustuma

Euroopa majandustulemused on sel aastal oluliselt paremad kui oodati. Liikumapanevaks jõuks on olnud stabiilne eratarbimine, oodatust suurem majanduskasv terves maailmas ja vähenev töötus. Soodsate majandustingimuste ja oluliselt parema majanduskliima tulemusel on samuti elavnemas investeerimine, sest kadunud on ebakindlus. Majandus kasvab kõigis liikmesriikides ja ühtlasi paraneb tööturu olukord, kuid palgakasv on ikka veel aeglane.

Muutuv poliitiline keskkond

Kuigi tsükliline taastumine on jätkunud katkematult juba 18 kvartali jooksul, ei ole majandus veel täielikult taastunud, sest näiteks tööturul valitseb endiselt suur loidus ja palgakasv on ebatüüpiliselt väike. SKP kasv ja inflatsioon sõltuvad seetõttu endiselt poliitilisest toetusest. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on olnud väga leebe, kuid mõned teised keskpangad mujal maailmas on hakanud intressimäärasid tõstma. Mitmes euroala liikmesriigis võetakse 2018. aastal eeldatavasti vastu ekspansiivne eelarvepoliitika, kuid euroala üldine eelarvepoliitiline hoiak peaks jääma neutraalseks.

Tööpuudus väheneb, kuid tööturg on endiselt loid

Uusi töökohti luuakse endiselt ja tööturg saab kasu sisenõudlusest tulenevast laienemisest, mõõdukast palgakasvust ning osas liikmesriikides elluviidud struktuurireformidest. Euroala tööpuuduse määr peaks olema sel aastal keskmiselt 9,1%. See on madalaim näitaja alates 2009. aastast ja tööturul hõivatute koguarv on suurem kui kunagi varem. Järgmisel kahel aastal peaks tööpuuduse määr veelgi vähenema: 2018. aastal 8,5%-le ja 2019. aastal 7,9%-le. ELis peaks tööpuuduse määr prognooside kohaselt olema sel aastal 7,8%, 2018. aastal 7,3% ja 2019. aastal 7,0%. Töökohtade loomine peaks aeglustuma, sest osades riikides kaovad ajutised maksusoodustused ja teistes tekib oskuste nappus.

Inflatsiooniprognoos on tagasihoidlikust palgakasvust tingituna tagasihoidlik

Üldine tarbijahindade inflatsioonimäär on selle aasta esimese üheksa kuu jooksul energiahindade baasefekti tõttu kõikunud. Seevastu baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse energia ja töötlemata toidu hindu, on tõusnud, kuid püsib madalal, peegeldades pikka aega püsinud madala inflatsiooni, tagasihoidliku palgakasvu ja endiselt loiu tööturu mõju. Sel aastal peaks euroala inflatsioon olema keskmiselt 1,5% ja langema 2018. aastal 1,4%-le, tõustes 2019. aastal 1,6%-le.

Tsükliliste tingimuste paranemine mõjub riigi rahanduse olukorrale soodsalt

Euroala riikide rahanduse olukord peaks prognoosi kohaselt paranema rohkem kui kevadel eeldati. Põhjuseks on eelkõige majanduskasvu elavnemine. Valitsemissektori eelarvepositsioon peaks paranema peaaegu kõikides liikmesriikides. Eeldusel et poliitikat ei muudeta, peaks euroala valitsemissektori eelarvepuudjääk 2019. aastal vähenema 0,8 %-ni SKPst (2017. aastal 1,1% ja 2018. aastal 0,9%) ning valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks langema 85,2%-ni (2017. aastal 89,3% ja 2018. aastal 87,2%).

Riskid on üldiselt tasakaalustatud

Prognoositust edukama või tagasihoidlikuma majandusarenguga seotud riskid on üldjoontes tasakaalus. Peamised langusriskid on välised: nende põhjuseks on suurenenud geopoliitilised pinged (nt Korea poolsaarel), tõenäoliselt karmimad üleilmsed finantstingimused (nt laialdasema soovimatuse tõttu võtta riske), majanduslik kohandamine Hiinas või protektsionistliku poliitika levik. Euroopa Liidus on langusriskid seotud Brexiti läbirääkimiste tulemuse, euro kallinemise ja kõrgemate pikaajaliste intressimääradega. Seevastu võivad ebakindluse vähendamine ja majanduskeskkonna parandamine Euroopas, nagu ka suurem majanduskasv mujal maailmas, viia prognoositust suurema majanduskasvuni.

Üksnes tehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi, mis käsitlevad Ühendkuningriigi EList lahkumise tingimusi, põhinevad meie prognoosid 2019. aastaks üksnes tehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib status quo. See eeldus on püstitatud ainuüksi prognoosi eesmärgil ega mõjuta käimasolevaid läbirääkimisi artikli 50 protsessi üle.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 23. oktoobri 2017. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete, sealhulgas valitsuse poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 23. oktoobri 2017. aasta seisuga (kaasa arvatud). Kui poliitikameetmed ei ole realistlikud ja neid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitika ei muutu.

Alates 2018. aastast kavatseb Euroopa Komisjon igal aastal taas avaldada kaks põhjalikku prognoosi (kevad- ja sügisprognoos) ning kaks vaheprognoosi (talve- ja suveprognoos), selle asemel et avaldada kolm põhjalikku prognoosi (talvel, kevadel ja sügisel), nagu seda on tehtud igal aastal alates 2012. aastast. Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartaalset SKPd ja inflatsiooni nii käesoleval aastal kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid. Varasema prognooside koostamise mudeli taas kasutuselevõtmine viib komisjoni prognooside ajakava kooskõlla teiste institutsioonide (st Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ajakavaga.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2017. aasta sügisene majandusprognoos

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

Pressiteade: 2017. aasta kevadine majandusprognoos: ees ootab püsiv majanduskasv

Dokument täies mahus: 2017. aasta kevadine majandusprognoos

IP/17/4362

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


AF17 Tables_EN.pdf