Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Haridus ja koolitus Euroopas: ebavõrdsus endiselt probleemiks

Brüssel, 9. november 2017

Komisjoni täna avaldatud haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaade näitab, et liikmesriikide haridussüsteemid on muutunud kaasavamaks ja tõhusamaks. Siiski leiab seal kinnitust ka asjaolu, et õpilaste haridustase sõltub suuresti nende sotsiaal-majanduslikust taustast.

Euroopa Komisjon toetab liikmesriike selle tagamisel, et nende haridussüsteemid annaksid tulemusi. Kord aastas avaldatavas haridus- ja koolitusvaldkonna ülevaates esitatud andmed on selle töö oluline osa. Viimasest ülevaatest selgub, et liikmesriigid teevad küll edusamme enamiku hariduse reformimist ja moderniseerimist puudutavate ELi eesmärkide osas, aga vaja on rohkem jõupingutusi haridusalase võrdsuse saavutamiseks.

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics ütles: „Ebavõrdsus jätab endiselt liiga paljud eurooplased ilma võimalusest elada täisväärtuslikku elu. See on ohuks ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele, pikaajalisele majanduskasvule ja heaolule. Liiga sageli põlistavad meie haridussüsteemid ebavõrdsust, kui nendes ei ole kohta vaesematest oludest pärit õpilastele, kui vanemate sotsiaalne staatus määrab haridusalased saavutused ning vaesus ja piiratud võimalused tööturul kanduvad edasi ühest põlvkonnast teise. Me peame sellest ebavõrdsusest ülesaamiseks rohkem tegema. Haridussüsteemidel on täita eriline roll õiglasema ühiskonna ülesehitamisel, pakkudes igaühele võrdseid võimalusi.“

Haridusalased saavutused on olulised sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Ainult põhiharidusega inimestel on peaaegu kolm korda suurem tõenäosus elada vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses kui kõrgharidusega inimestel. Ülevaate uusimad andmed näitavad ka seda, et teise taseme alumise astme hariduse läbinud 18–24aastastest noortest oli 2016. aastal tööga hõivatud vaid 44%. Üldiselt on 15–64aastaste vanuserühmas töötuse määr samuti palju suurem ainult põhiharidusega isikute puhul kui kõrgharidusega isikute puhul (vastavalt 16,6% ja 5,1%). Samas määrab sotsiaal-majanduslik staatus õpilaste õppeedukuse: tervelt 33,8% kõige ebasoodsama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastest on kesiste õpitulemustega, võrreldes vaid 7,6% kõige privilegeerituma taustaga õpilastega, kellel on sama kesised õpitulemused.

Üks ELi 2020. aasta eesmärkidest on vähendada 15%ni nende 15aastaste osatähtsust, kellel on nõrgad põhioskused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Ent tervikuna on EL sellest eesmärgist isegi kaugenemas, eelkõige loodusteadustes, kus kesiste tulemustega õpilaste arv suurenes 2012. aasta 16%lt 2015. aastal 20,6%le.

Eriti ebasoodsas olukorras on väljaspool ELi sündinud isikud. See rühm puutub sageli kokku mitmesuguste ohtude ja puudustega, nagu vanemate vaesus või madal kvalifikatsioon, kohaliku keele mitterääkimine koduse keelena, kultuuriliste ressursside väiksem kättesaadavus ning isolatsioon ja olematu sotsiaalne võrgustik sisseränderiigis. Migratsioonitaustaga noortel on suurem oht koolis mitte hakkama saada ja kool pooleli jätta. 2016. aastal oli 30–34aastastest väljaspool ELi sündinud isikutest 33,9% madala kvalifikatsiooniga (omandanud teise taseme alumise astme või madalama hariduse), samas kui vaid 14,8% sama madala kvalifikatsiooniga isikutest oli sündinud ELis.

ELis tervikuna on investeeringud haridusse pärast finantskriisi taastunud ja veidi suurenenud (1% aastases reaalväärtuses). Ligikaudu kaks kolmandikku liikmesriikidest teatasid investeeringute kasvust. Neli riiki kasvatasid investeeringuid rohkem kui 5%.

17. novembril arutavad ELi juhid Göteborgis hariduse ja kultuuri küsimust tegevuskavaga „Ehitades üheskoos meie tulevikku“ seotud töö raames. Euroopa Komisjon esitab selle aasta andmed hariduse ja koolituse kohta. Göteborgis peetav arutelu aitab muuta haridusreformi nähtavamaks ja rõhutada selle poliitilist tähtsust.

Volinik Navracsics korraldab 25. jaanuaril 2018 ELi esimese haridusalase tippkohtumise, kuhu kutsutakse liikmesriikidest kokku kõrgetasemelised esindajad, et arutada seda, kuidas muuta riiklikud haridussüsteemid kaasavamaks ja tõhusamaks.

Taustteave

Komisjoni haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaade on selle aruande kuues väljaanne, mis kajastab suure hulga andmete koondamise abil ELi haridus- ja koolitussüsteemide arengut. Ülevaates mõõdetakse ELi edusamme hariduse ja koolituse valdkonna 2020. aasta kuue eesmärgi saavutamisel: 1) varakult õpingute või koolituse katkestajate (vanuses 18–24) osatähtsus peaks olema väiksem kui 10%, 2) kõrghariduse omandanud 30–34aastaste isikute osatähtsus peaks olema vähemalt 40%, 3) vähemalt 95% lastest vanuses neli aastat kuni algkooli mineku alguseni peaks osalema hariduses, 4) lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes kehvade tulemustega õpilaste osatähtsus 15aastaste seas peaks olema alla 15%, 5) 82% hiljuti keskhariduse omandanutest ja kõrgkooli lõpetanutest (vanuses 20–34), kes enam hariduses ega koolituses ei osale, peaks olema tööga hõivatud, 6) vähemalt 15% täiskasvanutest (vanuses 25–64) peaks osalema formaalõppes või mitteformaalses õppes.

Ülevaates analüüsitakse Euroopa haridussüsteemide peamisi probleeme ning tutvustatakse poliitikameetmeid, millega viia süsteemid paremini vastavusse ühiskonna ja tööturu vajadustega. Ülevaade sisaldab riikidevahelist võrdlust, 28 põhjalikku aruannet riikide kohta ning täiendavate andmete ja teabega spetsiaalset veebisaiti. Euroopa investeerimiskava , programm „Erasmus+“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sealhulgas noorte tööhõive algatus, Euroopa solidaarsuskorpus, samuti programm „Horisont 2020“ ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut aitavad stimuleerida investeeringuid ja toetada poliitilisi prioriteete hariduse valdkonnas.

Lisateave

Hariduse ja koolituse valdkonna 2017. aasta ülevaade

Aastaülevaate veebisait

IP/17/4261

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar